← Eesti

2-19-17329/32

Obsah (7)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17329 Tsiviilasi A K ja A K hagi A K vas

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: 4

(8) xxx sündinud hageja I on kostja laps, kes hagi esitamise hetkeks oli saanud täisealiseks (tlk 4, sünnitunnistus);  hageja I õpib päevases õppes xxx. klassis ega oma sissetulekut;  xxx sündinud hageja II on kostja laps, kes on käesoleval ajal alaealine (tlk 5, sünnitunnistus);  alates 14.09.2019 elavad hagejast kostjast eraldi, hagejad elavad koos emaga;  alates hagi esitamisest kuni
  1. a veebruarini on kostja tasunud elatist 150 eurot kummagi hageja kohta (vt mh tlk 19-46, maksekorraldused),
  2. a märtsis on kostja tasunud 200 eurot kummagi hageja kohta.
  3. Esmalt analüüsib kohus täisealise lapse ehk hageja I elatisenõuet. Hagejad I palub välja mõista kostjalt hageja I ülalpidamiseks igakuiselt elatise summas 307 eurot alates 06.11.2019.a. kuni 21-aastaseni. Ülalt nähtub, et hageja I õpib vaidlustamata asjaoludel gümnaasiumis. Seetõttu ei ole hagejal I eluliselt võimalik päevase õppetöö kõrvalt tööle minna. Kohus leiab, et hageja I on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele sissetulekut hankida. Seega on hagejal I õigus kostjalt ülalpidamist nõuda.
  4. Hageja I igakuised kulutused on kokku 615 eurot ja koosnevad järgmistest komponentidest (eurodes): eluasemekulud 110; toit 130; transport 15; sidekulud 16; hügieen + kosmeetika 30; kosmeetik 49 (xxx); koolikohustuse täitmine 30 (kooliga teatrimuuseumide külastused, ekskursioonid); riided/jalanõud 70 (xxx pikkusega riiete valik väike); treeningud 95 (ballett / võrkpall); taskuraha jooksvateks pisikuludeks
  5. Kostja ei ole kulude suurust vaidlustanud, mistõttu leiab kohus, et hagejal I ei tule nende suurust ka tõendada. Hageja I on küll märkinud, et seoses kinnisvara soetamisega on sisuliselt ära langenud eluruumi üürimise kulu, kuid ülikooli elama asudes tekivad eluaseme kulud uuest ja veelgi suuremas ulatuses. Kohus nõustub hageja I seisukohaga.
  6. Kostja märgib, et on tasunud kulusid autokooli ja autoeksamite eest A jaoks ja sama asja on lubatud tasuda ka A eest. Kostja on lubanud osta auto kummalegi lapsele vastava vajaduse tekkimisel. Kohus märgib, et vaidlusalused kulud on kantud enne käesolevat nõudeperioodi. Käesoleval juhul vaidlevad pooled ülalpidamiskohustuse täitmise osas alates 06.11.
  7. Nimetatud kuupäevale eelnenud väidetavad maksed ja kulud on asjassepuutumatud. Kohus lisab, et elatise arvelt kantakse laste esmavajadusi ning juhiload ja isiklik sõiduauto ei ole laste jaoks esmatähtis – olulisem on, et lastele oleks tagatud elukoht, tervislik toit, riided ja jalanõud, hügieen, huvitegevus, koolikohustuse täitmine jms.
  8. Kostja märgib, et eluasemekulud on mõlemal vanemal olemas ja nende kulud on muutumatud, sõltumata sellest, kus lapsed elavad. Kuna nende kulude suurusjärk on sama ja kui lapsed veedavad aega võrdselt mõlema vanema juures, pole mõtet eluasemekulusid arvesse võtta. Sama lugu on toiduga. Samas möönab kostja, et tal ei ole lastega kohtumisi liiga tihti ette tulnud. Hagejad märgivad, et kostjaga kohtunud loetud tunnid. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  9. jaanuari
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  11. märtsi
  12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid 5
(8)tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kuivõrd lapsed sisuliselt kostjaga aega ei veeda, ei saa kostja neile ka vahetult kulutusi teha. Seega on alusetu kostja väide, mis puudutab eluaseme- ja toidukulude puudumist.
  9. Kostja märgib, et tema igakuine sissetulek on 1520 eurot. Sellest 415 eurot läheb korteri üüriks, lisanduvad kommunaalkulud, seega järele jääb ca 900 eurot. Kostjal on aprillis plaaniline operatsioon, mille tagajärjeks on pikaajaline töövõimetusperiood (haigusleht). Töövõimetusperioodil laekub kostjale kehtivate õigusaktide kohaselt orienteeruvalt 995 eurot. Pooled ei vaidle, et septembris
  10. a müüsid A K ja A K ühise eramu ning mõlemad said müügist 165 984,64 eurot. Kostja on märkinud, et käesoleval ajal üürib korterit, mistõttu on eramu müügist saadud raha eelduslikult kostjal alles. Seega ei saa olla vaidlust, et kostjal on piisavalt vahendeid hagejatele elatise tasumiseks.
  11. Kostja märgib, et on teinud mõlemale lapsele kogumiskindlustuse, mille makseid on tasunud igakuiselt. A leping on lõppenud ja ta on kogunenud summa kätte saanud, A leping lõpeb tema 18-aastaseks saamisel. Kohus on ka siinpuhul seisukohal, et tegemist ei ole ülalpidamise andmisega vaidlusalusel perioodil, kuivõrd hageja I on saanud täisealiseks juba xxx ning hageja II ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks, kui raha on kantud seadusliku esindaja kontole (vt PKS § 100 lg 1 ja 2).
  12. Hageja I soovib elatist kuni 21-aastaseks saamiseni. Kohus leiab, et nõue sellisel kujul rahuldamisele ei kuulu. Hagejal I on õigus kostjalt elatist saada olukorras, kus ta täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on elatise väljamõistmise eelduseks asjaolu, et hageja I tegeleb õppetööga, mis takistab tal endal sissetulekut teenimast.
  13. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on alates hagi esitamisest (s.o 2019 november) kuni
  14. a veebruarini tasunud hagejale I elatist 600 eurot (4 x 150 eurot),
  15. a märtsis on kostja tasunud 200 eurot. Seega on kostja vaidlusalusel perioodil tasunud hagejale I elatist 800 eurot. Kohus leiab, et vältimaks segadust käesoleva kohtuotsuse võimaliku 6
(8)sundtäitmise raames, tuleb tasutud summade arvelt muuta lastele väljamõistetava elatise tasumise alguskuupäeva. Seega, arvestades hagiga nõutava elatise alguskuupäeva (06.11.2019), kostja poolt tasutud elatismaksete kogusummat (800 eurot) ja hageja I esitatud elatisnõude suurust (307 eurot kuus), tuleb hageja I kasuks elatis välja mõista alates 24.01.
  2. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja I nõue tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja I kasuks välja igakuine elatis summas 307 eurot alates xxx kuni hageja I omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja I 21-aastaseks saamiseni.
  3. Järgmisena analüüsib kohus alaealise lapse ehk hageja II elatisenõuet. Hageja II palub välja mõista kostjalt hageja II A K kasuks alates hagiavalduse esitamisest xxx.a 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. xxx.a.
  4. Kostja leiab, et hageja II kasuks väljamõistetav elatis võiks jääda 150-200 euro piirimaile, s.o alla miinimummäära. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hagejate veel lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, lisaks ei ole kostja ka töövõimetu. Operatsiooni tulemusel tekkiv väidetav ajutine töövõimetus on tõendamata ning ei anna alust tuleviku suunatud elatise suuruse muutmiseks.
  5. Ülejäänud väidete osas jääb kohus oma seisukohtade juurde, mida käsitles juba hageja I elatisenõude põhjendatust analüüsides. Kohtu hinnangul ei ole kostja viidatud analüüsid käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulised, kohus saab asja lahendamisel lähtuda üksnes seadusest. Kohus lisab, et lastele tasutav elatis tuleb välja mõista konkreetses suuruses, mitte protsendina kostja töötasust. Lastel peab olema võimalik igakuiselt konkreetse elatisesummaga arvestada ning neile peab olema vastav summa tagatud, vastupidisel juhul ei ole lastel (või nende emal) võimalik adekvaatselt kulutusi planeerida ning nende kandmiseks rahalisi vahendeid organiseerida.
  6. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on alates hagi esitamisest (s.o 2019 november) kuni
  7. a veebruarini tasunud hagejale II elatist 600 eurot (4 x 150 eurot),
  8. a märtsis on kostja tasunud 200 eurot. Seega on kostja vaidlusalusel perioodil tasunud hagejale II elatist 800 eurot. Kohus leiab, et vältimaks segadust käesoleva kohtuotsuse võimaliku sundtäitmise raames, tuleb tasutud summade arvelt muuta lastele väljamõistetava elatise tasumise alguskuupäeva. Seega, arvestades hagiga nõutava elatise alguskuupäeva (06.11.2019), kostja poolt tasutud elatismaksete kogusummat (800 eurot) ja hageja II esitatud elatisnõude suurust (
  9. a 270 eurot kuus,
  10. a 292 eurot kuus), tuleb hageja II kasuks elatis välja mõista alates 03.02.
  12. Seega tuleb kostjalt A K mõista hageja II kasuks välja igakuine elatis summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 03.02.2020 kuni A K täisealiseks saamiseni.
  13. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hagejad paluvad määrata, et elatis tuleb tasuda
  14. kuupäevaks A K LHV pangakontole nr xxx selgitusega: „A ja A K 7
(8)elatisraha“.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja leiab, et elatis tuleks tasuda laste endi kontodele. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal tasuda hagejatele elatist perioodilise rahalise maksena, mis kantakse hagejate esindaja pangakontole. Nimetatud elatisraha arvelt on hagejate seaduslikul esindajal kohustus rahuldada hagejate ülalpidamisega seotud kulud. Täiendava ja muul viisil ülalpidamise andmise kohustus kostjal edaspidiselt puudub. Seega tekib olukord, kus edaspidiselt otsustab laste vajaduste rahuldamisega seonduva laste ema ning laste isal on üksnes kohustus elatist tasuda. Ka täisealine hageja I on kinnitanud, et ei soovi elatist enda kontole saada. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks A K LHV pangakontole nr xxx selgitusega: „A ja A K elatisraha“, märkides sealjuures ära ka kuu, mille eest elatist tasutakse. 35. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 36.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesolevas tsiviilasjas hageja I nõude hinnaks 2763 eurot ning hageja II nõude hinnaks 2430 eurot. Menetluskulude jaotus 37.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, on siiski selge, et käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega on ka selge, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 38. Pooled ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi esitanud ning ka kohtutoimikust ei nähtu, et pooled oleks menetluskulusid kandnud. Hagejad on kohtule teatanud, et neil ei ole käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt menetluskulusid tekkinud. Seega leiab kohus, et asjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.