(4)alkoholi tarvitamine). Nad teevad enda poolt kõik, et hoida V. Bajukki seaduskuuleka elu juures. V. Bajukil on võimalik asuda tööle enda venna juurde. Seetõttu on lähedastel veelgi parem võimalus olla kursis tema igapäevaelu ja tegemistega.
- V. Bajuk ei nõustu kohtu etteheitega, justkui puuduks tal ohvriempaatia, ta ei muretseks kannatanute perekondade pärast ja kahetseks vaid seda, kuidas kõik on mõjutanud tema enda lähedasi. On arusaadav, et ennetähtaegse vabastamise arutamisel pöörab isik tähelepanu eelkõige enda elu korraldamisega seotud küsimustele ning lühikese kohtuistungi jooksul püüab anda ülevaadet oma lähedastest ja nendele põhjustatud probleemidest. Eeltoodu ei tähenda, et V. Bajuk ei kahetseks toimepandut või suhtuks sellesse ükskõikselt. V. Bajuk mõistab, et tal pole millegagi võimalik enda tegude tagajärgi heastada. Ainuke, millega ta oma käitumist vähemalt osaliselt heaks teha saab, on edasine õiguskuulekas elu.
- Sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ teemadel toimus 11.–
- september 2020 V. Bajukil kolm vestlust vangla psühholoogiga. V. Bajuk osales kohtumistel aktiivselt, analüüsis oma varasemat elu, käitumist ja kuritegusid. Psühholoogi hinnangul on süüdimõistetu hea analüüsivõimega ja mõistab, et kuritegusid ei saa olematuks teha, kuid ta väljendab nende osas kahetsust ja kindlat soovi elada edaspidi seaduskuulekalt. Vestlusel tulevad esile prosotsiaalsed hoiakud, empaatiavõime ja oskus lahendada probleeme adekvaatselt. V. Bajuki tulevikueesmärgid on sotsiaalselt aktsepteeritavad ja plaan nende eesmärkide saavutamiseks on realistlik. Ringkonnakohtu seisukoht
- Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine eeldab nii vormiliste (formaalsete) kui ka sisuliste (materiaalsete) eelduste täidetust. Maakohtu määruse kohaselt on V. Bajuki ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused: ta on tahtliku esimese astme kuriteo eest mõistetud 20 aasta pikkusest vangistusest ära kandnud natuke üle poole ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Ka on tema vabanemisjärgne elukoht sobilik elektroonse valveseadme paigaldamiseks ning olemas on ka vajalikud nõusolekud. Vaidluse all on küsimus, kas V. Bajuki vabastamiseks esinevad ka KarS § 76 lg-s 4 ette nähtud vabastamise sisulised eeldused. Süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamine tuleb nimelt kõne alla üksnes juhul, kui KarS § 76 lg-s 4 sätestatud eeldusi arvestades on põhjendatud hinnata tema retsidiivsusriski selleks küllaldaselt väikeseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Bajuki osas niisugust positiivset prognoosi teha ei saa ja seega peab ta jätkama karistuse kandmist vanglas.
- V. Bajuk tappis
- novembril 2009 talle täiesti võõra naise piinaval ja julmal viisil: peksis pesapallikurika ning käte ja jalgadega naist pea, keha ja käte piirkonda. Kohe pärast seda ründas ta teist naist, pekstes kannatanut pesapallikurikaga. Kannatanu jäi ellu üksnes möödakäijate ja arstide sekkumise tõttu. Need kallaletungid toimusid Tallinnas Schnelli pargis jalgrattateel hommikul kl 7.20–7.53 vahelisel ajal.
- jaanuaril 2010 vägistas V. Bajuk Tallinn-Klooga maanteel autos temale võõra naisterahva, kes vägivalla ja kägistamise tõttu kaotas teo käigus ka teadvuse. Sellegi ründe lõpetas üksnes teiste inimeste sekkumine ja politsei kutsumine. Viimaks juhtis V. Bajuk ka purjuspäi mootorsõidukit.
- V. Bajuki kuritegude kirjeldus kõneleb iseenda eest: teod on äärmiselt jõhkrad ja rasked. Ka on väga oluline, et tegemist on just kuritegudega, mitte ühe kuriteoga – mille ehk saaks mõningatel juhtudel kirjutada ebasoodsate asjaolude kokkulangemise arvele (ja see omakorda võiks mõnikord tingida positiivse retsidiivsusprognoosi). Ka ei saa kuidagi öelda, et kuriteod oleks tinginud mingi selline faktor, mis enam realiseeruda ei saa (nii võiks ehk olla nt olukorras, kus kellelgi on sügav mingist konkreetsest sündmusest tingitud vihavaen mõne konkreetse inimese suhtes ja ta tapab selle inimese). V. Bajuk sooritas oma kuriteod ilma igasuguse 3
(4)objektiivse ajendita: ta lihtsalt ründas suvalisi talle ette jäänud naisi. Sealjuures ei toimunud selline n-ö amokki jooksmine vaid ühel juhul (mis võiks vähemalt teoreetiliselt võimaldada esitada väidet, et kuidagi langesid kokku mingid halvad asjaolud, ent enam need ei kordu). Kaks tapmist (millest küll üks jäi õnneks katsestaadiumisse) pani V. Bajuk tõepoolest toime ühel päeval, ent ränk vägistamine toimus nädalaid pärast tapmist. Ka ei saa V. Bajuki kuritegusid kirjutada kuidagi nooruse uljuse arvele – ja väita, et küpsuse saavutamise tõttu V. Bajuk enam selliselt ei tee. V. Bajuk oli kuritegusid toime pannes juba 27-aastane ehk tegemist polnud enam noorukiga. Seetõttu tuleb leida, et V. Bajuk ongi selline (ilmselt psühhopaatsete joontega) inimene, kes võib sooritada ränkasid vägivallategusid. Seda silmas pidades tuleb igati nõustuda ka maakohtuga, kelle hinnangul V. Bajuk empaatiat üles ei näita: vastupidised väited jäävadki üksnes väideteks, mille paika pidamatust kinnitavad V. Bajuki kuriteod ja neist nähtuv süüdimõistetu küüniline (psühhopaatne) iseloom. Mõningast rolli mängis V. Bajuki kuritegudes ka alkohol: V. Bajuk oli kuritegusid sooritades joobes. On kõigiti võimalik, et V. Bajuk hakkaks vabaduses alkoholi tarbima ka edaspidi – ja see võiks anda oma panuse uute kuritegude aset leidmisse. Süüdimõistetu küll väidab, et ta enam alkoholi jooma ei hakka, aga elukogemus ja kriminoloogiline reaalsus kinnitab, et seesugused lubadused pole tihtipeale suurt midagi väärt: lubajad võivad neid isegi tõsiselt mõelda, ent nad ei suuda neid täita. Pealegi tuleb veel kord toonitada, et rolli ei mängi niivõrd alkohol, kuivõrd V. Bajuki iseloom iseenesest: ülisuur osa alkoholi tarvitajatest inimesi tapma ja vägistama ei hakka.
- Eelöeldut silmas pidades ei pea ringkonnakohus kuigivõrd oluliseks V. Bajuki kasuks kõnelevaid asjaolusid: distsiplinaarkaristuste puudumist, vanglas taasühiskonnastavates tegevustes osalemist, sotsiaalprogrammide läbimist, eesti keele õppimist, töötamist, nõustamistel osalemist, elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu. Kõik need asjaolud kahvatuvad V. Bajukist lähtuva tema kuritegudes avaldunud ohtlikkuse ees. Pealegi tuleb tähele panna, et psühhopaatsete joontega kurjategijad suudavadki end kontrollida tingimustes, mille mõjutamiseks (endale allutamiseks) neil jõudu ei ole – ja kus vagur olemine võib neile pikas perspektiivis kasulikuks osutuda. Ka on ilmne, et V. Bajuki ohtlikkust ei vähendaks sama hästi kui üldse käitumiskontroll või elektrooniline järelevalve: need abinõud ei takistaks intelligentsel ja leidlikul V. Bajukil kuidagi kedagi n-ö linna peale tapma või vägistama minemast.
- Eelnevat kokku võttes on täiesti selge, et V. Bajuk tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1 maakohtu
- septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4