RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-20-9
- detsember 2020 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Hannes Kiris, Heiki Loot, Kaupo Paal ja Ivo Pilving XX kaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 679 lõike 1 ja § 703 lõike 1 ning kohtute seaduse § 26 lõike 2 osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tagastada XX kaebus läbivaatamatult.
- Asendada avaldatavas määruses kaebuse esitaja nimi tähemärkidega XX. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohus rahuldas
- detsembri
- a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-13527 XX (edaspidi ka kaebaja) vastu esitatud hagi osaliselt ja mõistis temalt solidaarselt teise kostjaga välja 7 925 488,52 eurot põhivõla, intresside ja viivise katteks ning põhivõlalt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates
- septembrist 2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
- XX, teine kostja ja hageja esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
- aprilli
- a otsusega hageja ja kostjate apellatsioonkaebused osaliselt ja mõistis XX-lt solidaarselt teise kostjaga välja 14 985 592 eurot põhivõla, intresside ja viivise katteks.
- XX esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis
- septembri
- a määrusega menetlusse võtmata. Kolleegium leidis, et XX kassatsioonkaebus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 679 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu. Muid põhjendusi kaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta määrus ei sisaldanud.
- XX esitas
- novembril 2020 Riigikohtule kaebuse, milles taotleb TsMS § 679 lõike 1 ja kohtute seaduse (KS) § 26 lõike 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist osas, milles need sätted ei kohusta Riigikohut tegema põhjendatud lahendit kassatsioonkaebuse kohta, milles on põhistatud olulist menetlusõiguse rikkumist ringkonnakohtu otsuses ja sellest tulenevat lahendi ebaõigsust, ning TsMS § 703 lõike 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist osas, milles see säte ei võimalda esitada TsMS § 702 lõike 2 punkti 7 alusel teistmisavaldust Riigikohtu määruse peale, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, juhul kui Riigikohus on tunnistanud TsMS § 679 lõike 1 ja KS § 26 lõike 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. 5-20-9
- TsMS § 679 lõige 1 sätestab: „
(1)Riigikohus otsustab mõistliku aja jooksul pärast vastustajale ja kolmandatele isikutele kassatsioonkaebusele vastamiseks ja seisukoha esitamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise.“ TsMS § 703 lõige 1 sätestab: „
(1)Teistmine ei ole lubatud nende kohtumääruste suhtes, mille peale ei saa käesoleva seadustiku kohaselt edasi kaevata.“ KS § 26 lõige 2 sätestab: „
(2)Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik.“ KAEBAJA SEISUKOHAD
- Kaebaja põhjendas Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses selgelt, et ringkonnakohtu otsuses tehtud järeldused rajanesid kohtu omavolil, väljusid hagi aluse ja hageja nõude piiridest ning jätsid täielikult tähelepanuta kaebaja põhimõttelise tähendusega väited ja tõendid. Kaebaja põhjendustega arvestamise korral oleks senise Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika valguses tulnud teha vastupidine otsus ja jätta hagi rahuldamata. Riigikohus jättis aga kaebuse menetlusse võtmata ning ei esitanud määruses selle kohta põhjendusi.
- Põhiseaduse (PS) § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse sisuks tuleb PS §-s 149 ette nähtud kolmeastmelist kohtusüsteemi arvestades pidada õigust saada oma seisukohtadele kohtu sisuline hinnang vähemalt kahes kohtuastmes. Kaebajale on tema tsiviilasjas olnud edasikaebeõigus tagatud üksnes näilikult, sest kaebaja sai sisulise hinnangu oma kohtuasjas vaid 1 või 1,5 kohtuastmelt. Regulatsioon, mis ei kohusta Riigikohut käsitlema kassatsioonkaebuses selgelt ja detailselt põhistatud tõendeid ja seisukohti ning oma senise praktika eiramist ringkonnakohtu lahendis, rikub ka kaebaja PS §-dest 14 ja 15 tulenevat õigust ausale õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsele.
- Kaebaja eesmärk on esitada Riigikohtu
- septembri
- a määruse teistmise avaldus, et saada Riigikohtu põhistatud lahend kassatsioonkaebusele ning saavutada ringkonnakohtu otsuse tühistamine. Selleks on lisaks TsMS § 679 lõikele 1 ja KS § 26 lõikele 2 vajalik tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ka TsMS § 703 lõige 1 osas, milles see norm ei võimalda kaebajal esitada teistmisavaldust Riigikohtu määruse peale, millega jäeti tema kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegiumi hinnangul ei ole XX kaebus lubatav ja tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lõike 2 alusel tagastada läbivaatamatult.
- Riigikohtu praktika kohaselt saab isik juhul, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada enda õigustele kohtulikku kaitset, pöörduda individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole (nii alates Riigikohtu üldkogu
- märtsi
- a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- detsembri
- a määrus asjas nr 5-20-8/2, punkt 14).
- Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on saavutada individuaalkaebuse esitamise abil tema tsiviilasjas jõustunud kohtuotsuse tühistamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on jätnud nimetatud kohtuotsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei ole Riigikohtu ülejäänud kolleegiumidest kõrgemalseisev kohtuaste, kuhu saaks edasi kaevata tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumi lahendite peale (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- mai
- a määrus 2
(3)5-20-9 asjas nr 3-4-1-4-17, punkt 16). Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei saa seega hinnata Riigikohtu teise kolleegiumi lahendi seaduslikkust ja põhiseaduspärasust.
- Tõhusa kaitse tagas kaebajale tsiviilasja menetlusse võtmise üle otsustanud kohtukoosseisu absoluutne kohustus kontrollida kõigi kohaldatavate normide põhiseaduspärasust omal algatusel. PS § 15 ning § 152 kohaselt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust (vt Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3-4-1-7-08, punkt 21; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- detsembri
- a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-56-13, punkt 10).
- Kaebaja on soovinud individuaalkaebuses ka kohtulahendi teistmist piirava TsMS § 703 lõike 1 põhiseaduspärasuse kontrollimist. Kolleegium märgib, et kaebajal on võimalik taotleda selle sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist Riigikohtule esitatavas teistmisavalduses. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve, Hannes Kiris, Heiki Loot, Kaupo Paal, Ivo Pilving 3
(3)