lg 2 p 2 alusel liitkaristusena Harju Maakohtu otsusega nr 1-10-8649 karistatud vangistusega 5 aastat 5 kuud 29 päeva, ennetähtaegselt vabastatud käitumiskontrolliga, katseaeg 22.04.201620.12.2017; - Harju Maakohtu 05.08.2010 otsusega nr 1-10-8649 karistatud vangistusega 2 aastat 2 kuud, täielikult tingimisi vabastatud
- kolm kehtivat väärteokaristust, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Alexander Shpeti (Shpet) süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.11.2019 kella 19:27 paiku Paldiskis Rae tn 13 juures (suunaga Kivi tänava poole) mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,01 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,10 mg/l (lõplik tulem 0,91 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1; § 69 lg 2 p 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terivseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Alexander Shpet toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Samuti süüdistatakse Alexander Shpeti selles, et tema 16.04.2020 kella 01:00 paiku aadressil xxxx lõi oma elukaaslast V K mitu korda käega vastu pead ja nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – haavad laubal ja näol. Seega Alexander Shpet, oma tahtliku tegevusega, pani toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
Samuti süüdistatakse Alexander Shpeti selles, et tema eelnimetatud ajal ja asukohas, vahetult pärast enda elukaaslase suhtes kehalise väärkohtlemise toime panemist, ähvardas enda elukaaslast V K, öeldes, et tapab V K ja tema lapsed. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna isik oli vahetult enne ähvardamist kannatanu suhtes kasutanud füüsilist jõudu ja tekitanud talle tervisekahjustused. Seega pani Alexander Shpet toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Eliis Soomlais, süüdistatav Alexander Shpet ja tema kaitsja Toomas Laanemaa käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Alexander Shpetile karistuseks 12 kuud vangistust;
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust ja
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o 12 kuud vangistust.
MS § 217 alusel 09.11.2019-10.11.2019, s.o 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmisele kuulub 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta eelnimetatud karistus 2 aasta pikkuse katseaja jooksul täitmisele pööramata, kui Alexander Shpet ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 punkti 2 kohaselt mitte tarvitama alkoholi.
Käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kohaldada katseaja jooksul, s.o 2 aasta jooksul. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Alexander Shpet temale
lg 2 p 2, § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 2 Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Alexander Shpetilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Alexander Shpetilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. 114 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 990 eurot tuleb Alexander Shpetil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82,50eurot. Asitõendid 1 CD plaat 16.04.2020 kõnesalvestisega Häirekeskusele ja 1 DVD plaat 09.11.2019 fotodega sündmuskohalt – asuvad kriminaalasja juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1,3 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Alexander Shpet
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 12 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks Alexander Shpetile mõista 1 aasta vangistust.
09.11.201910.11.2019 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka, kandmisele kuulub 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus Alexander Shpeti suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Alexander Shpet ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 p 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Alexander Shpeti käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 punkti 8 kohaselt kohustada Alexander Shpeti käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis
p 1 alusel arvestada Alexander Shpetile määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.11.2020.a. Alexander Shpet määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskulud Välja mõista Alexander Shpetilt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 114 eurot riigi tuludesse. Menetluskulu summas 990 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 82,50 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Alexander Shpetile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid 1 CD plaat 16.04.2020 kõnesalvestisega Häirekeskusele ja 1 DVD plaat 09.11.2019 fotodega sündmuskohalt – asuvad kriminaalasja juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.