← Eesti

2-20-3977/14

Obsah (8)§ 661§ 431§ 430§ 432§ 168§ 386§ 150§ 195

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kai Härmand Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 3.detsember 2020.a, Tallinn Tsiviilasi Renovum OÜ hagi M P ja A P vastu ühisva

§-st 206 lg-st 2 ja 430 soovivad pooled lõpetada tsiviilasja 2-20-3977 kompromissiga. 2.2 Kompromissi kohaselt loevad pooled hageja tsiviilasja 2-20-3977 aluseks oleva tsiviilasjast nr 2-18-105792 tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega rahuldatuks. 2.3 Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et neil puuduvad vastastikku mistahes varalised või muud nõuded või pretensioonid. Pooled võivad reguleeritava õigussuhtega seonduvaid nõudeid esitada vaid käesolevast kompromissist tulenevalt. 2.4 Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda, välja arvatud kostjate poolt juba hüvitatud hageja menetluskulud. 1 2.5 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et: (a) kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa pooled uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. (b) menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§-d 432 ja 457). 2.6 Vastavalt

§ 661

lg 4 välistavad pooled kompromisslepingu kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õiguse ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena. 2.7 Kompromiss jõustub selle allakirjutamisest poolte poolt. 2.8 Kompromissi saab muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Muus vormis kokkulepped lepingu muutmiseks ei ole pooltele siduvad. 2.9 Kompromissi tingimusteks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei ole kompromissis otseselt sätestatud. Samuti ei oma kompromissi suhtes tähendust poolte varasem käitumine.

  1. Lõpetada tsiviilasja nr kinnitamisega. 2-20-3799 menetlus seoses kompromissilepingu
  2. Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mille kohaselt kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks M P (isikukood xxxx) ja A P (isikukood xxxx) ühisvara jagamise nõude tagamiseks ning kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx III jakku eelmärkele järgnevale esimesele vabale järjekohale järgmine märkus: „Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-3977 on käimas õigusvaidlus, milles hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) on esitanud kohtule hagi M P (isikukood xxxx) ja A P (isikukood xxxx) vastu ühisvara jagamise nõudes.“
  3. Rahuldada taotlus riigilõivu tagastamiseks.
  4. Tagastada Renovum OÜ-le riigilõiv summas 150 eurot ning kanda see Renovum OÜ arveldusarvele nr EE
  5. Rahuldada taotlus tagatise tagastamiseks.
  6. Tagastada Renovum OÜ-le tagatis 1 000 eurot, mis tuleb kanda Renovum OÜ arveldusarvele nr EE
  7. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ning täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Hageja Renovum OÜ (endise ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) esitas 12.03.2020 Harju Maakohtule hagi kostjate M P ja A P vastu ühisvara jagamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas 17.03.2020 kohtumäärusega hageja 2 taotluse hagi tagamiseks ning võttis 17.03.2020 käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse menetlusse. Kohus rahuldas käesolevas tsiviilasjas 29.09.2020 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) hagi osaliselt. Pooled esitasid kohtule 01.12.2020 kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetada.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 2 järgi kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

  1. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kuivõrd kohus on teinud asjas 29.09.2020.a tagaseljaotsuse, mis ei ole veel jõustunud, tuleb Harju Maakohtu 29.09.2020.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-20-3977 tühistada.
  2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et pooltel on menetluskuludega seonduvalt kokkulepe, mille kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud kostjate poolt juba hüvitatud menetluskulud. Seetõttu leiab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 6. Harju Maakohus rahuldas 17.03.2020 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamiseks kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks M P (isikukood xxxx ja A P (isikukood xxxx) ühisvara jagamise nõude tagamiseks. Sama määruse kohaselt kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx III jakku eelmärkele järgnevale esimesele vabale järjekohale järgmine märkus: „Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-3977 on käimas õigusvaidlus, milles hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) on esitanud kohtule hagi M P (isikukood xxxx) ja A P (isikukood xxxx) vastu ühisvara jagamise nõudes.“ 3 7.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kooskõlas

§ 386

lg 4 tühistab kohus käesolevas tsiviilasjas ülalviidatud määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. 8.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

  1. Kohtule on esitanud taotlus hagejale ½ tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus 12.03.2020.a riigilõivu summas 300 eurot (tlk 5, maksekorraldus). Seega tagastab kohus hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Renovum OÜ arveldusarvele nr EE
  2. 10.

§ 195

lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. 11. Kohtule on esitanud taotlus hageja poolt hagi tagamiseks kohtu kontole tasutud tagatise tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus tagatise tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus 16.03.2020.a hagi tagamiseks kohtule tagatise summas 1 000 eurot (tlk 27, maksekorraldus). Kohus tühistab käesoleva määrusega Harju Maakohtu 17.03.2020 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, mistõttu langeb ära ka tagatise andmise põhjus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tagatis summas 1 000 eurot tuleb hagejale tagastada. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav tagatis kanda Renovum OÜ arveldusarvele nr EE377700771002004100 12.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et välistavad kompromisslepingu kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.