Obsah (6)

§ 207§ 187§ 50§ 52§ 54§ 28

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 12. no

) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puuduseid ja kaebuse puudused takistasid asja menetlemist. Halduskohus jättis N. Lilitškini kaebuse korduvalt käiguta ja andis tähtaja kaebuse uuesti sõnastamiseks. Kaebajal tuli eemaldada kaebusest solvavad ja ebaviisakad väljendid, märkida selgelt ja lühidalt asjassepuutuvad asjaolud ning kaebuse nõue. Halduskohus palus teatada, kas kaebaja on kohustamis- ja hüvitamisnõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitada vastavad dokumendid. Tuvastamisnõude osas pidi kaebaja selgitama, millise vangla tegevuse või haldusakti õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb ja põhjendama, miks on see tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja pidi tasuma kaebuselt riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse. Kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi, mistõttu halduskohus tagastas kaebuse.

1. N. Lilitškin esitas
2. oktoobril 2020 Tartu Ringkonnakohtule venekeelse määruskaebuse Tartu Halduskohtu
3. septembri
4. a määruse peale.
5. Ringkonnakohus jättis
6. oktoobri
7. a määrusega kaebaja
8. oktoobri
9. a määruskaebuse käiguta, kuna venekeelne määruskaebus sisaldas ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid ning määruskaebus ei olnud nõuetekohaselt allkirjastatud. Ringkonnakohus andis kaebajale tähtaja määruskaebusest solvavate ja ebatsensuursete (ebaviisakate) väljendite eemaldamiseks ja üksnes asjaasepuutuvate põhjenduste selgelt ja lühidalt märkimiseks. Samuti tuli kaebajal kohtu antud tähtajaks määruskaebus nõuetekohaselt allkirjastada.
10. N. Lilitškin esitas
11. oktoobril
12. a allkirjastamata venekeelse määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise avalduse, mis kohtul tõlgi sõnul sisaldas ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 187

lg 4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

§ 50

lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse kaebuse, apellatsioonkaebuse, kassatsioonkaebuse, määruskaebuse ja teistmisavalduse suhtes avalduse kohta sätestatut, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti.

§ 52lg-st 1 tulenevalt tuleb määruskaebus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Keelatud on väljendada end määruskaebuses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult.

§ 54

p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule.

§ 28

lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. oktoobri
3. a määrusega N. Lilitškini
4. oktoobri
5. a määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebus sisaldas kohtu tõlgi sõnul ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid ning määruskaebuse lõpus puudus kaebaja allkiri. Allkirja asemel oli kahest joonest koosnev ristikujuline kujutus, mis ringkonnakohtu hinnangul ei täida kaebaja allkirja funktsiooni ning ei ole allkirjana käsitatav. Ringkonnakohus palus kaebajal eemaldada määruskaebusest solvavad ja ebatsensuursed (ebaviisakad) väljendid, märkida selgelt ja lühidalt üksnes asjassepuutuvad põhjendused ja taotlused ning määruskaebus nõuetekohaselt allkirjastada.
6. N. Lilitškini esitas
7. oktoobri
8. a puuduste kõrvaldamise avalduse, mis sisaldas jätkuvalt ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Samuti ei ole avaldus nõuetekohaselt allkirjastatud, vaid allkirja asemel on ristikujuline kujutis. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et N. Lilitškin ei ole kõrvaldanud ringkonnakohtule
9. oktoobril 2020 esitatud määruskaebuses sisalduvaid puudusi.
10. Tartu Ringkonnakohtu
11. oktoobri
12. a määruse p-s 11 oli märgitud hoiatus, et kui kaebaja jätab tähtpäevaks täitmata kohtu märgitud nõudmise määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, siis tagastab kohus määruskaebuse kaebajale.
13. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud
14. oktoobri
15. a määruskaebuses esinenud puudusi ning määruskaebuses esinevad puudused takistavad määruskaebuse menetlemist, tagastab ringkonnakohus

§ 207lg 1 ja § 187 lg 4 ja alusel N.

Lilitškini

1. oktoobri
2. a määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)