) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab esialgsel hinnangul maksejõuetuse tekkimise ajaks 2015.a, mis on esimese ja siiani menetluses oleva täitemenetluse algatamise aeg. 2
lg 2 sätestab: „ Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.“ Kohus peab käesoleval ajal maksejõuetue põhjuseks rasket juhtimisviga kuna võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult. Avalikest andmetest lähtudes on eluliselt usutav, et võlgnikul oleks võimalik kohustusi täita, kuid võlgnik ei ole nõudeid täitnud vähemalt osaliseltki. Esimene täitemenetlus võlgniku suhtes algatati 22.10.2015 ja see menetlus ei ole lõpetatud; sissenõutav nõue on 1 892,42 eurot, tulu saava ja keskmisest parema elustandardiga isiku jaoks on tegu nõudega, mille saaks viie aasta jooksul täita. Seetõttu peab kohus maksejõuetuse põhjuseks rasket juhtimisviga, kuna võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult. Kooskõlas
lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.12.2020.a kell 11.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3004).
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse registriosakonnale.
Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale.
järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.
lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Vastavalt halduri taotlusele kohustab kohus võlgnikku andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Kui võlgnik nimetatud nõuet ei täida, võib võlgnikku trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“
lg 6 sätestab, et kohus 3 võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7,9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad büroo- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Kohus määrab halduri tasuks 805,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 87,56 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub pankroti väljakuulutamise korral hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud deposiiti tasutava summa arvelt.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Kuivõrd antud juhul pankrotivara puudub, rahuldab kohus selle taotluse ning ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kokku 893,36 eurot kuulub hüvitamisele T Ji poolt 15.09.2020 kohtu deposiiti tasutud 1 500 euro arvelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.