Obsah (5)

§ 33§ 35§ 25§ 37§ 38

Tsiviilasi nr 2-17-4822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 16.november 2020.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 33 lg 1 kohaselt abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt; abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest; kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga ning lg 2 kohaselt lõike 1 p 3 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks on vaja ka teise abikaasa nõusolekut.

§ 33

lg 3 kohaselt muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. (Täitemenetluse seadustiku) TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

1. OÜ Logi-F ja N Mi vahel puudub vaidlus selles, et N M ei ole OÜ Logi-F nõuet käesoleva ajani täitnud ning N Mil puudub nõude täitmiseks vara.
2. OÜ Logi-F väidab, et võetud laen on endiste abikaasade ühiskohustus, kuna tsiviilasjas nr 2-13-55195 ei tuvastatud, milleks N M raha kasutas ning seega tuleb eeldada, et kostja 1 võetud laen on perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud kohustus. 6 Vastuhagi kostjad vaidlevad vastuhagile vastu ja väidavad, et võetud laen oli N Mi lahuskohustus, seda ei kasutatud ühistes huvides ning V M ei olnud laenu võtmisest teadlik.
3. Kohtu järeldus on, et vastuhageja ei ole tõendanud seda, et N Milt välja mõistetud võlg oleks N Mi ja V Mi ühiskohustus. V M ei olnud laenulepingu pool ning puuduvad väited ja tõendid, et ta oleks tehingu hiljem heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid selles, et laen oli võetud perekonna huvides st ühise majapidamise korraldamise või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks.
4. Hageja on esitanud nõude ühisvara jagamiseks selliselt, et xxx asuv kinnistu jääb hagejale ja xx tänaval asub kinnistu jääb kostja 1-le. Vastuhageja on soovinud oma nõude N Mi vastu pöörata täitmisele mõlemale kinnistule. Kohus tuvastas, et OÜ Logi-F nõue on N Mi lahuskohustus ning OÜ-l Logi-F on seega õigus nõuda kohustuse täitmist vaid nõude pööramisega N Mile kuuluvale varale. 17.

§ 35

p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 25

kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

§ 37

lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul, kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need

§ 38

kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 1 kohaselt Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja/vastukostja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta.

1. N M ja V M ei ole käesolevaks ajaks ühisvara jagamises kokku leppinud. Poolte kõige väärtuslikum ühisvara on kaks kinnistut. Poolte väljakujunenud elukorraldus on, et hageja elab xxxx ja kostja elab xxx. Hageja soovib xxx asuva kinnistu jätta endale ja xxx asuva kinnistu N Mile. N M on hageja sellise nõudega nõus.
2. Hageja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et kinnistute väärtus on sama – kohtutäitur on määranud mõlemale kinnistule enampakkumisel hinnaks 80000 eurot. Kohus arvestab haginõuete lahendamisel nii sissenõudja kui ka võlaga mitteseotud abielupoole huve. Kuna kinnistute väärtus on sama, siis ei pea kohus kaaluma mõlema kinnistu avaliku enampakkumise määramist ning vastuhageja nõue saab samavõrra rahuldatud ka sel juhul, kui kinnisvara jagatakse hageja taotletud viisil. Kinnistu 7 jagamine hageja soovitud viisil ja vastuhageja nõude pööramine vaid N Mi ainuomandiks saavale kinnistule, on kõige säästvam ühisvara jagamise ja sissenõudja nõude täitmise viis hageja jaoks ning sama tulus ühisvara jagamise viis vastuhageja jaoks, nagu oleks ka nõude täitmine kahe kinnistu arvelt, milles N Mil on ½ osa. Kohus määrab, et kinnistud jagatakse hageja soovitud viisil. Vastuhageja nõue pööratakse N Mi vastu, müües xxx asuva korteriomandi avalikul enampakkumisel. Enampakkumise tulemist kaetakse OÜ Logi-F nõue N Mi vastu. Võimalik, et müügitulemist ei piisa OÜ Logi-F nõude täitmiseks.
3. Hageja nõue on jätta hageja ja kostja 1 valduses olev vallasvara ja rahalised vahendid kummalegi poolele. Kostja 1 on selle nõudega nõus olnud. Kuna varaühisus lõppeb abielu lahutamisega, siis tuleb vallasvara koosseis ja rahaliste vahendite summa määrata poolte abielu lahutava kohtuotsuse jõustumisega 16.02.2018.a.
4. Hageja on esitanud nõude tunnistada lubamatuks täiteasi nr 052/2016/
5. Nimetatud täiteasjas täidetakse OÜ Logi-F ülalkäsitletud nõuet. Hageja ja kostja 1 kinnistutele on kantud hüpoteegid ja keelumärked kinnisasjade käsutamise keelamiseks OÜ LogiF kasuks. Kohus jagas käesoleva otsusega poolte ühisvara. V Mile jääb xxx asuv kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx ja N Mile jääb ühisomandina xxx asuv korter (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx). Kohus tuvastas, et N Mi kohustus OÜ Logi-F ees on N Mi lahuskohustus.
6. TMS § 14 lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 22 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Käesoleval juhul on täiteasjas nr 052/2016/978 pööratud nõue nii võlgniku varale kui ka võlgniku abikaasa osale abikaasade ühisomandist. Kohus tunnistab täitemenetluse lubamatuks selles osas, millises OÜ Logi-F nõude N Mi vastu täitmine on suunatud V Mi lahusvarale. Kohus jagas käesoleva otsusega kinnistud endiste abikaasade vahel ning täitemenetlus tuleb lubamatuks tunnistada osas, mis puudutab nõude sundtäitmist V Mi ainuomandisse jääva xxx külas asuva kinnistu läbi.
7. Hageja nõue on kustutada kinnistutelt hüpoteegid ja keelumärked ja asendada kostjate nõusolekud kustutamiseks kohtuotsusega. Hageja ei ole kummagi kinnistu hüpoteegiga koormamiseks nõusolekut andnud. Ka keelumärked on hageja arvates ebaseaduslikud, kuna nendega realiseeritakse õigusvastaselt seatud hüpoteeke.
8. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 330 kohaselt hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kuna kohus on hageja ainuomandisse jääva xxx asuva kinnistu suhtes toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistanud, tuleb kinnistul lasuvad hüpoteek ja 8 keelumärge tühistada. Kohus asendab kostjate nõusolekud tahteavalduste andmiseks hüpoteegi ja keelumärke kustutamiseks Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kohtuotsusega. N Mi ainuomandisse jäävale kinnistule seatud hüpoteegi ja keelumärke tühistamiseks alust ei ole. Hagi tagamine
9. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on käesolevas asjas tehtud 28.03.2017.a määrusega rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks ning peatanud täitemenetluse Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno täiteasjas nr 052/2016/978 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Lisaks on kohus hagi tagamise korras määranud peatada täiteasja nr 052/2016/978 raames kinnistute (s.o xxx (kinnitusraamatu registriosa nr xxx) ja xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx)) võõrandamiseks välja kuulutatud enampakkumised.
10. Kohus on käesolevas asjas rahuldanud hageja nõude ühisvara jagamiseks ning osaliselt ka hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks - hagejale kuuluva xxx (kinnitusraamatu registriosa nr xxx) osas. Võttes arvesse, et TMS § 48 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokumendi sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks, siis puudub vajadus jätta 28.03.2017.a kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Hagi tagamise abinõu jõusse jätmist ei eelda ka OÜ Logi-F vastuhagi osaline rahuldamine – vastuhageja saab võlgnikuks oleva kostja osas täitemenetlust jätkata vaid siis, kui kohus hagi tagamise abinõu tühistab ning lubab menetlusel täiteasjas nr 052/2016/978 N Mile kuuluva vara osas jätkuda. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus otsuse jõustumisel 28.03.2017.a hagi tagamise abinõud, kuna see ei ole lahendi täitmise tagamiseks vajalik. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N Mi ja V Mi menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus OÜ Logi-F menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 9