1-18-9491/78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-9491 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2020 määrus Deniss Naljotovile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu Deniss Naljotov (ik 38511060226), määruskaebus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, esindaja Jana Elken Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta Deniss Naljotovi taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. jaanuari 2019 otsusega tunnistati D. Naljotov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 2 kuuni. Mõistetud vangistusest kuulus koheselt kandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud 8 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui D. Naljotov ei pane 2 aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid, kohustust mitte tarvitada narkootikume (KarS § 75 lg 2 p 21) ja läbib SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse programmi või analoogse raviprogrammi (KarS § 75 lg 2 p 5).
8. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
9. mail 2019 maakohtule erakorralise ettekande D. Naljotovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt ei asunud D. Naljotov täitma temale määratud ravikohustust. Samuti puudus kriminaalhooldusametnikul D. Naljotoviga kontakt ja teadaolevatel andmetel oli D. Naljotov lahkunud
10. aprillil 2019 Eesti Vabariigist. Kriminaalhooldusametnik taotles sellest tulenevalt D. Naljotovi tagaotsitavaks kuulutamist.
11. Tartu Maakohtu
12. augusti 2019 määrusega kuulutati D. Naljotovi tagaotsitavaks ja määrati, et viimane tuleb tabamise korral vahistada.
13. Tartu Maakohus koostas
14. mail 2020 D. Naljotovi suhtes Euroopa vahistamismääruse.
15. D. Naljotov peeti Soome Vabariigis
16. mail 2020 Euroopa vahistamismääruse alusel kinni ja toimetati
17. juulil 2020 Eestisse.
18. Tartu Maakohus määras
19. juulil 2020 toimunud kohtuistungil, et Tartu Maakohtu
20. augusti 2019 määrus on põhjendatud ja jättis D. Naljotovi suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata.
21. Tartu Maakohtu
22. septembri 2020 määrusega pöörati D. Naljotovile mõistetud karistus täitmisele. D. Naljotovi karistuse kandmise alguseks loeti
23. mai 2020, mil ta Soome Vabariigis kinni peeti.
24. D. Naljotovi suhtes esitati erakorraline ettekanne, kuna tema suhtes ei olnud võimalik täita Harju Maakohtu otsust. D. Naljotov pidi käesoleva kohtuotsuse alusel koheselt ära kandma kuus kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabanes
25. aprillil 2019, aga juba järgmisel päeval lahkus isik ilma vastava loata Eesti Vabariigist. Kriminaalhooldusametnikul puudus D. Naljotovi ja tema lähedastega kontakt. Samuti ei võtnud D. Naljotov ka ise kriminaalhooldusosakonnaga ühendust. Ühtlasi ei täitnud D. Naljotov ka kohustust asuda ravile. Seega on D. Naljotov hoidnud kõrvale temale tingimisi mõistetud karistuse täitmisest. Valdava enamuse katseajast puudus kriminaalhooldusametnikul D. Naljotoviga kontakt ja ta tuli kohtuotsuse täitmise tagamiseks tagaotsitavaks kuulutada, sealhulgas vahistada. Sellest tulenevalt ei näe maakohus muud võimalust, kui pöörata D. Naljotovi kandmata karistus täitmisele, kuna ükski vähem intensiivne meede ei ole proportsionaalne rikkumise raskusega.
26. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Naljotov, kes taotleb vangistuse asendamist kergemaliigilise tõkendiga. Tema perekond laguneb, kuna ta viibib vanglas. Samuti taotleb D. Naljotov menetluskulude riigi kanda jätmist, kuna tal puuduvad sissetulekud ja ta ei ole suuteline temalt välja mõistetud menetluskulu nelja kuu jooksul tasuma. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
27. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult D. Naljotovile mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele.
28. D. Naljotovi kaebusest on arusaadav, et ta taotleb täitmisele pööratud vangistuse asendamist taaskord tingimisi vangistusega, mis käesolevalt ei ole aga võimalik. D. Naljotovile mõisteti Harju Maakohtu
29. jaanuari 2019 otsusega 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus, millest kuulus kohesele kandmisele kuus kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest mõisteti D. Naljotovile tingimisi, kui ta täidab kahe aasta pikkusel katseajal kontrollnõudeid ja hoidub kuritegude toimepanemisest. D. Naljotov vabanes vangistusest
30. aprillil 2019 ja pidi seejärel asuma täitma kriminaalhooldusnõudeid. Selle asemel lahkus D. Naljotov aga
31. aprillil 2019 Eestist ja 2 kriminaalhooldust tema suhtes läbi viia ei ole olnud võimalik. Seega ei ole võimalik hetkel rääkida üksikute käitumiskontrolli tingimuste rikkumistest, vaid D. Naljotov on pärast vangistusest vabanemist, olles teadlik, et ta kohustatud järgneva kahe aasta jooksul viibima kriminaalhooldusel, otsustanud üleüldse Eestist lahkuda ja kohtuotsust mitte täita. Tooduks puudusid D. Naljotovil aga igasugused mõjuvad põhjused.
32. D. Naljotov on seega äärmise ükskõiksusega suhtunud kohtu poolt antud võimalusse kanda temale mõistetud vangistust tingimisi vabaduses. Ühtlasi ei saa siinkohal rääkida ka D. Naljotovi teadmatusest või puudulikust informatsioonist, et ta ei teadnud edasisest kriminaalhooldusel viibimise kohustuslikkusest. D. Naljotov omab karistusregistri andmetel kolme kehtivat kriminaalkaristust, omades seega kokkupuuteid kriminaalkohtumenetluse ja selle raames tehtavate toimingutega. Samuti selgitati D. Naljotovile ka kohtuotsuse kuulutamisel otsuse sisu ja selle kohustuslikkust. Muuhulgas oli D. Naljotovi kriminaalhooldusele allutamise üheks eripreventiivseks eesmärgiks tema sõltuvuskäitumise mõjutamine, s.o talle määrati narkootikumide tarvitamise keeld ja kohustus läbida sellekohane ravi. Vastavat tuge oleks siinkohal pakkunud talle ka kriminaalhooldusametnik.
33. Kõik eeltoodu näitab üheselt, et D. Naljotovil puudub sisemine tahe ka tegelikkuses enda probleemkäitumisega tegeleda ja täita temale kohtu poolt määratud kohustusi, mis tema õiguskuulekust ja kainust toetama peaksid. Seega ei ole viimase karistamine osaliselt tingimisi vangistusega oma eesmärki täitnud ja D. Naljotovi vangistuse kandmata osa tuleb igal juhul täitmisele pöörata.
34. Otsustust ei mõjuta ka D. Naljotovi perekonnaga seotud väidetavad asjaolud, kuna toodule oleks viimane pidanud mõtlema juba siis, kui ta päev pärast vanglast vabanemist otsustas Eestist lahkuda ja kriminaalhooldustingimusi mitte täita.
35. Maakohus mõistis D. Naljotovilt välja menetluskuluna riigi õigusabi tasu summas 73,20 eurot (sealhulgas käibemaksu 12,20 eurot). Maakohus määras, et menetluskulu tuleb tasuda nelja kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Ringkonnakohus jätab taotluse menetluskulu riigi kanda jätmiseks rahuldamata. Määratud kaitsjale makstud tasu ei ole käesolevalt nii suur, et selle riigi kanda jätmine oleks õigustatud. D. Naljotov peaks igakuiselt tasuma menetluskulu katteks 18 eurot ja 30 senti. Tegemist ei ole sedavõrd suure summaga, et selle tasumine käiks talle üle jõu. Ühtlasi pidi D. Naljotov endale riigi õigusabi korras kaitsjat taotledes olema teadlik, et sellega kaasnevad talle kulud, mille tasumise kohustus lasub temal endal.
36. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
37. septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 3