← Eesti

2-19-19836/12

Obsah (8)§ 657§ 651§ 456§ 175§ 218§ 217§ 174§ 178

Tsiviilasi nr: 2-19-19836 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2020, Tallinn Tsivii

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud täielikult välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega osaliselt rahuldada hageja õigusabikulude väljamõistmise nõue. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-19-19836 10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud (

§ 456lg 3).

11. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire.
  3. Maakohus on ebaõigesti pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (

§ 175lg 1 teine lause).

Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§ 218lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks.

§ 217

lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks

§ 175lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks.

Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ning talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Hageja on selgitanud, et tema põhitegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse ning tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.
  3. Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.
  4. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul

§ 657

lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab

§ 175lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

15. Hagiavaldusele lisatud arve kohaselt on esindajal kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 1,5 tundi. Praegune 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-19-19836 vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Praegusel juhul on tegemist nn tüüpilise masshagiga, mille koostamisel on esindaja tööks eelkõige nõude suuruse arvutamine, tüüpvormil lünkade täitmine ja hagi lisade komplekteerimine. Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulude suuruse põhjendatuse väljaselgitamisel lähtuda ka hagis esitatud nõuete suurusest. Käesolevas asjas nõudis hageja mh põhinõudena 85,04 euro tasumist ja hagi esitamise ajaks sissenõutava viivise 73,02 euro tasumist. Ringkonnakohtu arvates ei õigusta käesolevas asjas esiletoodud asjaolud menetluskulude väljamõistmist palju suuremal määral kui hagi hind.
  1. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
  4. novembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
  6. Arve kohaselt on esindaja töötunni hind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna õigusabi pole osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 80 eurot (koos käibemaksuga 96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Ringkonnakohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
  7. Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Selle tõendamiseks on hageja esitanud äriregistri väljavõtte, mille ringkonnakohus võtab dokumentaalse tõendina asja juurde (

§ 174lg 10).

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 144 eurot (96×1,5) ning maakohtu menetluses tasutud riigilõiv. Hageja taotlus jääb rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Krista Kirspuu kohtunik Ulvi Loonurm kohtunik Indrek Soots kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.