Obsah (4)

§ 207§ 104§ 203§ 199

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-358 Haldusasi A.S. kaebus Viru Vangla

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

1. Tartu Halduskohus tagastas 02.09.
2. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis läbi vaatamata riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2). Halduskohus tegi kindlaks, et määruskaebuse esitaja jättis talle antud tähtajaks tasumata kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summas 250 eurot, mistõttu ei vasta kaebus

§ 104lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Tegemist on sellise puudusega, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist ja menetlemist. Lisaks leidis halduskohus, et riigilõivu tasumata jätmine viitab sellele, et määruskaebuse esitaja on kaotanud huvi kaebuse menetlemise vastu, kuna halduskohus oli eelnevalt hoiatanud riigilõivu tähtajaks tasumata jätmise tagajärgede eest. Kaebuse tagastamisega seonduvalt jättis halduskohus läbi vaatamata määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitaja esitas 15.09.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja märgib, et vastavalt RLS § 22 lg 1 p-le 12 on kaebaja tervisele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue rigiilõivuvaba ning seetõttu on määruskaebuse esitajalt riigilõivu nõudmine summas 250 eurot tervisele teadlikult tekitatud kahju eest ebaseaduslik. Määruskaebuse kohaselt loob kohtunik menetlemisele takistusi selle asemel, et selgitada välja määruskaebuse esitaja tervisele tekitatud kahju ametnike omavoli läbi ja anda hinnang ametniku tegevusele ja kohaldada vajadusel meetmeid. Määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 02.09.
2. a määruse tühistamist, kaebuse ja kahjunõude, mis on seotud Viru Vangla käskkirjadega nr 6-4/310-1 ja 6-3/949-1, menetlusse võtmist, määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamist, riigi õigusabi korras kaitsja määramist, Viru Vangla käskkirjade nr 6-4/310-1 ja 6-3/949-1 tühistamist ning läbi kannatuste, piina ja tervisele ning elule tekitatud kahju eest mõistliku ja proportsionaalse kahju väljamõistmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 13. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid määruskaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule. 15.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 199

lg 2 p-le 2 võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. „Olulises ulatuses“ põhjendamata jätmine võib tähendada ka seda, kui oluline aspekt kaebusest on täielikult tähelepanuta jäetud ning sellega seotud asjaolud jäetud tuvastamata või tõendid hindamata (K. Merusk, I. Pilving,

Kommenteeritud väljaanne, lk 611).

1. Käesoleva haldusasja toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebuse ettevalmistava menetluse käigus nimetatud mitmeid nõudeid – 11.12.2019 Viru Vanglale esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, Viru Vangla 13.12.
2. a käskkirjaga nr 6-4/310-1 ja 20.12.
3. a käskkirjaga nr 6-3/949-1 määruskaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, samade käskkirjade tühistamise nõuded. Kaebuse saanud kohtu ülesandeks on välja selgitada vaidluse ese, pooled ja nende esindajad ning kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning tegema vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohus on 26.05.
4. a määruses täpsustanud määruskaebuse esitaja nõuet seoses vangla käskkirjaga nr 6-4/310-1 ja käskkirjaga nr 6-3/949-1 määruskaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahjuga. Haldusasja materjalidest ei tulene, et halduskohus oleks ettevalmistava menetluse käigus käsitlenud ülejäänud nõudeid, vanglale esitatud kahjunõuet ja vangla eelnimetatud käskkirjade tühistamise nõudeid. Muu hulgas tuleb kohtul ettevalmistava menetluse käigus kontrollida, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Haldusasja materjalidest nähtub, et halduskohus on esitanud küll korduvaid järelepärimisi seoses vanglale esitatud kahjunõude menetlemisega, kuid ülejäänud nõuete osas valitseb ebaselgus. Määruskaebuse esitaja on erinevates halduskohtule esitatud dokumentides rääkinud läbisegi mittevaralisest kahjust, mis on seisnenud inimväärikuse alandamises ja mittevaralisest kahjust, mis on seisnenud tervisekahjus. Ka need aspektid vajaksid suuremat tähelepanu vaidluse eseme väljaselgitamisel. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud tähelepanuta olulised aspektid kaebusest ning tuvastamata olulised sellega seotud asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tal võimalik kõrvaldada halduskohtu määruse puudusi, sest sellisel juhul muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks ning ei oleks tagatud menetlusosaliste õiguste kaitse kolmeastmelises kohtusüsteemis.
5. Riigilõivu tasumisega seonduvalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgnevat.

§ 104

lg 1 lause 2 kohaselt tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Käesoleval juhul määras halduskohus 03.08.2020. a määrusega riigilõivu suuruse kindlaks riigivastutusnõude järgi, mis oli esitatud väärikuse alandamise alusel ja millega kaebaja soovis õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Ringkonnakohus täpsustab, et juhul, kui kaebaja oleks vastava riigilõivu tasunud, oleks see

§ 104lg 1 lause 2 järgi hõlmanud ka esitatud tühistamisnõuete menetlemise.

Esitatud tühistamisnõuded tohib halduskohus riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastada aga alles siis, kui ta on eelnevalt andnud kaebajale võimaluse tasuda riigilõivu 15 eurot ainult tühistamisnõuete menetlemise eest. 4

1. Eelnevast tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu 02.09.
2. a määrus tühistada ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 5