Obsah (7)

§ 173§ 49§ 29§ 166§ 171§ 185§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2292 Haldusasi Menetlusosalised esindajad Muud selgitus

) § 171 lõikele 2. Taotlusele on lisatud asjaomane käskkiri, distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ja distsiplinaarmenetluse materjalid. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 173

lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata HKMS-s haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (

§ 173lg 2).

HKMS § 264 lõike 1 kohaselt annab seadusega sätestatud juhtudel kohus haldustoiminguks loa ja pikendab seda. Haldustoiminguks annab loa kohus, kelle tööpiirkonnas asub luba taotlev haldusorgan, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust (HKMS § 264 lg 3). Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Halduskohtunik kontrollib, kas 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama (

§ 173lg 3).

1. Kohus selgitab, et sellise kohtuliku eelkontrolli näol on tegemist formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Halduskohtu eelkontroll piirdub küsimusega, kas teokirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt karistuse määrata, kontrollimata seejuures, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani.
2. Tutvunud taotluse, karistuse määramise käskkirja ning distsiplinaarmenetluse materjalidega, leiab kohus, et distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega.

§ 49

lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Omavoliliselt teenistusest lahkumise mõistet ning sellega kaasnevat menetlust on kirjeldatud ka Kaitseväe juhataja 26.04.2013 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“ VI osas.

§ 29lg 7 kohaselt on käsu saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud.

6. Eeltoodust järeldub, et väeosast omavoliline lahkumine (ajal, mil ollakse Vahipataljoni ülema 16.10.2020 käsuga nr 2756K määratud häireüksusesse), on käsitatav

§ 166lg 1 punktis 1 nimetatud süüteona.

Reamehele ette heidetavat omavolilist lahkumist on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas peetud raskeks rikkumiseks. Ajateenistuse eripära arvestades ei ole alust selles seisukohas kahelda. 2

§ 171lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks.

Kõnesoleva käskkirjaga määratud karistuse määr (1 päev) jääb selle piiridesse, olles nimetatud karistusliigi minimaalne võimalik määr (vrd

§ 171lg 4 esimene lause).

Enne aresti määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on menetlusosalisele tutvustatud tema õigusi ja antud võimalus omapoolsete selgituste esitamiseks talle etteheidetud distsiplinaarsüüteo kohta (26.10.2020 koostatud menetlusaluse isiku seletuskiri; vrd ka 16.11.2020 käskkiri nr 76P, lk 2). Ka on talle tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet (vt taotluse lisa 3 lk 6, K. T. kinnitus 29.10.2020) ning antud võimalus täiendavateks selgitusteks (vt taotluse lisa 3 lk 6, K. T.arvamus süüteo ja võimaliku karistuse kohta). Lisaks on K. T. tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja (K. T. 19.11.2020 omakäeline kinnitus, taotluse lisa 5 lk 1). 8.

§ 185

lg 1 teise lause kohaselt saab distsiplinaarjuurdluse korral määrata distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei määrata karistust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Antud juhul neid tähtaegu karistuse määramisel rikutud ei ole – distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud 30.10.2020 ning karistus määrati 16.11.2020 (s.o esimene tööpäev pärast 15 päeva täitumist, vrd haldusmenetluse seaduse § 33 lg 3 koosmõjus

§ 1lõikega 2).

Ka tegu, mille eest karistus määrati, on toime pandud

1. aasta jooksul.
2. Kaitseväelasele distsiplinaararesti on määranud Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant M. K.. Seega on aresti määranud

§ 171lg 3 kohaselt pädev ülem.

10. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et distsiplinaararesti määramine on toimunud seaduslikult. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik 3