← Eesti

4-20-2776/18

4-20-2776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. septembril
  2. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-20-2776 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Tõlk Jelena Kremez Kaebuse sisu Margarita Podoljani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse Kesklinna piirkonnagrupi 03.06.2020 otsusele väärteoasjas nr 2316,20,002386 KarS § 262 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Margarita Podoljan (isikukood: 48612240060), Venemaa Föderatsiooni kodanik, emakeel: vene keel, aadress: xxxx, töökoht: xxxx, karistusregistri kohaselt varasemalt karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Pärnu mnt 139, Tallinn Kohtuistungi toimumise aeg 31.08.2020 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Margarita Podoljan kaitsja: Sven Sillar kohtuvälise menetleja esindaja: Kristel Proos RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 ja 132 p-st 2 kohus otsustas:
  3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Kesklinna piirkonnagrupi 03.06.2020 otsus osaliselt, so mõistetud karistuse määra osas.
  4. Teha uus otsus ja karistada Margarita Podoljani rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.
  5. Rahuldada kaebus osaliselt. 4-20-2776
  6. Rahatrahv 100 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangaarvele (EE891010220034796011, EE932200221023778606 või EE701700017001577198) määratud tähtaja jooksul. Kohustuslik on märkida viitenumber
  8. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses osastatud rahatrahvi tasumise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  9. PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse Kesklinna piirkonnagrupi 03.06.2020 üldmenetluse otsusega karistati Margarita Podoljani KarS § 262 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Otsuse kohaselt tekitas Margarita Podoljan 12.04.2020 kell 22:22 aadressil xxxx kestvalt ja korduvalt müra (kuulas valjusti muusikat), millega häiris oluliselt naabrite (M L ja P R) rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22:00-06:00 ja reedest laupäevani on keelatud 00:00-07:
  10. Sellise tegevusega rikkus ta KorS § 56 lg 2 sätestatud nõudeid ning pani toime KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteo.
  11. Menetlusaluse isiku kaitsja Sven Sillar esitas 19.06.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja on eksinud rikkumise tuvastamisel KorS § 57 sätestatut, mille kohaselt KorS § 55 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavasid. Otsuse tegemisel ei ole esile toodud ega hinnatud väidetavalt Margarita Podoljani poolt tekitatud müra tugevust lähtuvalt teistest seaduses sätestatud asjaoludest. Samuti on kaitsja hinnangul kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta ka selle, et KarS § 262 sätestab vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Kuna Margarita Podoljan ei kuulanud muusikat avalikus kohas, vaid tegi seda talle kuuluvas korteris, siis on vastutus Kars § 262 alusel välistatud.
  12. Kohtuvälise menetleja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et Margarita Podoljan on temale etteheidetava väärteo toime pandud, see on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud ning palus jätta kaevatav otsus jõusse. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID
  13. Kohtuistungil uuriti vahetult järgmisi tõendeid: kuulati üle tunnistajad P R, M L, Z S ja menetlusalune isik Margarita Podoljan; uuriti 21.04.2020 koostatud vaatlusprotokolli (tl 12-13) ja vaadati selle juurde käivat videosalvestist CD plaadil (tl 47); süüteoteated (kokku 28 tk, tl 14-43). KOHTU SEISUKOHT
  14. Kohus, hinnanud kogumis kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid leiab, et kõik tõendid on asjakohased ja lubatavad, tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. 2 4-20-2776
  15. Margarita Podoljanile heidetakse ette 12.04.2020 KarS § 262 lg 1 rikkumist. Viidatud säte näeb ette väärteokaristuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Seega tuleb kontrollida, kas Margarita Podoljani väärteoprotokollis kirjeldatud tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.
  16. Menetlusalune isik ennast süüdi ei tunnistanud ning andis ütlusi, et 12.04.2020 hilisõhtul viibis ta koos oma sõbranna Z S tema korteris ja televiisorist tulev muusika mängis ainult taustaks, see isegi ei seganud neil korteris omavahel vestelda, järelikult ei saanud muusika liiga valjult mängida. Kui politsei aknale koputas, siis selgitas politseile olukorda. Tema hinnangul on probleem maja üldise seisukorraga ja majal on halb isolatsioon, ka tema kuuleb oma korteri peal elava naabri toimetusi liigagi hästi. Ta on pöördunud korduvalt teiste majaelanike poole sooviga maja remontida, seni aga pole tema ettepanekuid toetatud. Leiab, et teised majaelanikud vihkavad teda nii selle kui ka tema rahvuse pärast. Maja avariilist seisukorda tõendab ka kaitsja poolt kohtuistungil KrMS § 297 korras esitatud tõend – Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti kiri 24.08.2020 nr 16-2/20-11721-
  18. Tunnistaja Z S ütlustega on tõendatud, et ta viibis aprillikuu pühapäeva õhtul (kella 22 või 23 paiku) Margarita Podoljani korteris ja nad kuulasid muusikat, kui järsku koputas politsei akna peale ja Margarita läks nendega õue rääkima. Muusika mängis enne seda televiisoris taustaks mitte väga valjusti (normaalselt) ja see ei seganud neil omavahel rääkimist.
  19. Tunnistajate P R ja M L ütlustega on tõendatud, et xxxx korteris xxxx elav Margarita Podoljan on perioodil 2020 märts – mai rikkunud korduvalt nii nende kui ka teiste majaelanike päevast ja öist rahu sellega, et on mänginud oma keldrikorrusel asuvas korteris kõvasti muusikat, mis on kosta ka mujale trepikoja korteritesse. Kõiki neid kuupäevi tunnistajad nende rohkuse tõttu täpselt ei mäleta, mõlemad tunnistajad on seetõttu ka korduvalt politsei poole pöördunud. 12.04.2020 võis olla ka üks nendest kordadest kui Margarita Podoljani poolt öörahu rikuti. Tunnistaja L mäletas, et tegemist oli aprillikuu pühapäeva hilisõhtuga kui ta politsei kutsus ja näitas politseile ette ka korteri xxxx aknad. Tunnistajate sõnul on muusika mänginud tavaliselt nii kõvasti, et seda on kostnud keldrist (kus asub korter xxxx) isegi neljandale korrusele, kus elab tunnistaja R. Tunnistaja L korter asub otse Margarita Podoljani korteri peal ja seetõttu on ka tema pereelu olnud väga häiritud. Tugeva heliga muusika bassivibreerimine läbi põranda on rikkunud korduvalt tema öörahu, nagu ka 12.04.
  20. Tunnistaja R sõnul on nende pere olnud sunnitud mõnikord isegi oma kodust lahkuma, sest vali muusika mängimine on seganud nii töötegemist kui lastel õppimist. Eriti hull oli olukord eriolukorra ajal 2020 kevadel. Majaelanikud on teinud mitu ühisavaldust politseile nende rikkumiste suhtes.
  21. Tunnistajate R ja L ütlusi kinnitavad toimiku materjalide hulgas olevad süüteoteated (tl 1443) selle kohta, et xxxx majaelanikud (sh ka tunnistajad R ja L) on korduvalt nii eraldi kui ühiselt pöördunud politsei poole Margarita Podoljani poolt liiga valju muusika mängimise tõttu, sh 12.04.2020 toimunud rikkumise tõttu (tl 14-18).
  22. Samuti uuris kohus istungil väljakutse saanud politseiametniku vormikaamera salvestist CD plaadil kirjega „xxxx, 12.04.2020“, mis asub ümbrikus (tl- 47) ja mille kohta on koostatud ka eraldi vaatlusprotokoll (tl 12-13). Tegu on VTMS § 31 lg-s 11 nimetatud tõendiga ehk riikliku järelevalve käigus tehtud salvestisega: „Kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.“ CD-l olevalt video-helifaililt nähtub lisaks salvestuse teinud politseiametniku isikukoodile ka salvestise kuupäev (12.04.2020) ning salvestise kellaaja algus, mis on kell 22:
  23. Nende aegandmete näol koostoimes tunnistajate ütlustega on tõendatud teo toimpanemise aeg, mis vastab väärteoprotokollis nimetatud KarS § 262 lg 1 väärteo toimepanemise ajale. Salvestiselt nähtub ja kuuldub, et politseiametnikud seisavad xxxx maja juures õues ja tunnistaja M L osutab akendele keldrikorrusel, kus kostub vali muusika. Vali 3 4-20-2776 muusika on salvestiselt selgesti õue tänavale kuuldav, vaatamata sellele, et korteri aknad on suletud. Peale seda kui politseiametnik koputab korduvalt aknale jääb muusika järsku vait ning edasi jätkub vestlus politseiametniku ja Margarita Podoljani vahel, kes tuleb seejärel õue asja selgitama.
  24. KarS § 262 lg 1 objektiivsed tunnused on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivsed tunnused avalik koht ning käitumise üldnõuded sisustatakse korrakaitseseaduse (KorS) sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas. Samuti tuleb tuvastada, et selle teoga rikuti mõnda KorS § 55 või § 56 kirjeldatud avalikus kohas käitumise üldnõuet, antud kaasuses väärteoprotokollide kohaselt KorS § 56 lg 2 tulenevat käitumise üldnõuet. Riigikohtu praktikast (v.t 3-1-1-15-17 p 21-24) tulenevalt on vaja tuvastada, et kõnealuse teoga häiriti asjasse mittepuutuvaid isikuid. Subjektiivsete tunnustena võib esineda kas ettevaatamatus või tahtlus süükoosseisu objektiivsete tunnuste suhtes.
  25. Kaitsja leidis, et väärteoasjas on tuvastamata n-ö objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast lähtudes, et muusika oleks mänginud liiga valjusti, tegemist on sõna - sõna vastu olukorraga. Kohus sellega ei nõustu ja märgib järgmist. Kohtul iseenesest puudub alus arvata, et nii menetlusalune isik kui ka tunnistaja S ütlused oleksid ebausaldusväärsed selles, kuidas nemad hindasid muusika valjudust ja et nende jaoks ei tundunud see olevat liiga vali. Samas tuleb aga arvesse võtta seda, et nemad viibisid korteris, kus muusika mängis, sees ning isegi kui see ei takistanud neil omavahel seal vestlemist, ei saa selle põhjal siiski teha järeldust, et see ei tundunud korteris väljaspool viibijate seisukohalt liiga vali. Kaitsja leidis ka kohtuvaidlustes, et kui kuulata salvestiselt läbi kinnise akna toimunud Margarita Podoljani vestlust politseiametnikuga, siis selle järgi saab hinnata ka vahetult enne läbi akna kostunud muusika heli valjudust ja jõuda järeldusele, et ka muusika ei saanud väga valju heliga mängida. Kohus sellega ei nõustu, sest erinevalt salvestiselt kostunud muusikast, mida on läbi kinnise akna selgelt kosta, ei saa sama öelda Margarita Podoljani ja politseiametniku vestluse kohta läbi kinnise akna. Seda tõendab ka fakt, et politseiametnik kummardub akna juurde, et kuulda paremini, mida talle korterist vastatakse ning salvestiselt jäävadki Margarita Podoljani vastused (v.a mõned üksikud repliigid, mida ta kõrgendatud hääletooniga vastab) arusaamatuks kuna seda pole lihtsalt kuulda. 13.1 KorS § 57 kohaselt lähtutakse KorS §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse, ning selle piirkonna tavadest. Riigikohus on asjas nr 4-166493/27, p-d 10.2 märkinud, et KorS §-st 57 tulenevalt ei ole menetleja avaliku korra rikkumise tõendatuse üle otsustamisel seotud mõõtmise tulemusega või selle puudumisega, vaid hindab tõendeid kogumis. Menetlusseadustikest ei tulene õiguslikku alust siduda teo tõendatust mingi kindla tõendite koguse või nende liigiga, kui vastav kohustus ei tulene näiteks riiklikku järelevalvet reguleerivast eriseadusest. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  26. detsembri
  27. a otsus asjas nr 3-1-1-67-15, p 17.) Müra mõõtmine rahvatervise seaduse alusel kehtestatud korras ei pruugi olla igal konkreetsel juhul ka võimalik. Kogutud tõendid peavad siiski võimaldama menetlejal asuda keskmise objektiivse isiku rolli, võttes arvesse ka koha tavapärase kasutamise eesmärki ja piirkonna tavasid. Andmed peavad seega olema piisavad, hindamaks seda, kas müratase oli objektiivselt häiriv. Ühtlasi selgitas riigikohus, et ka formaalselt müranormi piiresse jääv heli võib olla käsitatav oluliselt häirivana (samas, p 10.1). Praeguses asjas loeb kohus häiriva müra tõendatuks tunnistajate R ja L ütluste ning samuti politseiametniku vormikaamera salvestisega, mida eelpool on juba analüüsitud.
  28. Kaitsja leidis, et isegi kui Margarita Podoljan kuulas valjult muusikat oma korteris, mis ei ole avalik koht KarS § 262 lg 1 mõistes, siis on väärteokoosseis ikkagi täitmata. Kohus sellega ei nõustu ja märgib järgmist. KorS
  29. peatüki
  30. jaos on sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded. KorS §-des 55 ja 56 on loetletud konkreetsed tegevused, mida tuleb eelkõige 4 4-20-2776 käsitleda häiriva või ohtu seadva tegevusena. Kuna KarS § 262 on blanketne süüteokoosseis, mille dispositsioon kasutab korrakaitseseaduse mõisteaparaati ning KorS
  31. peatüki
  32. jagu laiendab avalikus kohas käitumise üldnõuded teatud erandjuhtumitel ka kohtadele, mis ei ole avalikud KorS § 54 mõttes, siis on ka KarS § 262 sellistel erandjuhtumitel rakendatav. Arvestades, et KorS § 56 lg-s 2 on selgesõnaliselt sätestatud, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kell 22.00-06.00, puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00-07.00, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte, siis tuleb juba seadusest lähtuvalt käsitleda sellist tegevust avaliku korra sisuks olevate normide ja reeglite rikkumisena. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt hõlmab KarS § 262 nii KorS § 56 lg-s 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud nõuded. Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kui rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale (RKKKo asjas nr 4-16-6493/27, p-d 8.1 ja 8.2).
  33. Kohus leiab, et uuritud tõenditega on tuvastatud, et Margarita Podoljan 12.04.2020 (pühapäeval) ajavahemikul kell 22.00-22.38 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult tegi kestvalt ja korduvalt müra oma elukohas xxxx, kuulates valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega ta häiris oluliselt majanaabrite P R ja M L rahu. Kohus leiab, et hilisõhtusel ajal valju muusika pikka aega mängimine nii, et seda kuulevad majanaabrid, on kahtlemata käsitatav kestvalt teist isikut (majanaabreid) oluliselt häiriva müra tekitamisena KorS § 56 lg 2 mõttes, mis sätestab, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-6.00, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-07.00, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Kohtu hinnangul vastab tuvastatud Margarita Podoljani tegu KorS § 56 lg 2 ja seeläbi ka KarS § 262 lg 1 tunnustele ning väärteo objektiivne koosseis on täidetud.
  34. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas Margarita Podoljani süüdistuses KarS § 262 lg 1 järgi on täidetud ka süüteo subjektiivne koosseis. Asjas on eelnevalt tuvastatud, et Margarita Podoljan kuulas 12.04.2020 kell 22:00-22:38 valjult oma korteris muusikat, mis kostus nii tänavale kui ka naabrite korteritesse, kelle öörahu ta rikkus. Kuna varasemalt olid naabrid korduvalt teinud Margarita Podoljanile etteheiteid liiga valjult muusika mängimise pärast ning samuti pöördunud ka varasemalt juba politsei poole, siis ei saanud ka seekord (12.04.2020) olla Margarita Podoljanile üllatus, et ta muusika mängib liiga valjult. Pigem nähtub asja materjalidest, et Margarita Podoljani ja teiste majaelanike suhted olid pingelised ning et ta teadlikult mängiski regulaarselt muusikat kõvasti oma naabrite rahust hoolimata, pidades võimalusel samas kinni seaduses sätestatud öörahu tingimustest. Seda iseloomustab salvestiselt nähtav politseiametniku ja Margarita Podoljani vestlus, kus Podoljani jaoks tuleb üllatusena, et sel päeval (12.04.2020, s.o pühapäev) algab öörahu juba kell 22:00, ta arvas, et 40 minutit on veel aega (tl 12). Seega pidi Margarita Podoljan võimalikuks pidama ja möönma, et ta põhjustab müra, mis segab tema naabreid kuna vastasel juhul (s.o müra mittetekitamisel) puudunuks ka vajadus pidada kinni öörahu reeglitest. Seega kohus leiab, et Margarita Podoljan pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KARISTUS
  35. KarS § 262 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o 400 eurot) või arestiga (kuni 30 päeva). Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  36. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et Margarita Podoljani süü antud asjas võimaldab teda karistada kergema sanktsiooniliigi ehk rahatrahviga. Kohtuväline menetleja on 5 4-20-2776 karistanud Margarita Podoljani keskmisest sanktsioonimäärast suurema rahatrahviga (60 trahviühikut) s.o 240 eurot. Keskmine määr on 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus karistusmäära üle keskmise sanktsioonimäära on põhjendamata ja see ei vasta Margarita Podoljani tuvastatud süü suurusele. Süü suuruse hindamisel on kohus seotud konkreetse süüdistuse episoodi piires tuvastatud asjaoludega. Selle järgi ei olnud Margarita Podoljani poolt oma elukohas valju muusika mängimine 12.04.2020 kuni kella 22:38ni niivõrd intensiivne avaliku korra rikkumine, mis lubaks jaatada tema suurt süüd. Pigem tuleb nende tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt sedastada, et tema süü oli väike ning naabrite öörahu see väga intensiivselt sellisel kellaajal veel ei rikkunud. Tegemist ei olnud sügava ööajaga vaid pigem hilisõhtuse ajaga ning öörahu (kell 22:00) ei olnud veel väga pikalt kestnud. Kuigi eelnevalt on kohus tuvastanud, et muusika mängis küll valjusti ja rikkus naabrite öörahu, siis piirdus riivatud isikute ring ikkagi sama maja osade elanike, mitte aga näiteks kogu linnaosaga. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et Margarita Podoljan koheselt peale politsei poolset sekkumist aknale koputamise näol pani muusika kinni ning puuduvad tõendid selle kohta, et ta sel korral oleks peale politsei lahkumist korrarikkumist jätkanud.
  37. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Margarita Podoljani mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 1) on ta varem karistamata isik, mille tõttu ning seetõttu tema esmakordne karistamine ei tohi olla põhjendamatult raske. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt.
  38. Seetõttu leiab kohus, et Margarita Podoljanile mõistetud karistust tuleb vähendada, tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ning mõistab talle karistuseks 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Rahatrahvi tasumisel tuleb lähtuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud pangaarvetele ja viitenumbrile. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.