lg-d 1, mille kohaselt võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (edaspidi erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega. Kohus leiab, et keldriruum 11 on antud korteriomandi registriosa numbriga xxxx igakordse omaniku valdusse ja ainukasutusse, st korteriomanike kokkuleppe kohaselt on keldriruumi xxxx õigus vallata ja kasutada ainult korteri xxxx igakordsel omanikul. Kohus leiab ühtlasi, et kui korteriomanik kasutab erikasutusõiguse alusel osa kaasomandi esemest (käesoleval juhul keldriruumi), on ta erikasutusõiguse teostamisel kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (
Korteriomandi eseme reaalosa teenindavad torustiku osad võivad kuuluda ka korteriomandi eseme reaalosa (eriomandi) koosseisu (KOS § 2 lg 1 ja
Kohus on seisukohal, et olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitorustiku korrashoid ja remont sai toimuda korteriomanike enamuse otsuse alusel (KOS § 15 lg 1 ja
Avaldajad ei ole tõendanud, et kaasomandi esemeks oleva vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamise ja asukoha muutmise aluseks oli olemas korteriomanike enamuse otsus. Avaldajad ei ole ka sellise otsuse olemasolule tuginenud. Kohus leiab, et avaldajate korteriomandi eriomandi eset teenindava torustiku korrashoid, torustiku asendamine ja uue torustiku paigaldamine on lubatud korteriomanike kokkuleppe alusel. Avaldajad ei ole tõendanud, et ainult nende korteriomandi eriomandi eset teenindava torustiku asendamise ja asukoha muutmise aluseks oli korteriomanike kokkulepe (KOS § 16 lg 1,
Avaldajad ei ole ka sellise kokkuleppe olemasolule tuginenud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et avaldajad ei saa oma avaldust põhjendada sellega, et keldriruumis xxxx asuva vee- ja kanalisatsioonitorustiku talumise kohustus tuleneb korteriomanike enamuse otsusest või korteriomanike kokkuleppest. Menetlusosalised ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub keldriruumis xxxx asuva vee- ja kanalisatsioonitorustiku talumise kohustuse tulenemine korteriomanike enamuse otsusest või korteriomanike kokkuleppest. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et puudutatud isik T Kl puudub kohustus taluda vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamist ja asukoha muutmist. 8.
lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanikul on
lg 1 p 1 järgi õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. Korteriomanik võib
lg 2 alusel nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt, ning kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Sellise nõude võib
Korteriomanik on
lg 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, taluma mõjusid, mis jäävad neisse piiridesse ning võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Sarnased kohustused tulenesid korteriomanikule ka KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) ja KOS § 11 lg 1 p-st 1. Kohus on seisukohal, et sõltumata sellest, kas torud on kaasomandi esemeks või kuuluvad avaldajate korteriomandi eriomandi eseme koosseisu, ei ole puudutatud isikul õigus torusid kõrvaldada, läbi lõigata või muul viisil takistada avaldajatel või teistel korteriomanikel torude kasutamist. Sellise tegevusega rikuks puudutatud isik T K kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (
Kohus on seisukohal, et torustiku kasutamise takistamise ohule viitab puudutatud isiku poolt avaldaja Ü Mle saadetud 17.05.2017 e-kiri. Puudutatud isik on selles avaldanud: „Teen Teile ettepaneku kõrvaldada keldriruumi nr xxxx paigaldatud torud ühe kuu (30 kalendripäeva) jooksul käesoleva kirja saamisest. Tähtaeg omavoliliselt rajatu kõrvaldamiseks on piisavalt pikk nende tööde tõrgeteta teostamiseks ning seega ei pane Teile ebamõistlikku koormust. Torustiku kõrvaldamisest palun endale e-posti teel teada anda. Selle ülalpool osundatud tähtaja möödudes võtan endale vabaduse kõrvaldada oma ainukasutuses olevast ruumist sinna õigusvastaselt paigaldatu“ (tl 30). 5
lg 1 p-st 1 tuleneb puudutatud isiku T K kohustus hoiduda tegevusest, mis võivad takistada avaldajatel või teistel korteriomanikel torustiku kasutamist. Seetõttu on avaldajatel õigus esitada puudutatud isiku T K vastu nõue hoiduda tegevusest, mis võib avaldajatel takistada torustiku kasutamist. 9. Avaldajad taotlevad, et kohus kohustaks puudutatud isik T K taluma asjaolu, et tema ainukasutuses olevat keldriruumi läbivad korteriomandit nr 2 veega varustav toru ja kanalisatsioonitoru. Kohus on seisukohal, et avalduse rahuldamine avaldajate taotluses märgitud sõnastuses võib viia asja ebaõige lahendamiseni, sest paneb puudutatud isik T Kle kohtumäärusega talumiskohustuse. Kohus tuvastas eelnevalt, et talumiskohustuse alust ei ole menetlusosalised tõendanud. Samas tuvastas kohus, et puudutatud isikul on kohustus hoiduda tegevusest, mis võib avaldajatel takistada torustiku kasutamist. Avaldajad taotlesid avalduse esitamisel hagi tagamise abinõude kohaldamist, mille sisuks oli keelata T Kl võtta ette mistahes toiminguid vee- ja kanalisatsioonitorudega, mis läbivad keldriruumi xxxx. Kohus saab aru, et avaldajate eesmärk oli vältida vee- ja kanalisatsiooniühenduse katkestamist puudutatud isiku poolt, st vältida omavoli. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei ole seotud avaldajate taotluse sõnastusega, vaid avaldajate tegeliku tahtega. Kohus leiab seetõttu, et kohus saab lahendada avaldajate taotluse nende esitatud taotluses märgitud nõudest erinevas sõnastuses. Kohus rahuldab avalduse ja keelab T Kl kui aadressil Komeedi tn 17 Tallinn korteriomandit nr xxxx omaval isikul võtta ette mistahes toiminguid vee- ja kanalisatsioonitorudega, mis läbivad keldriruumi, mis kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe kohaselt on T K ainukasutuses ning mille kaudu toimub Komeedi tn 17 Tallinn asuva korteriomandi nr xxxx varustamine veega ja sealt heitvee ära juhtimine. 10.
lg 1 alusel sõlmitud kaasomandi kasutuskorra lepingut on võimalik muuta korteriomanike kokkuleppel, sealhulgas osas, mis puudutab korteriomaniku talumiskohustusi, selle eest makstavaid tasusid jms.
ja § 13 lg 2 võimaldavad erinormidena nõuda korteriomanikult tahteavaldust kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Praegusel juhul sellekohast avaldust ei ole kohtule esitatud, seetõttu ei lahenda kohus käesolevas asjas kasutuskorra muutmise küsimust. Asjast puudutatud isikul on võimalik nõuda teistelt korteriomanikelt tema ainukasutusse antud keldriruumi vastuolus KOS § 16 lg-ga 1 paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitorude eemaldamist, pöördudes vajadusel kohtusse endise olukorra taastamise nõudes. Sellise nõude õiguslik alus on vähemasti AÕS § 89, mille kohaselt omanikul on õigus nõuda oma omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist ja rikkumisest hoidumist, v.a kui omanik on kohustatud rikkumist taluma (vt ka Riigikohtu 24.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999, p 34). Kohus ei lahenda käesolevas asjas puudutatud isiku T K taotlust keldriruumis xxxx senise olukorra taastamiseks, sest sellist taotlust ei ole kohtule esitatud. 11. Kohus tühistab TsMS § 445 lg 2 alusel 12.06.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu jõusse jätmine ei ole põhjendatud, sest avaldust lahendava kohtumääruse jõustumisel on avaldajatele tagatud õiguskaitse käesoleva kohtumääruse alusel. 12. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.