Obsah (4)

§ 2§ 56§ 59§ 210

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt, et kinnipeetavatele tagatakse jõusaali kasutamine ning võimalus ise valida kohta, kus sportida jne. Vangla on kaebajale vastanud ja andnud asjakohased selgitused kaebaja pöördumiste osas. Vangla vastus on vajalikul määral põhistatud. Lisaks ei ole kaebaja kaebuses nimetanud ühtegi põhjust, millest nähtuks, et kaebaja õigusi oleks rikutud „vaidemenetluses vaide esemest sõltumata“. Kaebuse materjalidest nähtub, et vangla käsitles kaebaja vaidena esitatud pöördumisi märgukirjana ning vastas neile, seejuures tähtaegselt. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, millist tema õigust vangla rikkus. Kaebaja märgib üksnes abstraktselt, et ei aktsepteeri vangla vastuseid. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul vangla vastuse sisuga, ei riku kaebaja õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda temale meelepärase sisuga vastust. Kaebaja õigusi rikuks see, kui vangla oleks jätnud pöördumisele vastamata või ei oleks seda teinud tähtaegselt. Antud juhul ei ole kaebaja sellistele asjaoludele viidanud. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaitsta kaebaja õigusi. Vaidlusaluse vastuse tuvastamisnõude menetlemine ei taga, et kaebaja saaks tulevikus enda esitatud pöördumistele temale sobiva sisuga vastuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. M. Naudi esitas 25.10.2020 määruskaebuse, milles ta ei nõustu Tartu Halduskohtu 14.10.2020. a määrusega. Määruskaebuse põhjendused: Kohus jättis tähelepanuta, et vangla õigusvastaselt andis peaspetsialist-korrapidajale õiguse otsustada spordisaali ja/või -väljaku kasutamise üle. Selge ei ole, kellel oli õigus ära võtta kinnipeetavatelt võimalus ise otsustada, kus nad soovivad sportida (kodukorra p 18.2.4). Veel on õigusvastane, et kinnipeetavatelt on ära võetud jõusaal ja selle inventar. Samuti oli õigusvastane vanglaametniku otsus sundida 26.07.2020 E4 osakonna kinnipeetavad spordisaali. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta ei nõustu Tartu Halduskohtu 14.10.2020. a määrusega.

§ 2

lg 4 teisele lausele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. 2 7.

§ 2

lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Uurimispõhimõte tähendab muuhulgas ka seda, et kui kohtule on saanud teatavaks andmed, mis võivad haldusasja lahendamisel tähtsust omada, peab kohus tegema endast oleneva, et vastavaid andmeid saaks asja menetlemisel arvesse võtta (RKHK 26.10.

1. a määrus nr 3-3-1-68-04, p 13; 25.11.
2. a määrus nr 3-3-1-76-08, p 12). Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul. Selliste asjaolude välja selgitamata jätmine võib kujutada endast menetlusnormi rikkumist (RKHK 29.09.
3. a otsus nr 3-3-1-32-05, p 18). Seega on tõendite kogumise ja tõendamise eesmärgiks asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemine. Kaebaja viitab kaebuses muuhulgas Tartu Vanglale 25.08.2020 esitatud kirjale ja ka vangla 02.09.
4. a vastusele. Ka viitab vangla 25.09.
5. a vastuses enda 02.09.
6. a vastusele, selle sisu täpsemalt avamata. Eelnimetatud dokumente ei ole kaebaja ega vangla halduskohtule esitanud. Halduskohus küsis 05.10.
7. a e-kirjast (tl 20) nähtuvalt vangla seisukohta kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus ei ole konkreetselt märkinud, milliseid tõendeid tuleks vanglal kohtule esitada, kuigi kaebuse lk-l 2 kaebaja nimetas konkreetselt dokumendid, mis palus vanglalt välja nõuda (s.h nii 25.08.
8. a kiri kui ka 02.09.
9. a vastus). Vangla esitas 12.10.
10. a seisukoha (tl 23) lisana halduskohtule üksnes kaebaja 08.09.
11. a pöördumise (tl 25-31) ja vangla 25.09.
12. a vastuse (tl 32-32p). Siiski ei pidanud halduskohus asjas täiendavate tõendite kogumist vajalikuks. Tõendite kogumine või kogumata jätmine seondub

§ 56

ja § 59 lg 3 kaudu

§ 2lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõttega.

Ringkonnakohtule nähtub tõendite kogumisel halduskohtu poolt

§ 59lg 3 rikkumine ja seeläbi ka uurimispõhimõtte rikkumine.

Asjakohaste tõenditeta ei olnud halduskohtul võimalik selgeks teha kaebuse alust ehk põhiliste asjaolude kogumit ja nõudeid ega võtta põhjendatud seisukohta kaebuse tagastamiseks aluse esinemise kohta. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohtu põhjendused on sedavõrd ebaselged ega ole jälgitavad, mistõttu ei ole võimalik aru saada, mis põhjendustel halduskohus kaebuse tagastas. Ringkonnakohtule ei nähtu kohtumäärusest ühtegi halduskohtu poolset põhjendust kaebuse tagastamise kohta kohustamisnõude osas, kuigi halduskohus sedastas oma määruses, et kaebuses sellekohane nõue esitati (vt põhjenduste osa p 8 viimane lõik). 8.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

§-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks.

1. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab M. Naudi määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 14.10.
2. a määruse ning saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (digitaalselt allkirjastatud) 3