Obsah (4)

§ 249§ 203§ 62§ 175

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

§ 249

lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust (kas taotlus on vastavalt

§-le 250 nõuetekohane ning kas kaebajal esineb vastavalt

§ 249

lg-le 1 esialgse õiguskaitse vajadus) ning seejärel taotluse sisulist põhjendatust. Taotluse sisulise põhjendatuse kontrollimisel hindab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Halduskohus on määruse tegemisel eelviidatud põhimõtetest selgelt lähtunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuse esitaja välja toodud asjaolu, et Tartu Vanglas ei ole olnud COVID-19 levikut, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise seisukohalt määrav. Nimelt Tartu Vangla 10.11.
2. a käskkirjas nr 1-1/139 märgitust nähtuvalt COVID-19 haigust põhjustava viiruse kiire levik ja nakatumiste arvu tõus Eestis tõi kaasa vajaduse kohaldada vanglas viiruse leviku tõkestamise ja ka selle ennetamise eesmärgil ning isikute tervise ja elu kaitseks täiendavaid sisekorralduslikke meetmeid (piiranguid). Silmas pidades, et ringkonnakohus hindab asjaolusid määruskaebuse lahendamise aja seisuga, siis peab kohus asjakohaseks arvesse võtta asjaolu, et Tartu Vangla hindas 07.12.2020 kehtestatud piirangute jätkuva kohaldamise vajadust ning jätkas uue, 07.12.
3. a käskkirjaga nr 1-1/148 piirangute kohaldamist analoogselt varasema, 10.11.
4. a käskkirjaga. Lisatud on uue käskkirjaga üksnes piirangute leevendusena 3 saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsiooni või kaitsevisolatsiooni osakonnas.
5. Asja materjalidest nähtuvalt (vangla 27.11.
6. a vastus esialgse õiguskaitse taotlusele) on Tartu Vangla 2 teenistujat olnud koroonaviirusesse nakatunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vangla ülesandeks on julgeoleku ja turvalisuse tagamine, mis kahtlemata tähendab ka vanglas viibivate inimeste elu või tervise kaitsmist ohtlike viirushaiguste eest. Vaidlust ei ole selle üle, et vangla kehtestas piirangud pandeemiast tingitud olukorra tõttu ja need on ajutised. Ringkonnakohus leiab, et need on pandeemia leviku tõrjumise (s.h ennetamise) aspektist ka kohased. Ringkonnakohus toetab käesolevas haldusasjas varem kohtupraktikas väljendatud seisukohta, et inimeste vaheliste kontaktide minimeerimine ja distantsi hoidmine peavad viiruse leviku tõkestamise abinõudena toimima ka vanglas, arvestades seejuures vangistuse täideviimise eripära (kinnipeetavatel puudub võimalus liikuda ilma saatjata; korrarikkumisele reageerimine eeldab vanglaametnike lisandumist ja täiendavaid kontakte; kinnipeetaval endal on äärmisel piiratud võimalused enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks korraldada). Lisaks sellele, et vanglal on kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida neid õigusi võimalikult paremini kaitsvad abinõud, on ka avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste haigestumist vältida. Samuti on igal üksikul kinnipeetaval õigustatud ootus, et tema elu ja tervis on parimal moel kaitstud ning igal vanglatöötajal huvi töötada maksimaalselt ohututes tingimustes. Iga täiendav ilmtingimata vältimatu kontakt suurendab ohtu nii taotleja enda kui ka teiste isikute ja avaliku huvi seisukohast (vt TrtHK 27.03.
7. a määrus nr 3-20-521, p 15 ja 16).
8. Maailmas ja Eestis tekkinud koroonaviiruse pandeemia olukorras on avalikkuse huvides massilise nakatumise ohu piiramine, vältimaks elanike, vanglateenistujate kui ka kinni peetavate isikute haigestumist või surma. Viru Vangla näitel on näha, kui kiiresti viirus vanglas levib. Üldteada on, et Terviseameti peadirektori 10.11.
9. a käskkirjaga on Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu kehtestanud tervishoiualane hädaolukord
10. Nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta Eestis jätkuvalt suureneb. Eestis oli Terviseameti kodulehel kajastatud andmete kohaselt 17.12.2020 seisuga2 viimase 14 päeva haigestumusnäitaja 100 000 elaniku kohta 491,88 ning Tartu maakonnas 288 (määruskaebuse esitaja andmed Tartumaa nakatumiskordaja kohta - 31-lt tõus 33,4-le - ei ole õiged). Seega on nakatumine Eestis, s.h Tartus selgelt ikka veel väga suur ja tõusutrendis.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et arvestades Eesti Vabariigis COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ja selle ohtlikkust, on kinnipidamisasutuses täiendavate piirangute kehtestamine õigustatud minimeerimaks inimja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamise vastu räägib avaliku huvina rahvatervise kaitse maksiim. Arvestades Eestis kehtivaid piiranguid (s.h liikumisvabadust on piiratud üle-eestiliselt Vabariigi Valitsuse poolt3) ja teadlaste poolt esitatud prognoose COVID-19 haiguse viiruse leviku kohta, on pandeemia leviku tõrjumise aspektist alus lugeda meetmed Tartu Vanglas kohasteks. Siinkohal väärib äramärkimist asjaolu, et vangla on jätnud piirangute leevendamiseks kambrites raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni sisselülitatuks ööpäevaringselt, võimaldab kinnipeetavatel jalutada, võimaldab kauplusest osta mõistlikus koguses kaupu, taotleda ühte lühiajalist kokkusaamist kuus, helistada lähedastele vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele ning 07.12.
12. a käskkirja kohaselt ka 1 https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_vv_20417k.pdf https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart 3 https://www.kriis.ee/et/kehtivad-piirangud-ja-nende-leevendused 2 4 taasühiskonnastavates tegevustes osa võtta. Lisaks nähtub määruskaebuse esitaja enda väidetest, et tal on jätkuvalt võimalik kasutada kuivatuskappe ja käia korra nädalas pesemas duši all. Määruskaebuse esitaja väide vangla koolis töö taasalustamise kohta ei anna ringkonnakohtu hinnangul põhjust pidada kehtestatud piiranguid mittekohasteks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on A.A. esialgse õiguskaitse taotluse esitanud Tartu Halduskohtule ka Tartu Vangla 07.12.
13. a käskkirja kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajaks, mille halduskohus jättis 17.12.
14. a määrusega haldusasjas nr 3-20-2493 rahuldamata.
15. Teadaolevalt levib koroonaviirus4 silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades ning samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Eeltoodut arvestades võib määruskaebuse esitaja väidetud kinnipeetavate omavahelist kätlemist pidada taunitavaks, kuna on ilmselge, et määruskaebuse esitaja mõistab, et sel moel on võimalik viirust levitada ja ka sellesse ise nakatuda. Praegusel ajal on oluline viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks distantsi hoidmine. Kuna ükski õigusakt ei pane vanglale kohustust pöörduda Terviseameti või WHO poole soovituste saamiseks, siis on määruskaebuse esitaja sellekohane etteheide sisutu.
16. Ringkonnakohus peab vajalikuks määruskaebuse esitajale selgitada, et küsimus, kas vangla kehtestas piirangud õiguspäraselt, lahendatakse käskkirja üle peetava vaidluse tulemusena. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (RKHK 22.09.
17. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Käesolevas menetluses ei saa ringkonnakohus anda kinnitust, et piirangute kehtestamine oli õigusvastane.
18. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A.A.i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.12.
19. a määruse resolutsiooni p 2 osas muutmata. 15.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tartu Vangla esitas 17.11.2020. a seisukoha lisana vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 1-1/148 ja üldjuhi korralduse nr 9 väljavõtte.

§ 62lg-st 2 lähtudes võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde vangla 07.12.2020.

a käskkirja nr 1-1/148. Ringkonnakohus tagastab vanglale üldjuhi korralduse nr 9 väljavõtte, kuna see ei aita käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisele kuidagi kaasa. 16.

§ 175

lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel määruskaebuse esitaja nimi tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 4 https://www.kriis.ee/et/koroonaviiruse-abc 5