KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohus 19. oktoober 2020 1-18-6180 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aa

§ 200lg 2 p-de 8 ja 9 järgi.

Teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati sellest karistusest maha R.

Kodari kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust R.

Kodarile Tartu Maakohtu 14.12.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10595 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust alates

1. jaanuarist
2. Kohtuotsus jõustus
3. mail
5. Tartu Maakohtu
6. aprilli 2017.a määrusega vabastati R. Kodar talle mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele 9 kuuks. Talle määrati katseaeg kuni
7. märtsini
8. Kohtumäärus jõustus
9. aprillil
11. Tartu Maakohtu
12. jaanuari 2018.a määrusega pöörati täitmisele R. Kodarile kriminaalasjas nr 1-14-7705 mõistetud ning tingimisi ennetähtaegse vabastamise, s.o
13. aprilli 2017.a seisuga ärakandmata karistus üks aasta, kümme kuud ja kaheksa päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus
14. aprillil
16. Tartu Maakohtu
17. märtsi
18. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6180 tunnistati R. Kodar süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 4.

detsember 2017 kuni 11. aprill 2018, s.o 4 kuud ja 7 päeva ning mõisteti R. Kodarile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 13.

jaanuari 2015.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o 10 kuud 21 päeva vangistust ning mõisteti R. Kodarile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistusaja kandmise aja alguseks arvestati 28. märts 2019. 5. R. Kodar ja kaitsja esitasid Tartu Maakohtu otsusele apellatsiooni. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tühistati Tartu Maakohtu otsus osaliselt (sh

§ 185lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises), R.

Kodari suhtes kohaldati vahistamist alates Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7705 mõistetud karistuse ärakandmisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsus jõustus
2. aprillil
3. a.
5. juulil 2020.a esitas R. Kodar Tartu Maakohtule taotluse karistusaja alguse täpsustamiseks. Taotluse kohaselt ei ole R. Kodarile selge, kuidas Tartu Maakohus on
6. märtsi 2019.a otsuses liitkaristusi liitnud ja lahutanud ning lugenud eelvangistuses viibitud esmalt maha ja seejärel juurde. Kohus on arvutanud välja, et vangistuse algus on
7. märts 2019, kuid arvestada oleks tulnud ka eelvangistuses viibitud ajaga. R. Kodar vahistati
8. detsembril 2017.a samas kriminaalasjas ning karistusaeg algas
9. detsembril 2017.a. Kuigi tal oli täitmisele pööratud 1 aastat 8 päeva ja 10 kuud eelmises kohtuasjas, ei anna see alust lugeda karistusaja alguseks
10. märtsi
11. Pärast
12. detsembri
13. a vahistamist hoiti täielikus isolatsioonis ning puudusid kõik süüdimõistetu õigused. R. Kodari hinnangul kohus raskendab tema olukorda, eelkõige vangistusest ennetähtaegse vabastamise tähtaega arvutades. Kuivõrd ta oli reaalselt vangistuses alates
14. detsembril 2017.a, siis saabuks karistuse lõpp
15. oktoobril 2026 ja pool karistusajast on
16. mail
17. Kui arvestada liitkaristusel määratud aja algust (
18. märts 2019), siis saabub pool karistusajast
19. jaanuaril
20. R. Kodar on kandnud karistust alates
21. detsembrist 2017.a ja sellest edasi tuleks arvestada tema karistusaja algust, kuna teda ei ole vahepeal vanglast välja lastud. MAAKOHTU MÄÄRUS
22. Tartu Maakohtu
23. septembri
24. a määrusega jäeti R. Kodari taotlus temale Tartu Maakohtu
25. märtsi
26. a otsusega mõistetud karistuse alguse aja ümberarvestamiseks rahuldamata.
27. R. Kodar kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu
28. märtsi 2019.a otsusega mõistetud liitkaristust, mis moodustati

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis.

§ 65

lg 2 näeb ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. Kuna R. Kodar oli ära kandnud Tartu Maakohtu

1. märtsi 2019.a otsuse tegemise ajaks osa talle määratud karistusest (kriminaalasjas nr 1-14-7705), siis liitkaristuse mõistmisel liitis Tartu Maakohus korrektselt kriminaalasja nr 1-14-7705 ärakandmata karistuse osa uue kohtuotsusega mõistetud karistusele. Eelvangistuses viibitud aeg (käesoleval juhul perioodil
2. detsember 2017 kuni
3. aprill 2018) on vastavuses

§ 68lg-ga 1 arvestatud samuti R.

Kodarile määratud karistusaja hulka. Seetõttu on talle määratud liitkaristusest (7 aastat vangistust) maha arvestatud eelvangistuses viibitud päevad (4 kuud ja 7 päeva), mistõttu kuulus 2

§ 65

lg 2 alusel (uus kuritegu on pandud toime pärast varasema kohtuotsuse kuulutamist), siis loetakse nii tema karistuse kui vangistuse algust viimase kohtuotsuse kuulutamisest. Seega tuleb

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse puhul arvestada nii karistuse kui vangistuse algust viimase kohtuotsuse järgi ja seda isegi siis, kui reaalselt on süüdimõistetu viibinud vangistuses juba varasemalt. Kuigi käesoleval juhul viibib süüdimõistetu R. Kodar reaalselt vangistuses alates 4. detsembrist 2017.a, siis on talle vangistuse ajal toimepandud kuritegude eest mõistetud liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, mistõttu tuleb tema karistuse (ja sisuliselt ka vangistuse) algust lugeda alles liitkaristuse mõistmisest alates. Seega on R. Kodari karistuse kandmise alguseks põhjendatult loetud 28. märts 2019. 10. Ennetähtaegse vabanemise tähtaegade osas märkis kohus, et tulenevalt

§ 76

lgtest 1 ja 2 koostoimes

§ 68

lg-ga 1 loetakse enne kohtuotsuse tegemist vahi all viibinud süüdimõistetu puhul vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku aja hulka ka aeg, mil isik viibis eelvangistuses. Esitatud materjalidest nähtub, et ilmselt ei ole vangla arvestanud ennetähtaegse vabastamise tähtaegade hulka R. Kodari eelvangistuses viibitud aega (

1. detsembrist 2017-
2. aprillini2018). Seega on R. Kodaril võimalik esitada vanglale taotlus ennetähtaegse vangistusest vabastamise tähtaegade täpsustamiseks, võttes arvesse asjaolu, et eelvangistuses viibitud aeg kuulub samuti ennetähtaegse vabastamise aja arvestamise hulka. MÄÄRUSKAEBUS
3. Määruskaebuses palub R. Kodar maakohtu määruse tühistada ning määrata karistusaja algus õigesti ning arvestada karistusaja alguseks
4. detsember
6. R. Kodar leiab, et teda on pandud ebavõrdsesse olukorda võrreldes kaassüüdistatavaga, kes peeti samuti sama päeval kinni ja kes nõustus kokkuleppemenetlusega ning kelle karistusaega arvestatakse alates
7. detsembrist
8. R. Kodar vahistati
9. detsembril 2017, mis on ühtlasi tema karistusaja algus, sest kogu selle aja on ta viibinud vanglas. Seega lõpeb karistus
10. oktoobril
11. Kui R. Kodar oleks koos teistega nõustunud kokkuleppemenetlusega, oleks ka tema karistusaega arvestatud alates
12. juunist
13. Karistuse algus ei või alata siis, kui on kohus. Kui kohus oleks olnud enne
14. aprilli 2018, siis oleks ka karistusaja alguseks olnud
15. detsember
16. R. Kodar ei ole süüdi selles, et kohtutes on pikad järjekorrad.
17. Riigikohus on lahendis nr 1-16-9323/410 märkinud, et liitkaristuse mõistmisel

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 järgi on eesmärgiks vältida süüdistatava olukorra raskendamist selliselt mõistes karistuse sääraselt nagu kohus oleks mõlema kuriteo eest otsuse teinud ühes lahendis. Seetõttu tuleb liitkaristuse alguseks lugeda päev, millest alates on mõistetud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse algust. R. Kodari puhul tuleks seega arvestada karistuse algust 4. detsembrist 2017. Karistuse kogupikkus ei muutu, muutuvad vaid tingimisi enne tähtaega vabastamise ajad. 3

§ 65

lg 1 järgi, vaid

§ 65lg 2 järgi (s.o kohtuotsuste kogumis).

Maakohus selgitas liitmise põhimõtet ka oma

1. märtsi
2. a otsuses. Otsusest selgub, et kuna R. Kodar on kuriteod toime pannud enne temale Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, tuleb kohtuotsuste kogumis mõista süüdistatavale

§ 65lg 2 alusel liitkaristus, suurendades mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 13.

jaanuari 2015. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 21 päeva vangistuse võrra. 16.

§ 65

lg 2 näeb ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. Sellisel juhul tuleb ärakantava liitkaristuse algusajaks märkida uue kohtuotsuse tegemise päev (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-105-15, p 10).

1. Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusest selgub, et R. Kodar oli tema kinnipidamise järel (
4. detsember
5. a) tõkendiga vahi all kuni
6. aprillini 2018, s.o 4 kuud ja 7 päeva.
7. aprilli
8. a määrusega tühistati tõkend vahistamine
9. aprillist
10. a, s.o Tartu Maakohtu
11. jaanuari
12. a otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumisest.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 4.

detsembrist

1. a kuni
2. aprillini
3. a, s.o 4 kuud ja 7 päeva arvata karistusaja hulka, mistõttu jäi kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Seda karistust suurendatigi

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 13.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa (10 kuud ja 21 päeva vangistust) võrra. Kohtuotsuste kogumis oli R. Kodarile mõistetavaks vangistuseks 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva, mille kandmise algust arvestati alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest, s.o
2. märtsist
3. a. Seega on R. Kodarile mõistetud karistuse kandmise algusaeg õige, s.o uue kohtuotsuse tegemise päev.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4