1-20-2790/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

1. november 2020 Kohtuasja number 1-20-2790 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi ja menetlusliik kriminaalasi lühimenetluses Ruslan Šemelevi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2020 otsus Apellant Ruslan Šemelev Apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Ruslan Šemelev. Isikukood 37703053710, elukoht XXX süüdistuses kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina, riigi õigusabi korras prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2020 otsus muutmata ja Ruslan Šemelevi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus ja maakohtu otsus
4. Ruslan Šemelevile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi. Süüdistuse kohaselt juhtis alkoholijoobes R. Šemelev
5. veebruaril 2020 kl 01.00 paiku Narvas Hariduse 11 maja juures sõiduautot Opel Vectra. Alkoholisisaldus R. Šemelevi väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,93 mg/l kohta. R. Šemelevit on varem KarS § 424 järgi karistatud kolmel korral, viimati Viru Maakohtu
6. aprilli 2013 otsusega.
7. Viru Maakohtu
8. juuni 2020 otsusega tunnistati R. Šemelevi selle süüdistuse järgi süüdi ja teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. Seda karistust vähendati asja 1 lühimenetluses arutamise tõttu kolmandiku võrra ehk kestuseni 1 aasta 4 kuud ning eelvangistuse 1 päev arvati selle karistusaja sisse. Lisakaristusena võeti R. Šemelevilt ära juhtimisõigus 2 aastaks. Samuti mõisteti temalt konfiskeerimise asendamiseks välja 400 eurot.
9. R. Šemelevile mõistetud karistust põhistas maakohus järgmiselt.
10. Tuginedes Riigikohtu praktikale tuleb karistuse kaalumisel algpunktiks võtta karistusraamistiku keskmine määr, ehk antud juhul 2 aastat vangistust. Seejärel tuleb arvestada isiku süü suurust. Kuna R. Šemelevi joove oli kriminaalse joobe alammäära lähedal, siis tuleb tema süü hinnata keskmisest väiksemaks. Esineb ka karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Veel tuleb R. Šemelevi isikut silmas pidades tähele panna, et tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning kõigi kolme kohtuotsusega on teda süüdi tunnistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Viimase karistuse – vangistuse – kandmiselt vabanes ta
11. märtsil
12. Nüüd on süüdistatav taas oma tegevusega pannud potentsiaalselt ohtu teised liikluses osalejad. Seetõttu tuleb tema õiguskuulekale teele juhtimiseks kasutusele võtta varasemast karmimad meetmed ning teda peab karistama 2 aasta pikkuse vangistusega.
13. R. Šemelevi vangistust ei saa jätta osaliselt ega täielikult täitmisele pööramata ja seda ei saa asendada ka üldkasuliku tööga. R. Šemelevile karistusi mõistes on mindud järk-järgult karmimaks: alustati karistusest tingimisi vabastamisega koos käitumiskontrolliga, siis asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ning lõpuks kohaldati R. Šemelevile reaalset vangistust. R. Šemelev ei suutnud kumbagi katseaega nõuetekohaselt läbida, vaid pani mõlema jooksul toime uue kuriteo. Seega on tema suhtes ära kasutatud kõik leebemad variandid ja ta peab minema vanglasse. Arvestades süüdistatava kuritegelikku minevikku, ei ole asjakohane rakendada uuesti ka üldkasulikku tööd. Seda on korra juba proovitud ning sellel ajal pani R. Šemelev toime uue kuriteo.
14. R. Šemelevi liiklusalase käitumise mõjutamiseks tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheks aastaks. See on vajalik nii õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides kui ka selleks, et R. Šemelev ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on lubamatu. Apellatsioon
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Šemelev, kes palub kohtuotsuse tühistada temale karistuse mõistmise osas ning mõista talle karistuseks üldkasulik töö või vähendada vanglakaristuse tähtaega. Apellandi väited on järgmised. Kohus eksis, kui leidis, et varasemad karistamised ei ole talle mõju avaldanud. Viimasest kohtuotsusest on möödunud 7 aastat. Tema vanglakaristusest on möödas 4 aastat. Ta tunnistab oma halba käitumist ja mõistab selle hukka. Apellatsioonivastus
16. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson esitas apellatsioonile vastuse, milles leidis, maakohtu otsus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud, see tuleks jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja üldjuhul esitatud apellatsiooni piires. Praegu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust selle üle, et R. Šemelev on toime pannud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R. Šemelev vaidlustab üksnes temale maakohtu otsusega mõistetud karistust. 2
18. R. Šemelevi üks taotlus on vähendada vangistusmäära. Esimese astme kohus karistas süüdistatavat KarS § 424 lg 2 sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aasta pikkuse vangistusega. Maakohtul on karistust mõistes suur otsustamisvabadus. Ringkonnakohtu hinnangul pole esimese astme kohus seda diskretsiooniõigust ületanud, mistõttu jääb R. Šemelevile mõistetud karistus muutmata. Kuigi R. Šemelevi süü kuriteos on keskmisest mõneti väiksem ning süüdistatav oma tegu kahetseb, välistab temale alla sanktsiooniraami keskmise jääva vangistuse mõistmise asjaolu, et samalaadse rikkumise – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis – eest on teda kriminaalkorras karistatud korduvalt: kehtivaid karistusi on suisa kolm ja seda tervelt viie KarS § 424 järgse kuriteo eest (toime pandud
19. märtsil 2008,
20. augustil 2009,
21. oktoobril 2009,
22. novembril 2009 ja
23. augustil 2011). Seega on R. Šemelevi retsidiivsus puutuvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisse väga kõrge. Tõsi, eelmistest kuritegudest on möödunud palju aega, ent fakt on see, et R. Šemelev on pannud varem toime tervelt viis samasugust kuritegu ja karistused nende eest on kehtivad. R. Šemelevi korduvad liikluskuriteod ja nende jätkumine viitavad R. Šemelevi hoolimatule liikluskäitumisele ja õiguskuulekuse defitsiidile, samuti aga tõenäolisele võimalusele samalaadsete tegude kordumiseks. See tähendab aga, et alla KarS § 424 lg 2 sanktsiooni keskmise jääv vangistus tema käitumise positiivses ja soovitud suunas kujundamiseks kohane ei oleks.
24. Ka asjaolu, et maakohus võttis R. Šemelevilt lisakaristusena juhtimisõiguse ära kaheks aastaks ning mõistis temalt konfiskeerimise asendamise korras välja rahasumma, ei muuda talle mõistetud 2 aasta pikkust vangistust ülemääraseks karistuseks. Nagu juba märgitud, 2 aastast lühem karistusaeg süüdistatava puhul eesmärki ei täidaks. Seda, et ta jäeti ilma juhtimisõigusest ning temalt mõisteti konfiskeerimise asenduse korras välja 400 eurot, R. Šemelev vaidlustanud ei ole.
25. R. Šemelevi teine taotlus on asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus niisugust asendamist võimalikuks. Vangistuse asendamisel KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga peab esinema alus, millele viidates saaks kohus väita, et süüdlasele mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Seega peaks olema põhjendatud alus arvata, et R. Šemelevi edasise õiguskuulekuse suudaks tagada ka (pelk) üldkasulik töö. Seda arvata ei saa. Põhjendamatu oleks loota, et üldkasuliku töö tegemine osutuks efektiivseks olukorras, kus R. Šemelevi mõjutamisel on luhtunud korduvad karistamised, sh reaalne küllaltki pikaajaline vanglakaristus (vanglas viibis R. Šemelev
26. aasta algusest kuni
27. aasta kevadeni). Lisaks on oluline tähele panna, et R. Šemelevi vangistus on varem jäetud tingimisi kohaldamata ning tema vanglakaristust on ka asendatud üldkasuliku tööga, kuid mõlemal juhul pani ta käitumiskontrolli perioodil toime uue kuriteo. Seega on R. Šemelev ise rohkem kui korra tõestanud ka seda, et uutelt kuritegudelt ei hoia teda ei tema üle teostatav kontroll ega ka hirm uue karistuse ega vanglasse sattumise ees.
28. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
29. juuni 2020 otsuse muutmata ja R. Šemelevi apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3