KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10692 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis V

§ 184

lg 2 p 2 järgi 7 aasta vangistusega.

§ 68alusel arvati J.

Raiduri karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 kuu 25 päeva, s.o 14.09.2015-21.09.2015, 14.12.2015-29.12.2015 ja 17.05.2016-16.06.2016, ja mõisteti J. Raidurile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 10 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates tema loovutamisest Eesti Vabariigile karistuse kandmiseks. Tõkend vahistamine jäeti J. Raiduri suhtes endiseks. Maakohus märkis, et

§ 68lg 1 alusel tuleb J.

Raiduri karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg, s.o aeg, kui ta oli ajutiselt Eesti Vabariigile käesoleva kriminaalasja menetlemiseks loovutatud (14.09.2015-21.09.2015; 14.12.2015-29.12.2015 ja 17.05.201616.06.2016). Arvestades asjaolu, et J. Raidur loovutati Eesti Vabariigile Soome Vabariigi poolt ajutiselt käesoleva süüdistuses menetlemiseks ning Helsingi

1. astme kohtu 23.03.2016 otsuse nr 934 kohaselt tuleb ta Soome Vabariiki tagasi toimetada hiljemalt 16.06.2016, tuleb J. Raidurile karistuseks mõistetud 6 aasta 10 kuu 5 päeva vangistuse kandmist arvata alates hetkest, kui ta loovutatakse Eesti Vabariigile karistuse kandmiseks. Karistuse kandmise täitmise tagamiseks tuleb J. Raidurile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles muuhulgas vaidlustas J. Raidurile mõistetud karistust. 1.
2. Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2016 otsusega jäeti Tartu Maakohtu 10.06.2016 otsus J. Raiduri süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 2 p 2 järgi jätta muutmata, kuid tühistati tõkendina vahistamise jätkuvas kohaldamises ja muudeti otsuse põhiosa, jättes tõendina välja tunnistaja J.M. ütlused. J. Raiduri suhtes kohaldati tõkendina vahistamist alates temale Soome Vabariigis mõistetud karistuse ärakandmisest, selleks, et tagada tema osas Eesti Vabariigis mõistetud karistuse kandmisele asumine. Muuhulgas märkis ringkonnakohus karistuse osas järgmist. J. Raidur oma vastuses apellatsioonile märgib, et karistuse kandmise aega tuleb arvestada alates päevast, kui teda Soome Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel vahistati ja karistuse kandmise kohaks tuleks märkida Soome Vabariik, sest teda võeti Soome Vabariigis Eesti taotlusel vahi alla ja loovutati eeldusel, kui peaks tulema karistus, kannab J. Raidur seda Soome Vabariigis. Ringkonnakohus J. Raiduri sellise seisukohaga ei nõustunud. Ei ole millegagi põhjendatud, et J. Raidur kannaks korraga kahte karistust, s.o nii Soome Vabariigis kui ka Eesti Vabariigis mõistetud vangistusi. 17.02.2016 koostas Tartu Maakohus J. Raiduri suhtes Euroopa vahistamismääruse. 01.07.2015 on J. Raidur ka Eestis tagaselja vahistatud. Euroopa vahistamismääruse kohaselt taotletakse kriminaalasja menetluseks ja kaitseõiguse tagamiseks J. Raiduri ajutist loovutamist ajavahemikuks 16.05.2016 kuni 16.06.

2. astme kohus andis J. Raiduri välja Eestile süüteo kohtulikuks menetlemiseks ajavahemikuks 16.05.2016 kuni 16.06.
3. Menetluse lõppedes tuli J. Raidur toimetada tagasi Soome hiljemalt 16.06.
4. J. Raidur kaebas
5. astme otsuse peale Soome Riigikohtule, kuid apellandile ei antud menetlusluba ning esimese astme kohtu lahend jäi jõusse. Lisaks maakohtu taotluse alusel loovutamisele on toimunud menetluse käigus veel 2 loovutamist. Nimelt 02.07.2015 ja 16.10.2015 prokuröri poolt esitatud Euroopa vahistamismääruste alusel selleks, et tagada kaitseõigus ja kohtulik uurimine. Helsingi
6. astme kohtu lahenditega 10.08.2015 ja 30.10.2015 loovutati J. Raidur Eestile vastavalt 14.09.201521.09.2015 ja 14.12.2015-29.12.
7. J. Raidur loovutati tingimusel, et ta tuuakse tagasi Soome viivitamatult loovutamise viimasel päeval. Maakohus on põhjendatult arvestanud J. Raiduri Soomest Eestisse loovutamise ajad mõistetud karistusest maha. J. Raidur oli loovutatud Eestile 14.09.2015-21.09.2015; 14.12.201529.12.2015 ja 17.05.2016-16.06.
8. Kokku 55 päeva, s.o 1 kuu 25 päeva nagu märkis maakohus. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdimõistetu kaitsja, kes on muuhulgas vaidlustanud mõistetud karistust. 1.
9. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 28.02.2017 määrusega, millega jäeti J. Raiduri kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata.
10. 03.08.2020 esitas J. Raidur Tartu Maakohtule taotluse kohtulahendi täitmisel ilmnenud kahtluste ja ebaselguste lahendamiseks. Süüdimõistetu leiab, et jätkuvalt ei ole mõistetud karistusest maha arvatud eelvangistuses viibitud aega 10.08.2015-18.10.2016 ning Euroopa vahistamismäärusega Tartu Maakohtu 10.06.2015 otsuse täideviimise tagamiseks vahi all 2 viibitud aega 04.05.2017-09.08.2018, see tähendab 2 aasta 5 kuu 14 päeva pikkust kinnipidamist, mis tuleb

§ 68lg 1 kohaselt karistusest maha arvata.

Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 09.08.2018, sest siis saabus ta karistust kandma Tallinna Vanglasse.

1. 02.09.2020 esitas J. Raidur täiendavaid dokumente, mis tema hinnangul tõendavad tema eelnevas taotluses esitatud seisukohta.
2. Tartu Maakohtu 05.10.2020 määrusega jäeti J. Raiduri taotlus rahuldamata. 4.
3. Tartu Maakohus on 30.03.2017 andnud välja Euroopa vahistamismääruse Tartu Maakohtu 10.06.2016 kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. Politsei andmetel toimetati J. Raidur 09.08.2018 Soome Vabariigist Eestisse karistuse kandmiseks. Seega tuleb eeltoodust tulenevalt lugeda karistuse kandmise aja alguseks 09.08.
4. 4.
5. J. Raidur on taotlenud, et karistusaja hulka arvataks 2 aasta 5 kuu 14 päeva pikkust eelvangistust. Maakohtu hinnangul puudub alus vastava taotluse rahuldamiseks. Tulenevalt EL Nõukogu 13.06.2002 raamotsusest nr 2002/584/JSK artiklist 26 arvab vahistamismääruse teinud riik määratud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme tulemusel vahistamismääruse teinud liikmesriigis kantava karistuse kogupikkusest maha vahi all pidamise kogu kestuse, mis tulenes Euroopa vahistamismääruse täitmisest. Nimelt nähtub kohtuasja materjalidest, et J. Raiduri suhtes on kriminaalasjas nr 115-10692 taotletud Euroopa vahistamismäärusega J. Raiduri Soome Vabariigist Eesti Vabariigile loovutamist 02.07.2015, 16.10.2015 ja 17.02.
6. Soome Vabariik on nõustunud väljaandmisega perioodidel 14.09.2015-21.09.2015 ja 14.12.2015-29.12.2015 ning 17.05.2016-16.06.
7. Eelnimetatud perioodid on Tartu Maakohtu 10.06.2016 otsusega arvestatud J. Raiduri karistusaja hulka kriminaalasjas nr 1-15-
8. 4.
9. Nähtuvalt Justiitsministeeriumi poolt esitatud Soome Vabariigi varasematest kohtuotsustest ja karistuse kandmise dokumentatsioonist avaldub, et J. Raidur on viibinud Soome Vabariigis mõistetud karistuse (17/129739) kandmisel vangistuses 09.08.201709.08.
10. Soome kriminaalsanktsiooni büroo (Rikosseuraamuslaitos) andmetel viibis J. Raidur Helsingi kohtu 09.08.2017 kohtuotsuse alusel vahi all perioodidel 30.06.201505.08.2015 ja 17.01.2016-08.08.
11. Soome Vabariigi kohtuotsustest nähtub, et J. Raidur on ka varasemalt süüdi mõistetud (26.02.2015 kohtuotsus asjas nr 15/109262 ja 01.03.2016 kohtuotsus asjas nr 16/109289). Maakohus rõhutas, et kuna J. Raidur kandis karistust Soome Vabariigis mõistetud vangistuse eest ning ta loovutati Eesti Vabariigile kriminaalasja nr 1-15-10692 kohtulikuks arutamiseks eelmises punktis nimetatud perioodideks, on kohus õigesti arvestanud karistusajast maha Euroopa vahistamismääruste alusel nimetatud perioodid. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele
12. Tartu Maakohtu 05.10.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Raidur, kes nõuab maakohtu määruse tühistamist, kriminaalasjas määratud 7 aasta pikkusest vangistusest 2 aasta 5 kuu 14 päeva eelvangistuse maha arvamist ning Eesti Vabariigilt J. Raidurile tekitatud moraalse ja füüsilise kahju hüvitamist kohtu poolt proportsionaalseks tunnistatud määras. J. Raidur soovib suulist menetlust. 5.
13. Süüdimõistetu ei ole rahul, et kohtud ei ole maha arvestanud kogu tema eelvangistuses viibitud aega. J. Raidur toob välja, et Eesti Vabariigi palvel võeti ta Soome Vabariigis vahi alla 10.08.2015-21.09.2015, 30.10.2015-29.12.2015, 23.03.2016-16.06.2016, 04.05.201704.07.2018, 04.07.2018-09.08.2018, kuid eelvangistusena arvestati vaid 55 ööpäeva. Eesti 3 Vabariik kohaldas J. Raiduri suhtes tagaselja vahistamist 14.09.2015-18.10.
14. Ringkonnakohtu lahendist 18.10.2016 punktist 21 tuleneb selgelt, et see aeg tuleb arvestada eelvangistuse hulka. Kõik vahistamises oldud päevad tuleb arvestada karistusaja hulka, mis ei lange ajavahemikku 14.09.2015-18.10.2016 – st 10.08.2015-14.09.2015, 04.05.201704.07.2018, 04.07.2018-09.08.
15. 5.
16. J. Raidur leiab, et Eesti Vabariik soovib piirata tema õigust isikuvabadusele ja isikupuutumatusele (PS § 20, EIÕK art 5). J. Raidurile jääb arusaamatuks, miks Eesti Vabariik hoiab teda alusetult vangis. J. Raidur on selgelt vangistusega karistatud ebaseaduslikult –

§ 184lg 2 p 2 tunnused puuduvad.

Ka karistuse aeg on valesti arvestatud, sest kogu eelvangistuse aega ei ole karistusaja hulka arvestatud. 5.

1. Maakohus ei ole nõuetekohaselt J. Raiduri väiteid hinnanud, mistõttu ei ole kohtu seisukoha kujunemine jälgitav. Arusaamatuks jäävad viited Soome kohtuotsusele – topeltkaristatust ei uurita kui tegemist on nii öelda nimekirja kuriteoga, mida narkokuritegu õigusaktide kohaselt on – kohtu analüüs puudub.
2. Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 03.11.
3. Nimetatud ajaks täiendavad seisukohad J. Raidur, kes kordab üle varasemalt avaldatud seisukohad. Samuti lisaks seisukohale juurde 2 taotlust, milles esimeses soovib, et kohtunikud Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas, kes on korduvalt asja lahendamisel osalenud ning kelle osas on tõusetunud kahtlus, et nad ei suuda asjas olla erapooletud, siis kohtunikel tuleb ennast KrMS § 49 lg 6 alusel taandada. Süüdimõistetu taotleb, et kohtunikud ennast taandaksid. Teise taotlusena palub süüdimõistetu võimaldada tal tutvuda kohtuasja toimikuga karistusaja pikkust puudutava vaidluse toimiku materjalidega, sest ta soovib teada, mille põhjalik hakkab kohus otsust tegema. Lisaks leiab süüdimõistetu, et justiitsministeeriumi poolt esitatud küsimused täiendavate dokumentide saamiseks on lingvistiline eksimus. Kuna teda ei vabastatud karistuse tõttu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, siis soovib J. Raidur kompensatsiooniks viivitamatut vabastamist. Lisaks on J. Raidur tutvunud 28.10.2020 kriminaalasja V köitega, kui ringkonnakohus edastas 21.10.2020 toimiku V köite Viru Vanglasse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on perspektiivitu ega too kaasa maakohtu määruse tühistamist ja karistusaja muutmist. Samuti jäävad rahuldamata J. Raiduri taotlused kohtukoosseisu taandumiseks, toimikuga tutvumiseks ning seisukohtade esitamise aja pikendamiseks.
5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei pea põhjendatuks süüdimõistetu taotlust pikendada seisukohtade esitamise tähtaega. Kriminaalasja materjalide juures on olemas kõik vajalikud tõendid ning väited küsimuste lingvistilisest sobimatusest on otsitud. Ka jääb süüdimõistetu taotlus nõudega, et kohtukoosseis ennast KrMS § 49 lg 6 alusel taandaks, edutuks. KrMS § 49 lg 6 alusel, kui kohtunik leiab, et ta ei saa olla erapooletu KrMS § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel, esitab ta taandamistaotluse KrMS §-s 491 ettenähtud korras. Kohtukoosseis ei leia, et kuna varasema menetluse käigus on kohtul tulnud lahendada määruskaebuseid või apellatsioone, siis tuleks asuda seisukohale, et kohtukoosseis ei suuda olla erapooletu. 4 Samuti ei nähtu kohtule, et esineks mõni muu alus, s.o KrMS § 49 lg-st 1 tulenev asjaolu, mis tooks kaasa kohtukoosseisu taandumise. Lisaks tuleb märkida, et KrMS § 49 lg-st 3 tulenevalt eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole kohtuniku taandumise alus.
6. Ka esitas J. Raidur taotluse tutvuda karistusaja pikkust puudutava toimikumaterjaliga. Toimikuga tutvumise taotluse esitas J. Raidur ka 17.10.
7. Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2020 kirjaga saadeti kriminaalasja toimiku
8. köide vanglasse J. Raidurile tutvumiseks. See koosnebki peamiselt J. Raiduri karistusaja täpsustamise aluseks olevatest dokumentidest. Ringkonnakohtu menetluse ajaks on toimik täienenud J. Raiduri määruskaebuse, toimiku tutvumise taotluse, määruskaebuse menetlusse võtmise määruse, kirjaga vanglale toimiku tutvumiseks esitamise ning J. Raiduri seisukohtade ja taotlustega kohtunike taandumiseks ning toimikuga tutvumiseks. Kõik nimetatud dokumendid on süüdimõistetule kas edastatud või need on tema enda poolt esitatud. J. Raidur on toimikuga tutvunud 28.10.
9. Tulenevalt sellest, et samasisuline taotlus on juba rahuldatud, jäetakse korduvtaotlus rahuldamata.
10. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et tegemist on KrMS § 431 lg 1 ja § 432 lg 1 mõttes kohtulahendi täitmisel tekkiva küsimuse lahendamisega, mis tulenevalt KrMS § 432 lg-st 1 lahendatakse kirjalikus menetluses. Seega lähtuvalt eeltoodust jääb edutuks süüdimõistetu taotlus määruskaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kuigi seadus ei kohusta asja läbivaatamist suulises menetluses, ei leia ringkonnakohus, et käesolevalt oleks selleks ka muu vajadus.
11. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks ka juhtida tähelepanu, et süüdimõistetu taotleb muuhulgas Eesti Vabariigi poolt temale tekitatud moraalse ja füüsilise kahju hüvitamist. Milles seisneb tekitatud kahju, määruskaebuses ei nähtu. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu määrust ega pea vajalikuks ega võimalikuks isiku karistuse aega täpsustada, jääb taotlus kahju hüvitamiseks samuti tähelepanuta. Ka ei ole J. Raidur kohtule nähtuvalt viibinud alusetult vangistuses. Oma täiendavates seisukohtades on soovinud süüdimõistetu kompensatsiooniks oma päeva pealset vangistusest vabastamist, mis samuti on alusetu taotlus.
12. Veel enne karistusaja täpsustamise küsimuse lahendamist peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida süüdimõistetu tähelepanu sellele, et käesolevalt ei ole aktuaalne põhistada oma argumente sellega, et J. Raidur ei ole väidetavalt üldse

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud.

Süüdimõistetu väidab määruskaebuses, et ta on alusetult vangis,

§ 184lg 2 p 2 tunnused puuduvad.

J. Raiduri süüküsimus on lahendatud Tartu Maakohtu 10.06.2016 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2016 otsusega, milles J. Raiduri süüditunnistamine

§ 184

lg 2 p 2 järgi jäi läbi kolmeastmelise kaebesüsteemi kehtima ka Riigikohtu 28.02.2017 määrusega, millega jäeti süüdimõistetu kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Süüdimõistetu on üritanud oma väidetavat süütust tõendada ka teistmismenetluse taotlemisega Riigikohtust, kuna ta ei ole tegu toime pannud, kuid Riigikohus 06.04.2020 määrusega on jätnud J. Raiduri kaitsja testmisavalduse menetlusse võtmata. Kriminaalasja osas on õigusrahu saabunud ning KrMS § 409 kohaselt on jõustunud kohtuotsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.

1. J. Raidur on esitanud taotluse karistusaja täpsustamise osas, kuna ta leiab, et tema karistusaja hulka ei ole arvestatud kogu tema eelvangistuses viibitud aega. Sama seisukohta on 5 väljendanud J. Raidur ka kriminaalasja sisulise arutamise käigus Tartu Ringkonnakohtule, kus ringkonnakohus ka oma 18.10.2016 kohtuotsuses on nimetatud asjaolu käsitlenud. Ringkonnakohus hinnangul ei ole ka käesoleval ajal määruskaebuses esitatud argumente, mis annaksid aluse seada kahtluse alla jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistuse pikkuse, s.o sellest maha arvatud eelvangistuse suuruse, osa või asjaolus, et maakohtu 05.10.2020 määrus ei vastaks nõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu väide, justkui oleks J. Raidur kandnud karistust 14.09.2015-18.10.2016 kui süüdimõistetu oli maakohtu otsuse kohaselt vahistatud kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Nii on ringkonnakohus 18.10.2016 otsuses süüdimõistetule ka selgitanud, et J. Raiduri suhtes tuleks kohaldada vahistamist alates temale Soome Vabariigis mõistetud karistuse ärakandmisest, selleks, et tagada temale Eestis mõistetud karistuse kandmisele asumine. Seega isik ei kanna samal ajal kahe erineva kohtuotsusega mõistetud karistust, vaid karistusaja algust tuli arvestada tema Eesti Vabariiki saabumisest, st Soome Vabariigis mõistetud karistuse ärakandmise järgselt. Seda on süüdimõistetule ka maakohus selgitanud. Süüdimõistetu väidab jätkuvalt, et kohtud ei ole arvestanud 10.08.2015-14.09.2015, 04.05.2017-04.07.2018, 04.07.2018-09.08.2018 eelvangistuse aja hulka. Süüdimõistetu jätab arvestamata, et kohtutoimikus olevate materjalide kohaselt kandis ta karistust Soomes 09.08.2017-09.08.2018, kuid ta oli vahi all kohtueelses menetluses ka 30.06.2015-05.08.2015 ja 17.01.2016-08.08.
2. Isiku tegelik karistuse kandmise aja lõpp pidi olema 09.12.2019, kuid ta vabastati tingimisi 09.08.2018 (katseaja lõpuga 09.12.2019). Samuti on J. Raidur teise Soome Vabariigi kohtuotsuse alusel kandnud karistust 06.08.201516.01.2016 – tegelik vabanemise aeg pidi olema 25.04.2016, kuid isik vabastati tingimisi 16.01.2016 katseajaga kuni 25.04.
3. Kohtuotsuste kohaselt on J. Raiduri karistusaja hulka arvestatud, kui J. Raidur oli loovutatud Eestile 14.09.2015-21.09.2015; 14.12.2015-29.12.2015 ja 17.05.2016-16.06.
4. Kokku 55 päeva, s.o 1 kuu 25 päeva. Süüdimõistetu väljatoodud vahemikel kandis ta Soomes mõistetud vangistusi, mida Eestis mõistetud karistusest maha ei arvestata.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata J. Raiduri taotlus kahju hüvitamiseks. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Aarne Sarjas