1-20-148/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-20-148 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Raul Kõlvaldi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raul Kõlvaldi (Kõlvald; isikukood 37102166027) ja kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Valga Advokaadibüroole vandeadvokaat Otto Preemi poolt Raul Kõlvaldile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 81 (kaheksakümmend üks) eurot 60 senti, sh käibemaks 13 (kolmteist) eurot 60 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Raul Kõlvaldi kanda.
9. Jätta Raul Kõlvaldi taotlus Tartu Ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude 81,60 euro riigi kanda jätmiseks rahuldamata.
10. Raul Kõlvaldil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. Tartu Maakohus karistas Raul Kõlvaldit 23.01.
12. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 29.08.2018 toimepandud teo eest 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 05.10.
13. a otsusega mõistetud 6 kuu pikkuse vangistusega, mille luges ärakantuks. Sama otsusega karistas kohus Raul Kõlvaldit KarS § 199 1 lg 2 p 9 järgi 22.02., 22.03., 15.05., 05.06., 06.08., 27.08., 03.09., 27.09., 17.10., 28.10., 10.
14. ja 12.11.2019 toimepandud tegude eest 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka luges tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 6 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 1 aasta 4 kuud 24 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 12.11.
15. Kohtuotsus jõustus 29.02.
17. Tartu Maakohtu 24.09.
18. a määrusega jäeti Raul Kõlvald vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
19. Tartu Maakohus tuvastas, et vabanemisel on Raul Kõlvaldil olemas kindel elukoht MTÜs Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on osalenud vangla tööhõives ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samas leidis maakohus, et muid positiivseid asjaolusid, millele kogumis ennetähtaegset vabastamise otsust rajada võiks, ei ilmnenud. 2.
20. Süüdimõistetul on kuus kehtivat kriminaalkaristust, samuti on tegemist juba kuuenda vangistusega. Kuriteod on toime pandud nii kavatsetult kui ka impulsiivselt ning põhjuseks kuritegelikud hoiakud, puudulikud probleemlahenduse oskused, majandusliku toimetuleku oskus, impulsiivsus, grupi mõju jne. Ka on ta varasemate kriminaalhoolduste jooksul rikkunud nõudeid ja toime pannud uusi kuritegusid. Maakohtu hinnangul eksisteerib süüdlase puhul selgelt suur risk, et ta ei pruugi ennetähtaegsel vabanemisel kehtestatavatest reeglitest kinni pidada, mis võib viia kas kriminaalhoolduse tingimuste rikkumiseni või koguni uute seaduserikkumisteni. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ning Raul Kõlvald oleks suuteline kriminaalhooldusele edukalt alluma. 2.
21. Raul Kõlvaldil puudub toetav tugivõrgustik, suhted on katkenud nii venna, tütre kui ka elukaaslasega. Teda toetab vaid lapsepõlvesõber. Samuti puudub tal isiklik elukoht, tegemist on ajutise elamispinnaga. Samuti on suur tõenäosus, et ta taastab vabaduses suhted tuttavate ja sõpradega, kelle eluviisid ja tõekspidamised ei ole õiguspärased. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht, mis sisustaks tema vaba aega, aitaks parandada elujärge ja tasuda võlgnevusi. Varasemalt on vabaduses töötanud enamasti juhutöödel. On sooritanud kuritegusid rahaliste vahendite hankimiseks, mida kasutas kasiinos. Vabanedes soovib Töötukassas end arvele võtta, kuid arvestades puudulikku töökogemust, probleeme tervisega, varasemat karistatust ning alkoholiprobleeme, siis väljavaated töö leidmiseks pole väga suured. Siit tulenevalt eksisteerib aga reaalne oht taaskord naasta varasemale rajale. 2.
22. Kinnipeetava seadusekuulekusele on avaldanud selget mõju alkoholi tarbimine. Isik on alkoholijoobes toime pannud ka talle enamiku etteheidetud kuritegudest. Raul Kõlvald avaldas, et soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid ei selgunud, mida konkreetselt ta teeb sõltuvuse kontrolli all hoidmiseks. Maakohtu hinnangul ei ole ilma spetsialistide ja pideva ravita ning absoluutse nulltolerantsita alkoholi suhtes kinnipeetaval võimalik õigusrikkumistest hoiduda. Seni, kuni kinnipeetav seda ei adu, ei ole eluviiside muutmine tõsikindel soov. Määruskaebused
23. Tartu Maakohtu 24.09.
24. a määruse peale esitas 08.10.2020 määruskaebuse Raul Kõlvaldi kaitsja, kes palub ringkonnakohtul tühistada Tartu Maakohtu 24.09.
25. a määrus ja vabastada Raul Kõlvald vangistusest tingimisi enne tähtaega, määrates temale täiendavate 2 kohustustena mitte tarvitada alkoholi ja võtta ennast arvele Töötukassas. Samuti palub vastu võtta tõend Raul Kõlvaldi osalemise kohta sotsiaalprogrammis. 3.
26. Kaitsja leidis, et ei ole vaidlust selles, et Raul Kõlvald on täitnud korrektselt vanglareeglistiku nõudeid ja osalenud tööhõives. Kohtuistungil sisuliselt ei käsitletud asjaolu, et Raul Kõlvald on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille kokkuvõte kajastab süüdlase osalust positiivses võtmes ning isik on motiveeritud säilitama praegust mõtteviisi, s.o jääda kaineks. Kaitsja ei nõustu maakohtu etteheidetega kindla töökoha ja toetava tugivõrgustiku puudumise kohta. Raul Kõlvald on varatu isik, kelle vanemad on surnud ja suhted vennaga katkenud. MTÜ poolt pakutud tasuta eluase on Raul Kõlvaldi jaoks praktiliselt ainus võimalus alustada vabaduses normaalset elu. Tal on võimalik vormistada töövõimetustoetus, mis tagaks talle minimaalse äraelamise. 3.
27. Tähtaegselt vabanemisel ei ole Raul Kõlvaldil endiselt tugivõrgustikku, isiklikku eluaset ja garanteeritud töökohta. On alust arvata, et eluasemegarantii on selleks ajaks lõppenud ja varatu isik astub vanglast lihtsalt tänavale. Sellises olukorras on retsidiivsusoht märkimisväärselt kõrgem. Alkoholiprobleemi vältimiseks saab määrata Raul Kõlvaldile kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, pöörduda programmi „Kainem ja tervem Eesti“, alludes vastava diagnoosi korral vajalikule ravile jms. Põhiline on isiku tahe elu ja tarbimisharjumuste muutmiseks, mida on Raul Kõlvald väljendanud. Muud meetmed on toetava iseloomuga.
28. Tartu Ringkonnakohtu 16.10.
29. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 23.10.
30. 4.
31. Raul Kõlvald esitas 21.10.2020 Tartu Ringkonnakohtule taotluse Tartu Maakohtu määrusega väljamõistetud menetluskulu 111,60 euro ja Tartu Ringkonnakohtus väljamõistetava menetluskulu 81,60 euro riigi kanda jätmiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Raul Kõlvaldi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
34. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Käesolevas asjas ringkonnakohus kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud.
35. Määruskaebuses soovitakse, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. 3
36. Maakohtule heidetakse ette seda, et kohus on jätnud sisuliselt käsitlemata asjaolu, et Raul Kõlvald on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tõsi, maakohtul puudus tõend sotsiaalprogrammi läbimise kohta, kuid kohtumäärusest on näha, et maakohus luges positiivseks asjaoluks mh selle, et Raul Kõlvald on enda sõnul läbinud programmi „Eluviisitreening“. Samuti käsitles maakohus seda, et Raul Kõlvaldil on soov loobuda alkoholi tarvitamisest, mida kinnitab sotsiaalprogrammi läbimise kokkuvõte. Samas põhjendas maakohus veenvalt, millistel asjaoludel ei saa olla kindel, et ainult motivatsioonist piisab alkoholi tarvitamise lõpetamiseks.
37. Samuti ei nõustu kaitsja maakohtu etteheidetega kindla töökoha ja toetava tugivõrgustiku puudumise kohta, kuna Raul Kõlvald on varatu isik, kelle vanemad on surnud ja suhted vennaga katkenud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kohtul vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel vaadata kõiki isikust tulenevaid asjaolusid kogumis, olenemata sellest, miks ja kuidas on süüdimõistetu sellesse olukorda sattunud. On kahetsusväärne, et Raul Kõlvaldil puudub toetav lähivõrgustik perekonna näol, kuid see on samas ka temast tulenevat ohtu suurendav tegur. Oluliselt lihtsam on inimesel hakkama saada ühiskonnas, kus tema ümber on toetavad ja majanduslikult kindlustatud inimesed, kes saavad vajadusel teda aidata. Raul Kõlvaldi puhul on eriti oluliseks teguriks just töökoha puudumine, kuna tegemist on isikuga, kes paneb kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Teda on viie kohtuotsusega karistatud varguste toimepanemises süstemaatiliselt. Seega on ohustatud eelkõige teiste isikute vara. Olukorras, kus Raul Kõlvaldile ei piisa seaduslikul teel (näiteks töövõimetustoetusest) saadud rahalistest vahenditest, on tõenäoline, et ta asub taaskord kuritegeliku eluviisi juurde. Ainuüksi kohustus võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele ei vähenda uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.
38. Raul Kõlvaldil on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Praegu kannab ta karistust ühe kohtuotsuse alusel varguste süstemaatilise toimepanemise eest. Varasemalt on teda karistatud nelja kohtuotsusega samuti varguste toimepanemises süstemaatiliselt ning alaealise vägistamise eest. Tegemist on Raul Kõlvaldi kuuenda vangistusega, mis näitab, et varasemad karistused ei ole avaldanud süüdimõistetu käitumisele piisavat mõju. Kahtlemata on positiivne, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, kuid samas tuleb arvestada sellega, et seadusekuulekas käitumine vabaduses erineb oluliselt vanglasiseste reeglite järgimisest. Süüdimõistetu on näidanud, et väga rangelt kontrollitud tingimustes, vanglas, suudab ta käituda korralikult, samas vabaduses puudub tal piisav enesekontroll, et lõpetada uute õigusrikkumiste toimepanemine.
39. Märkimisväärne on see, et Raul Kõlvald on varasemalt viibinud nii katseajal (kriminaalasi nr 1-18-7069) kui ka teinud üldkasulikku tööd (kriminaalasi nr 1-18-7989), samuti on teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud (kriminaalasi nr 1-17-9064). Seega on süüdimõistetu suhtes kohaldatud erinevaid karistusmeetmeid. Samuti pidi Raul Kõlvald järgima nii katseajal kui ka üldkasuliku töö tegemisel ajal kontrollnõudeid ja kohustusi, sh kaitsja poolt määruskaebuses väljapakutud kohustusi, kuid vaatamata sellele, jätkas ta uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Varasemad kohustused pöörduda ravile, võtta ennast Töötukassas arvele või mitte tarvitada alkoholi ei ole teinud korrektiive Raul Kõlvaldi käitumises. Arvestades seda, puudub ka kohtukolleegiumil usk, et Raul Kõlvald suudaks praegu väljaspool kinnipidamisasutust jätkata õiguskuuleka eluviisiga või, et kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused vähendavad piisaval määral temast tulenevat ohtu.
40. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Raul Kõlvaldi puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Sõltuvus alkoholist ja töökoha puudumine on olulisteks riskiteguriteks, mida ei 4 ole võimalik maandada vaid käitumiskontrolli nõuete ja kohutustega, mida näitab kinnipeetava varasem käitumine.
41. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
42. septembri
43. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud
44. Tartu Maakohus rahuldas 24.09.
45. a määrusega kaitsja riigi õigusabi tasutaotluse 111,60 eurot ning mõistis selle välja Raul Kõlvaldilt, kohustades teda tasuma vastava summa 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 14.
46. Raul Kõlvald taoteb menetluskulude tasumisest vabastamist, s.o riigi kanda jätmist, kuna tal puuduvad sissetulekud. Ringkonnakohus nendib, et tegemist on süüdimõistetuga, kes kannab vanglas karistust. Samas ei ole ainuüksi vanglakaristuse kandmine ja seetõttu sissetulekute puudumine menetluskulude tasumisest vabastamise aluseks. Kaitsja väitel on Raul Kõlvaldil võimalik vormistada endale töövõimetustoetus. Vangla iseloomustuse andmetel määrati
47. a Raul Kõlvaldile puue ja osaline töövõime. Seega on Raul Kõlvaldil võimalik saada edaspidi ka mingit kindlat sissetulekut, et hüvitada ennetähtaegse vabastamise menetlusega kaasnevad menetluskulud, mis ei ole väga suured. Seetõttu jätab ringkonnakohus Raul Kõlvaldi määruskaebuse Tartu Maakohtu 24.09.
48. a määrusega väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata.
49. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 75 minutit, mille eest taotleb tasu summas 81,60 eurot, sh käibemaks 13,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 15.
50. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 81,60 eurot hüvitada süüdimõistetul. 15.
51. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva määruse punktis 14.
52. märgitud põhjendustel kuuluvad Raul Kõlvaldilt väljamõistmisele samuti Tartu Ringkonnakohtus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud. Aluseid menetluskulude riigi kanda jätmiseks ei ole ning Raul Kõlvaldi sellekohane taotlus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5