lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus lõpetab menetluse hageja nõudes korteriomandi valduse kostjalt väljamõistmiseks
Hageja palub kostjalt välja mõista üüritud asja tagastamisega viivitamisest tuleneva kahjuhüvitise summas 900 eurot. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõpetamist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et üürikorteri valdus anti kostjalt hagejale üle 02.09.2020. Hageja väidab, et samaväärse korteri üür oli 2016.a 75 eurot kuus. Raplas asuva korteri suurus on enam-vähem 17 m2 ja on enam-vähem samas seisus kui kostjale üüritud korter. Raplas asuvas korteris on kamin, s.o süüa seal teha ei saa. Korteris on sees vesi ja kanalisatsioon. Seal on kraanikauss ja WC asub teisel korrusel. Pesemisvõimalust ei ole. Üür selles korteris on 125 eurot. Kui maha arvestada, et kuukaardi hinnaga 35 eurot saab Rapla Sadolinis trennis ja pesemas käia, siis 75 eurot kahjuhüvitiseks kuus 2016.a eest on mõistlik summa. Kostja väidab, et tema üüritud eluruum oli täiesti kasutuskõlbmatu. Korteris puudus vesi ja kanalisatsioon. Vesi asus naaberkinnistul, WC oli kasutuskõlbmatu, kuna seda ei koristanud mitte keegi. Kostja oli sunnitud käima WC-s metsas või kilomeetri kaugusel asuvas bussijaamas. Korteris oli pliit, mis oli kütmiskõlbmatus seisukorras, seda ei saanud kütta. Tunnistaja S N tõendas, et xxxxx tänaval asuvas majas nr x asuv üürikorter oli elamiskõlbmatu. Korter oli külm. Pliit oli katkine, seda ei saanud kütta. Pesemisvõimalust ei olnud, WC kasutamise võimalust ei olnud. Korteriuks ja aknad olid viletsad, lasid külma läbi. Süüa teha ei saanud, kuna toidulõhnad läksid naaberkorteritesse ja selle kohta esitati kaebused. Alguses oli korteris elekter, hiljem ei olnud seda enam aastaid. Kostja oli sunnitud tarbima naabri elektrienergiat. Majas toimus elektrijuhtmete vahetus, aga üürnik ei saanud elektrienergia kasutamise lepingut sõlmida, kuid hageja ka lepingut ei sõlminud ning seetõttu elektrienergia kasutamise võimalus korteris puudus. Tunnistaja M R tõendas, et kostja üüritud korter oli elamiskõlbmatu. Vett ja WC-d ei olnud. Küttekolded olid katki, praeahjust paistis tuli läbi, pliidirauad olid katki, pliidiuksed rippusid ees. Korsten oli pühkimata. Selles korteris puudus söögi tegemise võimalus, kuna puudus ventilatsioon ja aur ning toss läksid üleval asuvasse korterisse ning lapsed jäid seetõttu haigeks. Akna peal olevad kivid olid lahti, aknavõlv hakkas kokku kukkuma. Üks aken vahetati ära. Kaevu ei olnud. Kostja tõi vett kõrvalmajast. WC-s käis kostja metsas, bussijaamas või Selveris. Elekter võeti välja remonttööde tõttu. Elektrienergia tagasi saamiseks pidi omanik sõlmima lepingu. Korteris oli selline temperatuur, et magada sai ainult riietega ja mitme teki all. Hommikuti oli veeämbris jääkirmetis peal. Kuivkäimla ei kuulu Kai Nauritsa korteriomandi koosseisu. Kai Nauritsaga on asja arutanud korteriühistu, kuid teda see ei huvitanud. Kohus leiab, et tunnistajate M.R ja S.N ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja üürile antud korter on elamiskõlbmatu, mida kinnitab hageja isegi üürilepingu p-s 2, s.o eluruum antakse üürile remonti vajavas seisukorras. Kostjale üürile antud korter oli tegelikult elamiskõlbmatu järgmistel põhjustel: korteris ei ole vett, kanalisatsiooni, pliit on katki, ventilatsioon puudub, söögitegemise võimalus puudub, toiduaurud ja kütmistoss häirib naabreid, elekter puudub, olemas on välikäimla, korter on külm, kuna kütmisvõimalus puudub. Tunnistajate ütlusi kinnitavad korstnapühkimise akt, mis on vormistatud 03.09.2020 kostja ütluste alusel; Korteriühistu xxxxx x üldkoosoleku protokoll 20.10.2019, millest nähtub, et Kai Naurits ei ole huvi tundnud, kuidas asjad majas korda saavad; korteris x ei ole aastaringselt tagatud miinimumtemperatuur; Kai Naurits ei hoolda oma omandit selliselt, et see ei kahjustaks teiste korteriomanike vara ja huve (korteri aknad mädanevad, seetõttu on aknavõlv vajunud, korteri nr x toa seinad talvel on jäätunud, kuna korterit nr x ei köeta, korterid nr-d x, x, x omanikud peavad kütma rohkem, et oma toas sooja hoida, kuna korter nr x on kütmata). Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja on rikkunud üüritud eluruumi tagastamise kohustust pärast üürilepingu ülesütlemist, tagastades hagejale üüritud eluruumi valduse 31.07.2015 asemel 02.09.2020, s.o viis aastat hiljem. Seega on põhjendatud hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks VÕS § 335 alusel. Kuid kohus leiab ka, et hageja kahjuhüvitisena nõutud üür ei ole samasuguses asukohas oleva samasuguse eluruumi puhul tavaline, vaid ületab seda. Hageja poolt kostjale üürile antud korter asub Raplast väljas u üks kilomeeter, hageja poolt võrdlusena toodud korter asub Rapla linnas, mitte kaugel Sadolinist. Kostjale üürile antud korter on elamiskõlbmatu. Hageja poolt võrdlusena toodud korteris on WC, kanalisatsioon, küttekeha ja hageja ei ole tõendanud, et Raplas asuv korter on remonti vajav. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahjuhüvitisena üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, väljamõistmise põhjendatust summas 900 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista üüritud asja tagastamisega viivitamise tõttu tekkinud kahjuhüvitisena 600 eurot (12 x 50), kuna hageja nõutud üür ületab samasuguses asukohas oleva samasuguse asja tavalise üüri. Hageja palub hagis välja mõista viivise seisuga 31.12.2019 summas 1705,28 eurot, viivise 2020.a eest 494,10 eurot ja viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagis on hageja viivise arvestamisel lähtunud intressimäärast 0,15% päevas. Üürilepingus pooled hageja toodud viivisemääras kokku ei leppinud. Seega kohaldub viivise arvestamisel viivisemäär 8% aastas, millega hageja kohtuistungil ka nõustus. Viivisearvestus: Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üüri hiljemalt eelmise kuu viimaseks tööpäevaks hageja pangaarvele. Seisuga 31.12.2016 on 2016.a jaanuarikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 4,02 eurot (50x0,022%x365); veebruarikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 3,67 eurot (50x0,022%x334); märtsikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 3,06 eurot (50x0,022%x306); aprillikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 2,75 eurot (50x0,022%x275); maikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 2,46 eurot (50x0,022%x246); juunikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 2,16 eurot (50x0,022%x216); juulikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 1,85 eurot (50x0,022%x185); augustikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 1,54 eurot (50x0,022%x154); septembrikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 1,24 eurot (50x0,022%x1,24); oktoobrikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 0,93 eurot (50x0,022%x93); novembrikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 0,63 eurot (50x0,022%x63); detsembrikuu üüri 50 eurot tasumise viivitamise eest viivis 0,31 eurot (50x0,022%x31). Kokku viivis 24,62 eurot. Ajaperioodi 2017 kuni 2019 eest on viivis 144,54 eurot (600x0,022%x365x3). Ajaperioodi 01.01.2020 kuni 29.10.2020 eest on viivis 40 eurot (600x0,022%x303). Kokku viivis ajaperioodi 01.01.2016 kuni 29.10.2020 eest on 209,16 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel. Samuti on põhjendatud hageja nõue kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõuded osaliselt ning on õiglane jätta hageja menetluskuludest 44% kostja kanda ning kostja menetluskuludest 56% hageja kanda.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 250 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud riigilõivu 325 eurot. Kostja peab hüvitama hagejale 44% menetluskuludest, seega 143 eurot (325-st 44%). Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 504 eurot: lepingulise esinduse kulud summas 504 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 7 t ulatuses, tunnitasuga 60 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot, millele lisandub käibemaks, on
Hageja ei ole kostja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt, s.o 56% osas, kuna tehtud töökirjed on kooskõlas asja mahukuse ja keerukusega. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 282,24 eurot, s.o 504-st 56%. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.