← Eesti

1-20-2249/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. september 2020 Kriminaalasja number 1-20-2249 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Kriminaalasi Ivar Saar süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. mai 2020 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Ivar Saare kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav Ivar Saar, isikukood: 38807242754, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk RESOLUTSIOON: Tartu Maakohtu
  3. mai 2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  4. Ivar Saart süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 18.01.2016 kohtuotsusega karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, toimetas süstemaatiliselt suurte ja väikeste koguste kaupa, postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiigi narkootilist ainet amfetamiin, metamfetamiin ja hašiš, pannes sellega toime ebaseadusliku narkootilise aine sisseveo ja omandamise katse. Selleks tellis I. Saar narkootilise aine omandamise ja valdamise eesmärgil: - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 14.08.2017 internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Saksamaalt enda nimele ja elukoha aadressile XXX amfetamiini sisaldava pulbrilise aine, massiga 0,51 grammi. EKEI uuringuakti kohaselt sisaldab pulber massiga 0,51 grammi 11% amfetamiinsulfaati, mis omakorda sisaldab 73,4% amfetamiini, millest tulenevalt oli pulbris 0,041 grammi amfetamiini. 14.08.2017 pidasid Maksu- ja Tolliameti töötajad I. Saare poolt tellitud postisaadetise kinni; - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 04.09.2017 internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Saksamaalt enda nimele ja elukoha aadressile XXX metamfetamiini sisaldava pulbrilise aine, massiga 0,95 grammi. EKEI uuringuakti kohaselt sisaldab pulber massiga 0,95 grammi 85% metamfetamiinhüdrokloriidi, mis omakorda sisaldab 80,4% metamfetamiini, millest tulenevalt oli pulbris 0,65 grammi metamfetamiini. 04.09.2017 pidasid Maksu- ja Tolliameti töötajad I. Saare poolt tellitud postisaadetise kinni; - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 07.09.2017 internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Suurbritanniast enda nimele ja elukoha aadressile XXX pruunikat värvi ainetüki, massiga 1,19 grammi, mis EKEI uuringuakti kohaselt sisaldab kanepile iseloomulikke morfoloogilisi elemente ja 8,3% tetrahüdrokannabinooli (THC), millest tulenevalt on tegemist kanepist valmistatud hašišiga. 07.09.2017 pidasid Maksu- ja Tolliameti töötajad I. Saare poolt tellitud postisaadetise kinni. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
  5. Tartu Maakohtu 15.05.2020 otsusega karistati I. Saart KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti I. Saarele lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati I. Saarele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9496 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti I. Saarele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
  6. Maakohus leidis, et I. Saare süü on tõendamist leidnud. 3.
  7. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav I. Saare nimele on edastatud AS Eesti Post teenust kasutades 3 postisaadetist välisriikidest (2 Saksamaalt ja 1 Suurbritanniast). Vaidlust ei ole ka selles, et postisaadetised saadeti I. Saare elukoha aadressile lihtkirjadena. Samuti puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et mõlemas saadetises sisaldus narkootilist ainet – ühes pakis oli aine, milles oli 0,041 g amfetamiini, teises pakis oli aine, milles 0,65 g metamfetamiini ja kolmandas pakis oli aine, milles 8,3% tetrahüdrokannabinooli (THC). 3.
  8. Maksu- ja Tolliameti 14.08.2017 läbivaatuse akti nr 17LA0250001-1 kohaselt teostati Saksamaalt saabunud maksikirja sisu kontroll. Saadetis oli pakendatud paberist turvaümbrikusse, mille kleebisel olid saaja andmed (I. Saar, XXX ). Saatja andmed puudusid. Saadetises oli kokkumurtud A4 paberlehe vahel kinnikeevitatud fooliumpakend, milles minigrip kott valge pulbrilise ainega (kogumass 0,9 g). Kuna tekkis kahtlus, et tegemist võib olla sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisaks oleva nimekirja kuuluva ainega, pakendati minigrip kott eraldi kilekotti ja edastati uuringute tegemiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Maakohu analüüsis uuringuakti nr 17U-AN0393, Maksu- ja Tolliameti 04.09.2017 läbivaatuse akti nr 17LA0297061-1, uuringuakti nr 17U-AN0410, Maksu- ja Tolliameti 08.09.2017 läbivaatuse akti nr 17LA0305921-1, uuringuakti nr 17U-AN
  9. Amfetamiin, metamfetamiin ja kanepi töötlemisproduktid (sealhulgas hašiš) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 vastu võetud määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 ja lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 2 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest nähtuvalt on keskmine kogus kümnele inimesele amfetamiini puhul 1,3 g, metamfetamiini puhul 0,3 g ja hašiši puhul 1 g. Seega on 0,65 g metamfetamiini ja 1,19 g hašiši puhul tegemist suure kogusega NPALS § 31 lg 3 ja KarS § 184 mõttes. 0,041 g amfetamiini puhul on tegemist väikse kogusega NPALS § 31 lg 3 ja KarS § 183 mõttes. Sellele vaatamata on kohtu hinnangul põhjendatud käsitleda tegusid jätkuvatena, mistõttu tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-5105). Narkootiliste ainete saatmine Saksamaalt ja Suurbritanniast Eesti Vabariiki on narkootiliste ainete käitlemine NPALS § 2 p 21,3 mõttes, st tegemist on narkootiliste ainete sisseveoga ja omandamise katsega KarS § 25 lg 1,3 mõttes. Ka selles ei ole vaidlust. 3.
  10. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise on toime pannud I. Saar. Vaatamata sellele, et I. Saar enda süüd ei ole tunnistanud, kinnitavad maakohtu arvates kriminaalasjas kogutud tõendid, et just I. Saar tellis Saksamaalt ja Ühendkuningriigist saadetud narkootilised ained enda nimele ning elukoha aadressile ise. Kõik saadetised on saabunud Eestisse lühikese aja möödumisel (14.08.2017, 04.09.2017 ja 07.09.2017). Kõik saadetised olid kantud AS Eesti Post elektroonilisse andmebaasi, mis tähendab, et saadetiste edastamiseks kasutati sama postiteenuse osutajat. Kõikidel saadetistel on märgitud samad andmed saaja kohta, s.o I. Saar, XXX . Seega on saaja andmetena kasutatud I. Saare kohta käivaid reaalseid andmeid. I. Saare ütluste kohaselt on ta aadressil XXX elanud sünnist alates ja nimetatud aadressil elab ta üksi. Seda, et I. Saar on nimetatud aadressil elanud pikka aega, kinnitavad ka väljatrükid Rahvastikuregistrist. Lisaks sellele, et I. Saar tellis välisriikidest kaupu, kasutas ta ka välisriikide makseasutuste või muude ettevõtete teenuseid maksete tegemiseks. Seda kinnitab I. Saare arvelduskonto nr XXX väljavõte, mille asjakohaseid tehinguid on vaadeldud vaatlusprotokollis. I. Saar ei ole ütluste andmisel osanud selgitada, mis tehingutega on tegemist. Ühe ülekande osas on I. Saar arvanud, et äkki on tegemist virtuaalse krediitkaardiga. 3.
  11. Samuti osutavad kriminaalasjas kogutud materjalid selgelt, et I. Saar on olnud puutumuses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Tartu Maakohtu 18.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9496 tunnistati I. Saar süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 ja § 189 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 ja § 60 lg 1, 2, 3 alusel 1 aasta 6-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Kokkuvõtlikult mõisteti I. Saar süüdi selles, et ta kasvatas ajavahemikul 2009 kuni 2014 enda elukohas (XXX ) kanepitaimi. Kasvatatud kanepitaimi tarvitas I. Saar ise ja andis korduvalt ka edasi. Kriminaalasjas nr 15260100043 antud ütluste kohaselt on I. Saar tarvitanud kanepit, vahest ka amfetamiini, LSD, TMD. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 125 kohaselt on I. Saarel diagnoositud sõltuvus amfetamiinist ja alkoholist juba aastal
  12. 3.
  13. I. Saare elukohas teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära piibuots, fooliumpakend kirjega „Bromantane“, milles valget värvi pulber ning grammikaal. Nimetatud esemete ja aine olemasolu viitab narkootiliste ainete käitlemisele. Siinkohal on oluline, et piibuotsa kohta on I. Saar ise selgitanud, et sellega tarvitas ta kanepit kunagi ammu. Sellest järelduvalt on I. Saar ka pärast eelmist kriminaalmenetluse läbiviimist (ennekõike tema elukohas teostatud läbiotsimist) tegelenud kanepi käitlemisega (elukohas läbiotsimise toimingu tegemine nähtub I. Saare ütlustest kriminaalasjas nr 15260100043). Grammikaalu ja aine olemasolu kohta I. Saar selgitusi andnud ei ole. Ekspertiisiakti nr 19E-AN0362 kohaselt sisaldab I. Saare elukohast leitud aine bromantaani, mis ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 3 nimekirja. Kirjanduse andmetel on bromantaan atüüpiline psühhostimulant, mis on omaduste poolest sarnane tüüpilisele stimulandile nagu nt amfetamiin. Sellest tulenevalt ei ole küll läbiotsimise käigus leitud I. Saare elukohast narkootilisi aineid, kuid on leitud ainet, mis on omaduste poolest sarnane amfetamiinile. 3.
  14. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole maakohtu hinnangul eluliselt usutav, et I. Saare nimele ja elukoha aadressile edastati Saksamaalt ja Ühendkuningriigist narkootilised ained juhuslikult või saadetud narkootilised ained olid tellitud kellegi teise poolt. I. Saare ütlused selle kohta, et müstilised jõud soovivad talle halba (istungil antud selgitused, et keegi kolmas isik tellis) ei ole kohtu hinnangul samuti eluliselt usutavad. Pingutused, mida kolmas isik peaks tegema, tellides ebaseaduslikult narkootilisi aineid I. Saare elukohta, oleks ilmselgelt ebamõistlikud (postkasti pidev kontrollimine jne). Kui keegi kolmas isik soovinuks tellida narkootilisi aineid saanuks ta seda teha oluliselt lihtsamaid viise kasutades. Arvestades milliste narkootiliste ainetega on I. Saarel varasemalt olnud kokkupuuteid ja milliseid narkootilisi aineid on postipakkidega tellitud, on nende omavaheline seos ilmne. 3.
  15. Õiged on kaitsja osundused, et kriminaalasja materjalide hulgas ei ole tõendeid selle kohta, millistelt veebisaitidelt on narkootilisi aineid tellitud, kes ja millal tellimused tegi. Kuigi sellesisulised otsesed tõendid kriminaalasjas puuduvad, ei tähenda see, et asjas kogutud kaudsetele tõenditele ei ole võimalik tugineda või kaudsed tõendid tuleks seetõttu kõrvale jätta. Erinevalt kaitsja seisukohast leiab maakohus, et eelkäsitletud kaudsetest tõenditest nähtuv kinnitab piisavalt põhjuslikku seost I. Saare tegevuse ja välisriikidest saabunud saadetiste vahel. 3.
  16. Maakohtu hinnangul tuleb I. Saare tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kuna I. Saar on isikuks, kes on varem karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest. Tartu Maakohtu 18.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9496 tunnistati I. Saar süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 ja § 189 lg 1 järgi (karistus kehtiv). 3.
  17. Maakohus leidis, et I. Saar on kuriteod toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. I. Saar, tellides endale välisriikidest ebaseaduslikult narkootilisi aineid, seadis eesmärgiks nende sisseveo Eesti Vabariiki ja nende omandamise. I. Saar oli enda poolt teinud kõik selleks, et tellitud narkootilised ained jõuaksid temani. I. Saar oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainetega ja seetõttu on tegemist kuritegudega. I. Saare eesmärgiks oli ebaseaduslikult käidelda narkootilisi aineid ja sellega toime panna kuritegu. 3.
  18. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
  19. Süü suuruse puhul arvestas maakohus, et kuigi I. Saar on korduvalt ebaseaduslikult tellinud välisriikidest narkootilisi aineid ja seda mitmel korral ka suures koguses, ei ole käideldud narkootiliste ainete kogused olnud väga suured. Samas on I. Saar tellinud narkootilisi aineid erinevatest välisriikidest ja teinud seda korduvalt. Lisaks arvestas kohus, et narkootilised ained, mida I. Saar ebaseaduslikult käitles, reaalselt temani ei jõudnud (kuna postisaadetised võeti enne ära). Seega ei ole narkootilised ained jõudnud reaalselt tarvitajateni ja kahju selles osas tekkinud ei ole. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et I. Saar on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Apellatsioon
  20. Tartu Maakohtu 15.05.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Saare kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. 4 5.
  21. Apellant vaidlustab otsuse, kuna kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja kohus on seetõttu jõudnud ebaõigete järeldusteni ja süüdistatava süüdi mõistnud. Kohtuotsus ei ole seega seaduslik ega põhjendatud ja ei vasta KrMS § 3051 lg 1 nõuetele, eelkõige ei ole kohus faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetluse nõudeid. 5.
  22. Apellatsioonis leitakse, et I. Saare poolt kuriteo toimepanemine ei ole tõendanud ja kohtuotsus ei ole seaduslik. Maakohus leidis kaudsetele tõenditele tuginedes, et süüdistatav on tellinud posti teel narkootilisi aineid. Apellant on seisukohal, et kaudsed tõenditele tuginedes ei ole võimalik käesolevas asjas kujundada sellist asjaolude kogumist, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Apellandi arvates on tänapäeval välismaalt kaupade tellimine ja nende eest tasumine niivõrd tavapärased tegevused, et nende põhjal ei saa teha järeldust, et I. Saar on tellinud ka süüdistuses nimetatud kaubad. I. Saar on ülekuulamisel selgitanud, et ta on tellinud posti teel endale vaakumpumba osasid ja taimede seemneid. Samuti läbiotsimise protokolli kohaselt on ta tellinud Hiinast pliiatseid. Need tegevused aga ei anna alust väita seda, et ta on tellinud ka süüdistuses nimetatud kaubad. Need tegevused näitavad ainult seda, et I. Saar oskab välismaalt kaupu tellida, kuid see on tänapäeval igapäevaoskuste alla kuuluv tegevus/oskusteave. 5.
  23. Käesolevas kriminaalasjas ei ole proovitudki selgitada, kus kohast (milliselt veebisaidilt) on kaup tellitud ja kes on esitanud tellimuse. Samuti pole proovitudki selgitada, kas I. Saar on kaupade eest maksnud. Sellist tõendamiskoormust on üritatud panna I. Saarele. Samas, arvestades I. Saare poolt välismaalt tellitud kaupade kogust, on loomulik, et I. Saar ei tea iga üksiku makse selgitust ega iga üksiku tellimuse sisu. Samas on kriminaalasja materjalide juures I. Saare poolt teostatud rahvusvaheliste maksete nimekiri ja uurimise käigus oleks lihtne olla selgitada, mille eest ja kellele on I. Saar need maksed teinud. Rahvusvaheliste maksete jälgimine ja nende sisu selgitamine on kriminaalasjade menetlustes tavapärane (nt erinevate kelmuste puhul). Käesolevas asjas on aga olulised asjaolud jäetud välja selgitamata. 5.
  24. Apellant on seisukohal, et pelgalt kirjaümbrikul I. Saare nime ja aadressi esinemine ei saa seostada I. Saart nende kaupade tellimisega. Seda võisid ilmselgelt teha kolmandad isikud, et saada I. Saare postkastist kätte sinna tellitud kaubad. Narkootiliste ainete käitlemine on tulus tegevus ja kolmandad isikud võisid ilma suuremate probleemideta võtta riski, et nad kogu kaupa kätte ei saa, kuna postkastist võib kauba I. Saar enne ära võtta. 5.
  25. I. Saar on andnud ütlusi, et tarvitas narkootilisi aineid väga ammu ja sellest ajast on tal alles ka kanepipiibu osa. Kuna tegemist oli piibu osaga, siis on usutav, et I. Saar seda ei kasutanud ja see on temal olemas väga ammusest ajast. Apellandi arvates esineb põhjendatud kahtlus, et I. Saar ei ole tegelikult tema nimele adresseeritud postisaadetisi tellinud. Kõik asjas kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega tõlgendada süüdistatava kasuks. 5.
  26. Apellant leiab, et kriminaalasjas olevad uuringuaktid ei ole lubatud tõendid narkootilise aine ja puhta narkootilise aine sisalduse tuvastamise osas. Lubatud tõendiks on eriteadmisi nõudvate asjaolude osas seega ekspertiisiakt. Apellant on seisukohal, et narkootiline aine ja selle puhas kogus ei ole nõuetekohaselt tuvastatud.
  27. Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 30.06.
  28. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5
  29. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtus peetud istungiprotokolli, kogutud tõendeid, maakohtu otsust ja apellatsiooni leiab, et Tartu Maakohtu 15.05.2020 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  30. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni üldsõnalise väitega, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja kohus on jõudnud ebaõigete järeldusteni. Asjas kogutud tõendid on asetatud omavahelisse konteksti ning kohtu analüüsiv järeldus võimaldab jälgitavalt mõista miks maakohus on süüdistatava I. Saare osas teinud süüdimõistva otsuse.
  31. Apellatsioonimenetluses on kaebuse kohaselt jätkuvalt vaidlus selles, kas narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise on toime pannud I. Saar ja taotletakse süüdistatava õigeksmõistmist narkokuriteos. Põhimõtteliselt korratakse kaitseväiteid, mis olid esitatud juba maakohtus ja millised kohus ümber lükkas. Mingeid uusi kaalukaid vastuargumente apellatsioon ei sisalda.
  32. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning ei pea eluliselt usutavaks kaitsja poolt apellatsioonis korratud väidet, et igaüks võis I. Saare elukoha lukustamata postkasti narkootilist ainet tellida. Siinkohal on vajalik märkida, et narkokurjategijad püüavadki narkootilise aine posti teel tellimisel ühe kaitseversioonina rõhutada vahelejäämise korral, et ligipääs postkastile oli ju kõigil. Seepärast postkast ongi üldjuhul avatud, et hiljem kuriteo võimaliku ilmsikstuleku korral lihtsameelselt väita, et kust mina tean, kes narkootilise aine sinna tellis ja sellele järgi pidi tulema.
  33. Tõendeid hinnatakse kogumis ja kõiki tõenditest avalduvaid faktilisi asjaolusid koos hinnates leiab ringkonnakohus, et pole alust kahelda, et just I. Saar tellis XXX asuvasse postkasti narkootilist ainet. Tõenditest järeldub, et tegemist on tüüpilise narkokuriteoga, kus ainet on tellitud posti teel välismaalt.
  34. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kuidagi usutav, et võõras isik tellis XXX maja postkasti narkootilist ainet. Sel juhul oleks puudunud tal täiesti kontroll aine saabumise ja väljavõtmise üle. Samas pole ka usutav olukord, kus isik paneb oma finantsvahendeid tellimuse alla ja ei kontrolli absoluutselt saadetise väljavõtmist võõrast postkastist ja jääb sellest primitiivsel kombel ilma. Sest on ilmselge, et see oli I. Saare elukoha postkast ja tema kontrollis 24 tundi ööpäevas sellega seonduvat logistikat. Hüpoteetiliselt pole võimalik kellegil võõral isikul teostada kontrolli postkasti saabuvate saadetiste üle, sest postkastil on I. Saare näol olemas selle igapäevane regulaarne kasutaja, kes saadetise tema enda elukohta saabudes ära võtab. Võõras kasutaja peaks suutma siis alati saada just nimelt temale saabuva, kuid I. Saare nimele pealkirjastatud saadetise enda valdusse, mis pole aga eluliselt usutav.
  35. Apelatsioonis rõhutatakse veelkordselt, et süüdistatava I. Saare nimel „võisid esineda kolmandad isikud, et saada I. Saare postkastist kätte sinna tellitud kaubad. Narkootiliste ainete käitlemine on tulus tegevus ja kolmandad isikud võisid ilma suuremate probleemideta võtta riski, et nad kogu kaupa kätte ei saa, kuna postkastist võib kauba I. Saar enne ära võtta.“ Kaitseversioon, et keegi teine võõras isik, kuskilt lähemalt või kaugemalt on tellinud narkootilist ainet I. Saare elukoha aadressile on ilmselgelt asjakohatu. Süüdistatav pole osanud oma taolist ebakindlat väidet kuidagi põhjendada. Kaitseväide, et keegi on talle lihtsalt halba soovinud, seekord ei päde. Süüdistatav pole osanud konkretiseerida ühtegi isikut, kes võiks taolist tegu süsteemselt toime panna.
  36. AS Eesti Posti väljavõtte kohaselt on aadressile XXX adresseeritud postisaadetised I. Saarele kätte toimetatud. Ühe aasta jooksul on I. Saarele saabunud 15 rahvusvahelist 6 postisaadetist, mis on talle isiklikult kätte toimetatud. Pole mingit alust kahelda, et just I. Saar on nimetatud saadetised tellinud.
  37. Seega soostub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt vaatamata sellele, et süüdistatav enda süüd ei ole tunnistanud, kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, et just I. Saar tellis Saksamaalt ja Ühendkuningriigist saadetud narkootilised ained enda nimele ning elukoha aadressile ise.
  38. Saadetised on saabunud Eestisse lühikese aja möödumisel (14.08.2017, 04.09.2017 ja 07.09.2017). Kõik saadetised olid kantud AS Eesti Post elektroonilisse andmebaasi, mis tähendab, et saadetiste edastamiseks kasutati sama postiteenuse osutajat. Kõikidel saadetistel on märgitud samad andmed saaja kohta, s.o I. Saar, XXX . Seega on saaja andmetena kasutatud I. Saare kohta käivaid reaalseid andmeid. I. Saare ütluste kohaselt on ta aadressil XXX elanud sünnist alates ja nimetatud aadressil elab ta üksi.
  39. AS Eesti Post vastuse kohaselt on I. Saar saanud ajavahemikul 01.03.2017 kuni 28.02.2018 korduvalt postisaadetisi välisriikidest (Hiina, Saksamaa, Holland, USA, muud riigid). Kõik postisaadetised on adresseeritud XXX (v.a 30.12.2017 ja 14.01.2018 postipakid) ja need on kätte toimetatud I. Saarele X postipunktist. Seega on I. Saar korduvalt tellinud aadressile XXX ja isiklikult kätte saanud postkontorist erinevaid postipakke välisriikidest, sealhulgas on üks postipakk väljastatud I. Saarele postkontorist 31.08.2017 (s.o ajal kui I. Saar tellis lihtkirjaga ka narkootilisi aineid). Postisaadetised, mis sisaldasid narkootilisi aineid, AS Eesti Post vastus ei kajasta. Seda põhjusel, et viidatud saadetised on saabunud lihtkirjadena ja saadetised on tollitoimingute käigus ajutise ladustamise kohas läbi vaadatud. Seda, et I. Saar on saanud postipakke ka lihtkirjadena, kinnitab läbiotsimise protokoll, millest nähtuvalt oli läbiotsimise teostamise ajal I. Saare elukoha postkastis postipakk I. Saare nimele (I. Saare selgituste kohaselt tulnud Hiinast). Seda, et I. Saar on internetikeskkonnast tellinud korduvalt kaupu on ta kinnitanud ka enda ütlustes, mille kohaselt on ta välisriikidest tellinud elektroonikat, riideid, tööriistu ja nende varuosi ning veel ilmselt midagi. Seega on õige järeldus, et I. Saare jaoks ei olnud välisriikidest asjade tellimine ja pakkide saamine erakordne. I. Saar tellis ja sai saadetisi välisriikidest suhteliselt sageli. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et I. Saar on tellinud välisriikidest endale ka basiiliku, lehtkapsa ja päevalille seemneid, s.o asju, mis on lihtsasti kättesaadavad ka Eesti Vabariigis. Lisaks sellele, et I. Saar tellis välisriikidest kaupu, kasutas ta ka välisriikide makseasutuste või muude ettevõtete teenuseid maksete tegemiseks. Seda kinnitab I. Saare arvelduskonto nr XXX väljavõte, mille asjakohaseid tehinguid on vaadeldud vaatlusprotokollis ja mida maakohus uuris. I. Saar ei ole ütluste andmisel osanud selgitada, mis tehingutega on tegemist. Ühe ülekande osas on I. Saar arvanud, et äkki on tegemist virtuaalse krediitkaartiga.
  40. Kohtukolleegium märgib, et paratamatult annab tõendite hindamisel kaudselt kaalu ka asjaolu, et varasemalt on süüdistatav juba süüdi tunnistatud suures koguses narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteos. Varasemalt tuvastati, et süüdistatav on tarvitanud pikaaegselt metamfetamiini ning tal on selles osas välja kujunenud sõltuvushäire. Seega ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdistatav on olnud mitte kauges minevikus puutumuses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Kokkuvõtlikult mõisteti I. Saar süüdi selles, et ta kasvatas ajavahemikul 2009 kuni 2014 enda elukohas (XXX ) kanepitaimi. Kasvatatud kanepitaimi tarvitas I. Saar ise ja andis korduvalt ka edasi. Kriminaalasjas nr 15260100043 antud ütluste kohaselt on I. Saar tarvitanud kanepit, vahest ka amfetamiini, LSD, TMD. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 125 kohaselt on I. Saarel diagnoositud sõltuvus amfetamiinist ja alkoholist juba aastal
  41. 7
  42. Tavainimese majapidamises ei leidu üldjuhul esemeid jms, mis viitaksid kokkupuutele narkootilise ainega. Süüdistatava I. Saare elukohas teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära piibuots, fooliumpakend kirjega „Bromantane“, milles valget värvi pulber ning grammikaal. Nimetatud esemete ja aine olemasolu viitab narkootiliste ainete käitlemisele. Siinkohal on oluline, et piibuotsa kohta on I. Saar ise selgitanud, et sellega tarvitas ta kanepit kunagi ammu. Sellest järelduvalt on I. Saar ka pärast eelmist kriminaalmenetluse läbiviimist (ennekõike tema elukohas teostatud läbiotsimist) tegelenud kanepi käitlemisega (elukohas läbiotsimise toimingu tegemine nähtub I. Saare ütlustest kriminaalasjas nr 15260100043). Grammikaalu ja aine olemasolu kohta I. Saar selgitusi andnud ei ole. Ekspertiisiakti nr 19E-AN0362 kohaselt sisaldab I. Saare elukohast leitud aine bromantaani, mis ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 nimekirja. Kirjanduse andmetel on bromantaan atüüpiline psühhostimulant, mis on omaduste poolest sarnane tüüpilisele stimulandile nagu nt amfetamiin. Sellest tulenevalt ei ole küll läbiotsimise käigus leitud I. Saare elukohast narkootilisi aineid, kuid on leitud ainet, mis on omaduste poolest sarnane amfetamiinile.
  43. Seega kohtukolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt pole eluliselt usutav, et I. Saare nimele ja elukoha aadressile edastati Saksamaalt ja Ühendkuningriigist narkootilised ained juhuslikult või saadetud narkootilised ained olid tellitud kellegi teise poolt. Õige ja eluliselt usutav on ka argument, et kui keegi kolmas isik soovinuks tellida narkootilisi aineid, saanuks ta seda teha oluliselt lihtsamaid viise kasutades. Arvestades milliste narkootiliste ainetega on I. Saarel varasemalt olnud kokkupuuteid ja milliseid narkootilisi aineid on postipakkidega tellitud, on nende omavaheline seos ilmne.
  44. Maakohus on seega õieti kvalifitseerinud I. Saare tegevuse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kuna I. Saar on isikuks, kes on varem karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest.
  45. Ringkonnakohus rõhutab asjaolu, et postisaadetisega narkootilise aine välismaalt tellijad teevad endast kõik oleneva, et varjata ja peita tellimuste sisu ja rahvusvaheliste maksete nimekirja. See ongi posti teel toimiva narkokuritegevuse käekiri, et elektroonilisse keskkonda jääks võimalikult vähe teavet informatsioonivahetusest ja finantsvahendite liikumisest, mille abil oleks võimalik uurimisorganitel hiljem täiendavalt tõendusteavet koguda.
  46. Süüdistuse positsiooni kõigutades leiab apellant veel üllatuslikult, et kriminaalasjas olevad uuringuaktid ei ole lubatud tõendid narkootilise aine ja puhta narkootilise aine sisalduse tuvastamise osas. Apellant on seisukohal, et eriteadmisi nõudvate asjaolu selgitamiseks tuleb määrata ekspertiis, mitte uuring ja narkootiline aine ja selle puhas kogus ei ole nõuetekohaselt tuvastatud.
  47. Ringkonnakohus eeltoodud omapärase kaitseväitega ei nõustu. Uuringuaktides on samuti esitatud küsimused ja esinevad vajalikud rekvisiidid ning pole mingit kahtlust EKEI kohtuekspertide P. Rausbergi, Õ.-L. Tammsaare poolt esitatud uuringu kirjeldustes ja uuringu tulemustes ning kokkuvõtlikult nende pädevust kahtluse alla seada. (tõendite toimik, tl. 9, 18, 27)
  48. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15.05.2020 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 8 Erkki Hirsnik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.