KOHTUMÄÄRUS Kohus Lahendi kuupäev Asja läbivaatamise viis Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 3. november 2020 kirjalik menetlus 1-20-1007 Maarika Kuusk, Aarne

§-de 69 lg 3 ja 224 lg 2 mõttes lubatud alkoholi piirmäära ületades või joobeseisundis

§ 69lg 1 1. lause, lg 2 p 2 ja Kar

S § 424 lg 1 mõttes. Süüdistatav on tunnistanud alkoholi tarvitamist enne rooli istumist ja alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimist, kuid kuriteo toimepanemist ehk joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist eitab. 3.9

§ 69

lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis.

§ 69

lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et alkoholijoobes olevaks loetakse muuhulgas mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (p 1) ning mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima (p 2). 3.10 Kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem, on tegemist joobeseisundiga

§ 69

lg 2 p 1 mõttes ning isikul joobe tuvastamiseks piisab ainult tõendusliku alkomeetri väljatrükist. Kuna M. Adelmani väljahingatavas õhus oli 30.11.2018 õhtul alkoholi 0,74 mg/l kohta, võib olla tegemist joobeseisundiga

§ 69

lg 2 p 2 tähenduses üksnes juhul, kui on täidetud ka muud selles sättes ettenähtud tingimused. Kõrvutades omavahel

§ 69

lg 2 p-te 1 ja 2, tuleneb nendest sätetest koostoimes, et joobeseisundi tuvastamiseks ei ole vaja tingimata alkoholi sisaldust isiku väljahingatavas õhus 0,75 mg/l kohta. Kui isiku välisel vaatlusel esineb piisavalt viiteid alkoholi tarvitamisest tingitud psüühiliste ja füüsiliste reaktsioonide häirumisele, saab joobeseisundit jaatada ka siis, kui isikul tuvastatakse väljahingatavas õhus etanooli sisaldus alla 0,75 mg/l. 3 3.11 Maakohus oli seisukohal, et mida lähemal on alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus

§ 69

lg 2 p-s 1 sätestatud määrale (0,75 mg/l), seda vähem peab

§ 69

lg 2 p 2 järgse joobe tuvastamiseks esinema viiteid psüühiliste ja füüsiliste funktsioonide häirumisele. Inimese võimetusele juhtida sõidukit liikluses nõutava kindlusega võivad viidata näiteks koordinatsioonihäired ja ebakindel kõnnak nii kõndimisel kui ka seismisel, ebaselge kõne, sõidukiga oma sõidureast vastassuunda kaldumine, kurvis otse sõitmine, teelt välja sõitmine, raskete liiklustingimuste (libedus, pimedus) mittearvestamine sõiduki kiiruse ja juhtimisvõtete valikul jne. Kohus rõhutas, et inimese võimetust juhtida sõidukit liikluses nõutava kindlusega ei saa eitada ka siis, kui juht suudab pikemat aega sõidukiga teel püsida (enne teelt välja sõitmist või politsei poolt peatamist) ning nõutava kindlusega juhtimist välistavad tunnused tuvastatakse alles pärast juhi sõidukist kättesaamist. 3.12 Tunnistaja S.T. i ütluste kohaselt ületas M. Adelmani juhitud sõiduk asulasisest lubatud sõidukiirust. Tunnistaja mäletamist mööda võis kiirus olla 78 km/h. Sõidukile järgi sõites tundus selle sõidustiil imelik, sest sõiduk põikas vastassuunda ja tagasi. Võru-Kuigatsi-Tõrva ja Tallinn-Tartu-Luhamaa ristis sõitis BMW otse edasi kraavi. Pööramismanöövreid BMW juht teha ei üritanud. M. Adelmani kinnipidamisel oli aru saada, et ta on alkoholi tarvitanud. Tal olid välised alkoholi tarbimise tunnused – taaruv kõnnak, aeglane ja arusaamatu jutt, silmade punetus. M. Adelman ei suutnud sirgelt kõndida ja teda tuli ümberkukkumise vältimiseks õnnetuskohast kuni patrullsõidukini liikudes (mis oli umbes 50 meetrit) veidi kinni hoida. M. Adelmani reaktsioonid ametniku jutule olid aeglased (silmade aeglane reageerimine küsimustele ja jutule, silmsideme saamine oli raskendatud). 3.13 Tunnistaja T.P. ütluste kohaselt nägi ta M. Adelmani sündmuskohal kõndimas tee äärt pidi 10 meetrit ühest operatiivsõidukist teise peale. M. Adelman kaldus kõndimise joonelt kõrvale, ei tulnud otse, vaid vajus vahepeal ühele ja teisele poole. Samuti oli ta loiu või uimase olekuga. Varrukast hoiti M. Adelmani kinni, kuid seda jooksu paneku vältimiseks. 3.14 M. Adelmani 23.01.2019 menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt läks sünnipäevapeol, kus ta viibis, kakluseks ja ta tahtis seetõttu sealt lahkuda. Peo käigus terve õhtu jooksul tarvitas ta õlut, kuid kogust öelda ei oska. Kiiruse ületamist ja politsei peatumismärguande andmist väga täpselt ei mäleta. Mäletab, et ühel hetkel nägi tahavaatepeeglist, et taga sõitval autol põlesid punane ja sinine vilkur. Sattus tulesid nähes paanikasse ning seisma jäämise asemel sõitis hoopis edasi. Ristmikul pidureid vajutades libises kraavi. 03.05.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas süüdistatav, et jääb 23.01.2019 menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütluste juurde. M. Adelman lisas, et silmade punetus võis olla tingitud sellest, et sünnipäeval käis kõvasti saunas ja kõnnak võis olla või tunduda ebakindel, sest sõitis autoga kraavi ja ümbrus oli kõik lumine. Uniseks muutis nii saunas käimine kui ka hiline kellaaeg. 3.15 01.12.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kella 00.23 ajal joobeseisundile viitavate tunnustena loetletud läikivad silmad, koordinatsiooni kerged häired ja unine käitumine. 30.11.2018 kiirabikaardist nähtuvalt tehti M. Adelmanil 30.11.2018 hilisõhtul kindlaks pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon (hematoomi ja turset ei olnud), pindmine peavigastus. M. Adelman on arstliku läbivaatuse käigus avaldanud, et ei mäleta sõitmist, kuid mäletab, et peol löödi teda rusikaga rindkeresse ja näkku, mistõttu ta põgenes. Ka on M. Adelman avaldanud, et tarvitas peol väga palju alkoholi (viina). Muuhulgas on märgitud, et isik on kontaktne, adekvaatne, kõnnib ise kiirabiautosse. Samas ei luba korduvalt arstlikku läbivaatust teha, keeldub protseduuridest, laseb end toolile kummargile, silmad võbelevad ja ei vasta. Avab silmad selgituse peale, et on aru saada, et ta pole teadvusetu ja 4 hakkab jälle kiirabiga vaidlema ega lase läbivaatust teha. See õnnestub lõpuks siiski veenmise peale. 3.16 Uuritud tõendeid (M. Adelmani enda ütlused, tunnistajate ütlused, kiirabikaardis ja indikaatorvahendi protokollis märgitu ning pardakaamera videosalvestisest nähtuv) kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et M. Adelmanil esinesid 30.11.2018 kella 23.00 ajal

§ 69

lg 2 p-s 2 sätestatud väliselt tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. 3.17 Kohtu arvates pole usaldusväärselt tõendatud, et M. Adelman ületas Sõmerpalu alevikus sõites lubatud sõidukiirust just üle 25 km/h, nagu on märgitud süüdistuses, kuid igal juhul oli see üle lubatud sõidukiiruse. 3.18 Tunnistaja S.T. i sõnul ei üritanud süüdistatav teha teelt väljasõitmise vältimiseks pööramismanöövreid. Lisaks põikles M. Adelman vähemalt ühel korral sõidukiga vastassuunda. Patrullsõiduki eespoolse pardkaamera salvestiselt (videofaili nimetus: 2018-1201_00-03-30_276-Cam1, tl 34) oli maakohtu hinnangul näha, et jälitatav sõiduk teeb kell 00.05.48 möödasõidu pärisuunas sõitvast sõidukist, ajavahemikus kella 00.06.06-00.06.09 satub vasaku küljega põhjuseta üle keskjoone vastassuunda, kell 00.06.14 kaldub vasaku küljega taas ilma põhjuseta üle keskjoone vastassuunda, olles kell 00.06.18 pea täielikult vastassuunas (ainult parema külje rattad on pärisuunas). Tagasi pärisuunda jõuab sõiduk kell 00.06.

1. Uuesti sattus sõiduki vasak külg vastassuunda ajavahemikus kell 00.06.36-00.06.
2. 00.06.40 on näha, et põlema süttivad sõiduki pidurituled ning kell 00.06.45 sõidab sõiduk paremale kaldudes kraavi. Videolt on maakohtu arvates otseselt tuvastatav, et M. Adelmani poolt 30.11.2018 juhitud BMW viibis vastassuunas ilma põhjuseta (nt möödasõit eesolevast sõidukist või muust takistusest) vähemalt 15 sekundit ja tuvastatav on ka äkkpidurdamine 5 sekundi jooksul. Videolt on tuvastatav pime aeg ning lumekattega kaetud tee. Kas sõiduk kaldus paremale pööramismanöövri või äkkpidurdamise tõttu, ei ole videolt tuvastatav. Süüdistatav ise on selgitanud, et ristmikul pidureid vajutades libises kraavi. Selline M. Adelmani sõiduki juhtimise stiil viitab asjaolule, et joobeseisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline hindama enda poolt juhitava sõiduki kiirust ja tee olukorda (lumekattene tee), hoidmaks sõidukit pärisuunas, ning nägema pimedas ette ristmikul otsetee lõppemist, et õigeaegselt pidurdamisega sõiduk peatada või teha pööramismanööver. Maakohtu hinnangul on tõenäosus, et teelt sõidab välja joobes inimene, märksa suurem, kui et välja sõidab kaine juht - joove vähendab inimese võimet autot teel hoida. 3.19 Tunnistaja S.T. i ütlused, patrullsõiduki pardakaamera videosalvestises nähtuv ja M. Adelmani enda ütlused tõendavad, et 30.11.2018 õhtul eiras M. Adelman politsei poolt punase märgutulega ja patrullsõiduki vilkuritega antud peatamise märguannet. Süüdistatav sattus enda sõnul politseivilkureid nähes paanikasse ning hakkas patrulli eest seetõttu ära sõitma. Maakohtu hinnangul sellise paanika tekkimise, kus juht ei suuda reageerida ümbritsevatele oludele (otsetee lõppemine, mitmel korral põhjuseta vastassuunda põiklemine, tee seisundi mittearvestamine), saab panna isikul esineva joobeseisundi arvele, mille tõttu olid tema psüühilised reaktsioonid ja funktsioonid häiritud. Samuti võis kohtu arvates süüdistataval tekkida paanika seetõttu, et ta ei tahtnud alkoholi tarvitanuna politseile vahele jääda. 3.20 Kui süüdistatav oli pärast liiklusõnnetuse toimumist autost välja tulnud ning temaga hakkas tegelema politseiametnik, esinesid M. Adelmanil tunnistajate kinnitusel samuti alkoholi 5 tarbimisele viitavad tunnused – koordinatsioonihäired, taaruv kõnnak, aeglane ja arusaamatu jutt, silmade punetus, unine olek. Kuigi süüdistatavale paigaldati põgenemise vältimiseks käerauad (mida on kinnitanud tunnistaja S.T. ) ja ta oli just osalenud vahetult liiklusõnnetuses, ei saa kohtu arvates taaruvat kõnnakut, aeglast ja arusaamatut juttu panna ainult käeraudade kasutamise ning liiklusõnnetuses osalemise arvele. Kuigi M. Adelmani ütluste kohaselt oli liiklusõnnetuse paigas ümbrus lumine, siis pardakaamera videosalvestiselt on näha, et lume paksus ei olnud heinamaal, kuhu sõiduk kraavi sõitis, ega sõiduteel selline, mis takistaks normaalset kõndimist. Patrullkaamera videosalvestiselt on näha, et patrullpolitseinikud jooksid sõidukini ja kõndisid tagasi normaalse kõnnakuga ja sirgelt. Samuti ei tuvastanud kiirabi süüdistataval sündmuskohal selliseid vigastusi, mis oleksid takistanud tal kõndimist või tasakaalu hoidmist. Ka tunnistajate ütlustest tulenevalt ei olnud ilm selline, mis takistanuks normaalset kõndimist. Lisaks tasakaaluhäiretele olid süüdistatava reaktsioonid tunnistajate kinnitusel aeglustunud (silmade aeglane reageerimine küsimustele, silmsideme saamine oli raskendatud). 3.21 Maakohus nentis, et tunnistajate ütlused M. Adelmanil esinevate silmnähtavate ja märkimisväärsete tasakaaluhäirete, häiritud kõnevõime ja silmade punetuse osas on mingil määral vastuolus muude tõenditega. Nii on indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud, et M. Adelmani koordinatsioonis olid üksnes kerged häired. Protokollis ei ole kirjas silmade punetus, vaid selle asemel on protokolli märgitud, et silmad on läikivad. Et tervisekontrolli ajal oleksid M. Adelmanil olnud silmanähtavad tasakaaluhäired või häiritud kõnevõime, ei nähtu ka kiirabikaardist. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kõige rohkem nägi süüdistatavat sündmuskohal liikumas S.T. , kes tõi süüdistatava teelt väljasõitnud sõiduki juurest maanteele ja kõndis tema kõrval umbes 50 meetrit. Vahetult süüdistatava kõrval viibinud isikuna oli S.T. il võimalik kõige paremini tajuda, millises seisundis süüdistatav on. Seetõttu ei kahelnud maakohus tunnistaja S.T. i ütlustes asjaolu osas, et M. Adelmanil esinesid vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist tasakaaluhäired, silmade punetus, unisus. Tunnistaja ütlusi süüdistatava seisundi osas on kinnitanud ka T.P. . Kuna indikaatorvahendi kasutamise protokoll on koostanud rohkem kui tund aega pärast vaidlusalust sündmust, võis selleks ajaks süüdistatava seisund olla juba mingil määral paranenud. 3.22 Kuigi süüdistatava seisundit on kiirabikaardis märgitu kohaselt peetud adekvaatseks, on muuhulgas kirjeldatud M. Adelmeni sellist käitumist, mille mõistlikkuses on kohtu arvates põhjust kahelda. (takistas kiirabiautos viibides arstlikku läbivaatust ja püüdis teeselda teadvuseta olekut). Kohtu arvates pole taoline käitumine iseloomulik normaalses seisundis inimesele, vaid pigem viitab asjaolule, et miski (näiteks alkoholijoove) on seda käitumist mõjutanud. 3.23 Tunnistajate ütlustest ei tulene, et M. Adelman oleks olnud täiesti kõndimisvõimetu. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et M. Adelman liikus ikka ise. Seega tunnistajate ütlused ei ole otseselt vastuolus kiirabikaardis märgituga, mille kohaselt M. Adelman kõndis ise kiirabiautosse. Kuigi kiirabitöötajad ei ole täheldanud M. Adelmanil koordinatsioonihäireid, ei muuda see maakohtu arvates ebausaldusväärseks tunnistajate ütlusi. On eluliselt usutav, et kiirabiautosse kõndides ei pidanud M. Adelman läbima pikka maad ning tema koordinatsioonihäired ei pruukinud kiirabitöötajatele silma jääda. 3.24 Süüdistatava unisus ja silmade punetus võis süüdistatava enda sõnul olla põhjustatud hilisest kellaajast ja sünnipäeval saunas käimisest. Maakohus pidas eluliselt usutavaks, et inimene võib olla unine ka hilisest kellaajast tingituna, kuid unisust vähendab mingi tegevus, näiteks liikumine, viibimine värskes õhus. Isegi kui M. Adelman jäi peol olles veidi uniseks, pidi rooli istumine, ärevus ja pinge politsei eest ära sõites, samuti sattumine kargesse õhku 6 (tegemist oli hilissügisese ajaga) unisuse kõrvaldama. M. Adelman on jätkuvalt olnud unine ka peale liiklusõnnetust ning indikaatorvahendi protokolli kohaselt isegi rohkem kui tund aega hiljem. Seega on maakohtu hinnangul etanooli sisaldus 0,74 mg/l väljahingatavas õhus M. Adelmani unisust tunduvalt võimendanud. 3.25 Kohus ei välistanud, et saunas käimine (kus on kõrge temperatuur) mõjutab silmade seisundit, kuid kohtu arvates ei olnud silmade punetus peale liiklusõnnetust tingitud mitte saunas käimisest, vaid pigem joobes olekust. 3.26 Tõendusliku alkomeetri väljatrükkidest nähtub, et M. Adelman üritas 30.11.2018 tõenduslikku alkomeetrisse puhuda kolm korda, millest viimasel korral puhumine ka õnnestus. Tõenduslikku alkomeetrisse puhumise suutmatus võis kohtu arvates olla tingitud inimese seisundist (sealhulgas ka joobeseisundist). Kiirabikaardiga on tõendatud, et M. Adelmanil oli rindkerekontusioon ehk -põrutus. Seega pole käesoleval juhul välistatud, et Morten Adelmani puhumisraskusi võis siiski tekitada tema tervislik seisund. 3.27 Kaitsja rõhutas maakohtus, et kuna M. Adelmanil ei ole tuvastatud kliinilisi joobe tunnuseid meditsiiniasutuses, pole tema alkoholijoobes olek tõendatud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kriminaalmenetluses kehtib KrMS § 61 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tõendite vaba hindamise põhimõte ning ühelgi tõendil pole ette kindlaksmääratud jõudu. Välja arvatud olukorras, kus seaduses on otsesõnu nõutav, et mingi asjaolu tõendamiseks on vajalik kindlas vormis tõend, on kohus asjaolude tuvastamisel õigustatud tuginema mistahes KrMS §-s 63 nimetatud tõenditele. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri, millised tõendid on vajalikud või piisavad tõendamaks juhi joobeseisundit. Korrakaitseseadus ei ole kriminaalmenetlust, vaid haldusmenetlust (järelevalvemenetlust) reguleeriv õigusakt. See, et kriminaalmenetluses aktsepteeritakse haldusmenetluses kogutud tõendeid, ei tähenda, et korrakaitseseaduses sätestatud korras kogutud tõendid on alati piisavad kriminaalmenetluse tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31.10.2018 otsus nr 1-17-5879, p 7 ). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli ja tunnistajate ütluste kaudu ongi tuvastatav menetlusaluse isiku seisund, milles ta ei ole võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Politseiametnik on pädev isik hindamaks, millised on menetlusaluse isiku kehalised ja psüühilised funktsioonid ja kas tulenevalt selles on isik võimeline sõidukit juhtima (Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.02.2018 määrus nr 4-17-6479, p 7). Ei ole ühtki mõistlikku põhjust, miks peaks olema piiratud võimalus hinnata tunnistajate ütluste põhjal süüdistatava väliselt tajutavaid tunnuseid. Nii tunnistajate ütluste kui ka muude tõendite põhjal (nt sõiduki liikumise kohta tehtud videosalvestis) on samuti võimalik anda adekvaatselt hinnangut selle kohta, kas süüdistatav oli võimeline juhtima mootorsõidukit liikluses nõutava kindlusega (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13.04.2016 otsus nr 1-15-9505, p 7.2). Eelnevale tuginedes on kohtul võimalik isiku joobeseisundit tuvastada ka videosalvestisele, tunnistajate ütlustele ja teistele KrMS §-s 63 nimetatud tõenditele toetudes. 3.28 Maakohtu arvates esineb käesoleval juhul rida tõendamist leidnud asjaolusid, mis annavad alust asuda seisukohale, et 30.11.2018 kella 23.00 paiku mootorsõidukit BMW reg nr-ga XXX juhtinud M. Adelmanil esines

§ 69lg 2 p 2 kohane joobeseisund.

Nendeks asjaoludeks on M. Adelmani koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, silmade punetus, unisus, ebakindel ja riskeeriv sõidustiil (lubatud sõidukiiruse ületamine, peatamise märguande eiramine, vastassuunda kaldumine, teelt väljasõit). Seega olid M. Adelmani psüühilised ja füüsilised funktsioonid häirunud määral, mille tõttu ta ei olnud võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. 7 3.29 M. Adelman tema enda kinnitusel tarvitas terve õhtu jooksul kuni peolt lahkumiseni alkoholi. Alkoholisisaldus M. Adelmani veres pole olnud selline, millest alates algab vastutus alkoholitarvitanuna mootorsõiduki juhtimise eest (0,1 mg/l), vaid tunduvalt suurem (0,74 mg/l), mistõttu ei saanud tarvitatud alkoholi kogus olla väike. Seega oli M. Adelmanil igati alust pidada ennast mootorsõiduki juhtimiseks lubamatus seisundis olevaks, sealhulgas ka kriminaalses joobes olevaks. Kohtu hinnangul on M. Adelman kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. 3.30 Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et M. Adelman juhtis 30.11.2018 kella 23.00 paiku Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva teel mootorsõidukit BMW 316I registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis. M. Adelmani väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l ning väliselt olid tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kohus kvalifitseeris M. Adelmani toimepandu mootorsõiduki joobes juhtimisena, s.o KarS § 424 lg 1 järgi.

1. Karistuse mõistmisel arvestas kohus M. Adelmani süüd, mis kohtu arvates on keskmisest väiksem, kuid mitte väga väike. Süüd suurendab asjaolu, et M. Adelman lisaks sõiduki alkoholijoobes juhtimisele pani toime ka mitu muud liiklusseaduse rikkumist - eiras politsei peatumismärguannet, ületas asulasisesel teel sõidukiirust. Süüd vähendab asjaolu, et M. Adelmani alkoholijoove ei olnud väga suur ning väga raskeid tagajärgi käesoleval juhul ei saabunud. M. Adelmani karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Karistusregistri teatise kohaselt omab M. Adelman 2 kehtivat kriminaalkaristust teiseliigiliste kuritegude eest. Kahe kehtiva karistuse omamine ja uue kuriteo toimepanemine andis kohtule aluse arvata, et M. Adelman pole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Kuna süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud isik ja pani 30.11.2018 ühe teoga toime mitu erinevat rasket liiklusseaduse rikkumist, pidas maakohus vajalikuks karistada M. Adelmani vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata ning ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Lisaks kohustati M. Adelmani katseajal alkoholi mitte tarvitama. Kuna indikaatorvahendi protokolli kohaselt oli M. Adelmani organismis ka narkootilist ainet, pidas maakohus vajalikuks keelatud ainete tarbimise vältimiseks kohustada M. Adelmani katseajal narkootilisi ja psühhotroopseid aineid mitte tarvitama ja omama. Apellatsioon
2. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse ning mõista M. Adelman õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt M. Adelmani kasuks välja tema poolt valitud kaitsjale õigusteenuse eest makstud tasu 1452 eurot. 5.1 Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et M. Adelmanil tuvastati 30.11.2018 kella 23.00 paiku alkoholijoove 0,74 mg/l. 5.2 Kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega selles, et kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega on leidnud tõendamist M. Adelmanil Liiklusseaduse §-s 69 lg 2 p 2 sätestatud joobeseisund. 8 5.3 Kaitsja hinnangul enamus tunnustest (riskeeriv sõidustiil, kiiruse ületamine, peatumise märguande eiramine, vastassuunda kaldumine, teelt väljasõit, silmade punetus jmt) võivad mootorsõiduki juhi käitumises kehalistes näitajates esineda ka ilma joobes olekuta. Ka täiesti kaine või väikeses joobes juht võib käituda Liiklusseaduse sätteid eiravalt ja enda võimeid üle hinnates. Käesoleval juhul ei ole millegagi ümber lükatud M. Adelmani selgitused selle kohta, et sattus politseid nähes paanikasse. Arvestades asjaolusid oli asjade edasine käik, s.t teelt väljasõit, sündmuste loomulik käik, mitte midagi erakordset. 5.4 Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta asjaolu, et M. Adelmani näol oli 2018.aastal tegemist väga noore autojuhiga, kelle juhistaaž ei saanud olla väga suur ning milline asjaolu koostoimes teiste tuvastatud asjaoludega mõjutas tõenäoliselt oluliselt M. Adelmani käitumist sõidukijuhina. 5.5 KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kaitsja hinnangul on käesoleval juhul on kohtuotsuse tegemisel oluliselt rikutud KrMS § 7 lg 3 sätestatut, sest kohus on sisuliselt oletustega asunud otsima võimalust isiku süüditunnistamiseks raskema süüteokoosseisu, so KarS § 424 lg 1 järgi. 5.6 Maakohus on pikalt ja põhjalikult analüüsinud M. Adelmanil väidetavalt esinenud füüsilisi ja psüühilisi muutusi, mis kohtu hinnangul annavad võimaluse järeldada, et M. Adelmani alkoholijoove oli süüdistuses kirjeldatud ajal ja asjaoludel suurem kui 0,74 mg/l. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et sarnased muutused kaasnevad sageli ka oluliselt väiksema joobega ning nende esinemine on väga individuaalne ja sõltub paljudest asjaoludest, mida antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole. 5.7 Kaitsja ei nõustu kohtu hinnanguga Korrakaitseseaduses toodud nõuete kasutamise kohta kriminaalmenetluses. Kohtu hinnangul kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri, millised tõendid on vajalikud või piisavad tõendamaks juhi joobeseisundit. 5.8 Kaitsja ei ole kunagi olnud seisukohal, et M. Adelmanil ei ole tuvastatud alkoholijoove, vaid kaitsja on olnud kindlalt seisukohal, et uuritud tõenditega ei ole M.Adelmanil tuvastatud sellist joovet, mis annab aluse tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Tegemist on nn väärteojoobega Liiklusseaduse mõttes. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et politsei saab tuvastada üksnes joobele viitavad tunnused. Praktikas tehakse seda tavaliselt indikaatorvahendi kasutamisega ja vastava protokolli teisele lehele valikvariandiga tabelisse ristikeste tegemisega. Kaitsja hinnangul ei tuvasta indikaatorvahendi kasutamine ega selle käigus isiku seisundi hindamine joovet, vaid annab politseile signaali edasi liikumiseks tõendusliku alkomeetri juurde, et tuvastada isiku täpne joove. Sellist otstarvet ju tõenduslik alkomeeter kannabki. 5.9 Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud kohtutoksikoloogia ekspertiis, mille kohaselt esines M. Adelmanil 30.11.2018 kella 23.07-23.09 ajal ja /või umbes kella 23 ajal Linnamäe külast sõitu alustades joove alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,81-0,07 mg/l. Seega tuvastas ekspert M. Adelmani alkoholijoobe samas määras tõendusliku alkomeetriga. Jääb arusaamatuks, millisel otstarbel määrati kohtutoksikoloogia ekspertiis kui sisuliselt politseitöötajate vastuoluliste ütlustega on võimalik otsustada inimese kriminaalvastutuse üle. 9 5.10 KorS § 41 lg 9 p 1 sätestab, et korrakaitseorgani nõudmisel on arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit. Käesoleval juhul olid politseitöötajatel olemas kõik võimalused, et M. Adelman viia meditsiiniasutusse ja vajadusel laste hinnata tema kliinilise joobe tunnuseid vastavalt kehtivale korrale. Muuhulgas on just selleks otstarbeks meditsiiniasutustes väljatöötatud metoodika ja vorm, mis annavad võimaluse hinnata isiku seisundit võimalikult objektiivselt. Paraku seda ei tehtud ja seda ilmselt põhjusel, et sel hetkel (peale tõendusliku alkomeetri kasutamist) oli politseitöötajatele üheselt selge, et tegemist on väärteoasjaga. Kaitsja on veendunud, et politseitöötajate näol on tegemist kogenud spetsialistidega, kes oleksid vastasel korral ise mõistnud, kui oleks piisavalt põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine. 5.11 Kuivõrd kaitsja taotleb M. Adelmani õigeksmõistmist temale KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, siis palub kaitsja valitud kaitsjale makstud tasu Eesti Vabariigilt M. Adelmani kasuks välja mõista. Prokuratuuri seisukoht
3. Prokurör on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 6.1 Kaitsja seisukohad apellatsioonis on samad, mis maakohtus. Kohus on neid oma otsuses käsitlenud, analüüsinud põhjalikult kõiki tõendeid ja neid kogumis hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et M. Adelmanil esines liiklusseaduse (

) § 69 lg 2 p-s 2 sätestatud joobeseisund. 6.2 Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et joobe tuvastamisel tuleks arvestada ainult tõendusliku alkomeetri näitu. Selline seisukoht ei ole kooskõlas

§ 69lg 2 p 2 sätestatuga.

Juba seadusandja on lähtunud sellest, et joobeseisundi tuvastamiseks ei ole alati vaja väljahingatavas õhus alkoholi sisaldust 0,75 mg/l.

§ 69

lg 2 p 2 kohaselt võib isik olla joobeseisundis ka 0,25 mg/l alkoholisisalduse puhul kui väliselt on tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole võimeline sõidukit nõutava kindlusega juhtima. Seega ei ole primaarne mitte alkoholisisalduse numbriline näit, vaid nõutava juhtimiskindluse puudumine. 6.3 Kaitsjale on jäänud arusaamatuks kohtutoksikoloogia ekspertiisi määramise vajalikkus kui joobeseisund on kindlaks tehtud tunnistajate ütluste põhjal.

§ 69

lg 2 p 1 kohase joobeseisundi puhul muutusi juhi terviseseisundis eeldatakse ja neid pole vaja eraldi tõendada. Seetõttu oligi määratatud ekspertiis, et teha kindlaks, milline oli M. Adelmani väljahingatava õhu alkoholisisaldus sõitu alustades. Arvestades seda, et peaaegu tund pärast sõidu algust oli see näit 0,74 mg/l, siis polnud välistatud, et süüdistataval esines hoopis

§ 69

lg 2 p 1-s sätestatud joobeseisund ning sel juhul polnuks vaja juhtimisvõimetust eraldi tõendada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtukoosseis tutvus asja materjalidega ning leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada, s.o maakohtu otsus M. Adelmani süüdimõistmises ja karistamises KarS § 424 lg 1 järgi tuleb tühistada. KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Käesoleval juhul on kohtuotsuse tegemisel oluliselt rikutud KrMS § 7 lg 3 sätestatut, sest maakohus on sisuliselt oletustega 10 püüdnud tõendada M. Adelmani süüdistust KarS § 424 lg 1 järgi ning tõusetunud kahtlused on kohtukolleegiumi hinnangul jäänud kõrvaldamata.
2. M. Adelmani süüdistati selles, et tema juhtis 30.11.2018 kella 23.07 ajal Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva teel mootorsõidukit BMW 316I, registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis. M. Adelmani väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l ning väliselt olid tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. M. Adelmanil esinesid koordinatsioonihäired, taaruv kõnnak, silmade läikimine ja punetus ning unisus, mille tõttu ta ei olnud võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Ta ületas asulas lubatud sõidukiirust rohkem kui 25 km/h, eiras politsei punase märgutulega ja patrullsõiduki vilkuritega antud peatumismärguandeid ning sõitis teelt välja. Seega esines M. Adelmannil liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 kirjeldatud joobeseisund ja ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis.
3. Maakohus luges tõendatuks, et M. Adelman juhtis 30.11.2018 kella 23.00 paiku Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva teel mootorsõidukit BMW 316I registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis. M. Adelmani väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l ning väliselt olid tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kohus kvalifitseeris M. Adelmani toimepandu mootorsõiduki joobes juhtimisena, s.o KarS § 424 lg 1 järgi.
4. Kohus tuvastas, et 30.11.2018 hilisõhtul kella 23.00 paiku Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva maanteel sõidukit BMW reg nr-ga XXX juhtinud M. Adelmani ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,74 mg/l etanooli (alkoholi). Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0036 tuvastati ajavahemikul kell 23.51-23.55 toimunud mõõtmise tulemusena M. Adelmani väljahingatavas õhus oleva etanooli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,74 mg/l. Neis asjaoludes vaidlus puudub.
5. Eelmärgitud asjaolud tõid maakohtus kaasa vaidluse selle üle, kas M. Adelman juhtis mootorsõidukit

§-de 69 lg 3 ja 224 lg 2 mõttes lubatud alkoholi piirmäära ületades või joobeseisundis

§ 69lg 1 1. lause, lg 2 p 2 ja Kar

S § 424 lg 1 mõttes. Nagu sai juba märgitud, vaidlust ei ole selles, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi. Nimetatud asjaolu ta tunnistas, kuid ta ei olnud nõus sellega, et ta oli kriminaalses joobes. 12.

§ 69

lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis.

§ 69

lg 2 p-d 1, 2 sätestavad, et alkoholijoobes olevaks loetakse muuhulgas mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (p 1) ning mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima (p 2). 13. Maakohus märkis õigesti, et kuna M. Adelmani väljahingatavas õhus oli 30.11.2018 õhtul alkoholi 0,74 mg/l kohta, võib olla tegemist joobeseisundiga

§ 69

lg 2 p 2 tähenduses üksnes juhul, kui on täidetud ka muud selles sättes ettenähtud tingimused. Kui isiku välisel vaatlusel esineb piisavalt viiteid alkoholi tarvitamisest tingitud psüühiliste ja füüsiliste reaktsioonide 11 häirumisele, saab joobeseisundit jaatada ka siis, kui isikul tuvastatakse väljahingatavas õhus etanooli sisaldus alla 0,75 mg/l.

1. Maakohus sedastas, et inimese võimetusele juhtida sõidukit liikluses nõutava kindlusega võivad viidata näiteks koordinatsioonihäired ja ebakindel kõnnak nii kõndimisel kui ka seismisel, ebaselge kõne, sõidukiga oma sõidureast vastassuunda kaldumine, kurvis otse sõitmine, teelt välja sõitmine, raskete liiklustingimuste (libedus, pimedus) mittearvestamine sõiduki kiiruse ja juhtimisvõtete valikul jne. Kohus rõhutas, et inimese võimetust juhtida sõidukit liikluses nõutava kindlusega ei saa eitada ka siis, kui juht suudab pikemat aega sõidukiga teel püsida (enne teelt välja sõitmist või politsei poolt peatamist) ning nõutava kindlusega juhtimist välistavad tunnused tuvastatakse alles pärast juhi sõidukist kättesaamist. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga eeltoodud asjaoludes. Kõik võimalikud eelloetletud asjaolud tuli tuvastada M. Adelmani puhul.
2. M. Adelmani ja tunnistajate ütlusi, kiirabikaardis ja indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitut ning pardakaamera videosalvestisest nähtuvat kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et M. Adelmanil esinesid 30.11.2018 kella 23.00 ajal

§ 69

lg 2 p-s 2 sätestatud väliselt tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. 16. Apellant maakohtuga nõus ei ole ning leiab, et ringkonnakohtul tuleks maakohtu seisukoht ümber hinnata. Kohtukolleegium nõustub siinkohal kaitsjaga, sest tuvastamaks seda, kas M. Adelmani puhul esinesid 30.11.2018 kella 23.00 ajal

§ 69

lg 2 p-s 2 sätestatud väliselt tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima, on maakohus põhirõhu pannud tunnistaja - politseitöötaja S.T. i, samuti mõningal määral ka teise politseiniku T.P. ütlustele. Lisaks, tuginedes pardakaamera videosalvestisest nähtuvale, asus maakohus seisukohale, et M. Adelman ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

1. Kõigepealt toob kohtukolleegium välja oma seisukoha puutuvalt sellesse, millist tõenduslikku kaalu omab käesoleval juhul 10.09.2019 ekspertiisiakt nr 19E-LÕX0080 (lk 2429). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole nimetatud tõendil märkimisväärset kaalu. Nimelt nähtub ekspertiisist, et eksperdi hinnangul esines M. Adelmanil 30.11.2019 kella 23.07-23.09 ajal ja/või umbes kella 23.00 ajal Linnamäe külast sõitu alustades joove alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,81+/- 0,07 mg/l. Seega kinnitas nimetatud ekspertiis tõendusliku alkomeetriga mõõdetut, mille kohaselt tuvastati M. Adelmanil ajavahemikul kella 23.51-23.55 toimunud mõõtmise tulemusena väljahingatavas õhus oleva etanooli lõplikuks mõõtmistulemuseks 0,74 mg/l.
2. Tunnistaja S.T. i ütluste kohaselt ületas M. Adelmani juhitud sõiduk asulasisest lubatud sõidukiirust. Tunnistaja mäletamist mööda võis kiirus olla 78 km/h. Sõidukile järgi sõites tundus selle sõidustiil imelik, sest sõiduk põikas vastassuunda ja tagasi. Võru-Kuigatsi-Tõrva ja Tallinn-Tartu-Luhamaa ristis sõitis BMW otse edasi kraavi. Pööramismanöövreid BMW juht teha ei üritanud. M. Adelmani kinnipidamisel oli aru saada, et ta on alkoholi tarvitanud.
3. M. Adelmani 23.01.2019 menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt läks sünnipäevapeol, kus ta viibis, kakluseks ja ta tahtis seetõttu sealt lahkuda. Peo käigus terve õhtu jooksul tarvitas ta õlut, kuid kogust öelda ei oska. Kiiruse ületamist ja politsei peatumismärguande andmist 12 väga täpselt ei mäleta. Mäletab, et ühel hetkel nägi tahavaatepeeglist, et taga sõitval autol põlesid punane ja sinine vilkur. Sattus tulesid nähes paanikasse ning seisma jäämise asemel sõitis hoopis edasi. Ristmikul pidureid vajutades libises kraavi.
4. Tunnistaja S.T. i ütluste, patrullsõiduki pardakaamera videosalvestises nähtuva ja M. Adelmani ütlustega leidis tõendamist, et 30.11.2018 õhtul eiras M. Adelman politsei poolt punase märgutulega ja patrullsõiduki vilkuritega antud peatamise märguannet. Selles asjaolus vaidlus puudub. Samuti tuvastas maakohus, et M. Adelman ületas lubatud sõidukiirust. Ka selles vaidlust ei ole. Süüdistatava ütluste kohaselt sattus ta politseivilkureid nähes paanikasse ning hakkas patrulli eest seetõttu ära sõitma. Maakohtu hinnangul sellise paanika tekkimise, kus juht ei suuda reageerida ümbritsevatele oludele (otsetee lõppemine, mitmel korral põhjuseta vastassuunda põiklemine, tee seisundi mittearvestamine), saab panna isikul esineva joobeseisundi arvele. Kohtukolleegium iseenesest nõustub sellise järeldusega, sest asjas ongi ju tuvastatud, et M. Adelmani väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,74 mg/l. Süüdistatav ei tahtnud alkoholi tarvitanuna politseile n-ö vahele jääda. Kas sellest otseselt järeldub ka tema psüühiliste reaktsioonide ja funktsioonide tugev häiritus, julgeb kohtukolleegium kahelda. Politseile mittevahele jäämise soov on iseenesest tavapärane kõigi alkoholi tarvitanud sõidukijuhtide puhul, mitte ainult kuritegelikus joobes olevate puhul. Seega pole kiiruse ületamisega politseile silma jäänud M. Adelmani käitumises (politsei peatumismärguannete eiramine) midagi erakordset ja omast vaid kuritegelikus joobes sõidukijuhtidele.
5. Tuginedes pardakaamera videosalvestisest nähtuvale, asus maakohus seisukohale, et M. Adelman ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kohus analüüsis eelviidatud salvestist ning kokkuvõttes järeldas, et M. Adelmani poolt juhitud BMW viibis vastassuunas ilma põhjuseta (nt möödasõit eesolevast sõidukist või muust takistusest) vähemalt 15 sekundit ja tuvastatav on ka äkkpidurdamine 5 sekundi jooksul. Kas sõiduk kaldus paremale pööramismanöövri või äkkpidurdamise tõttu, ei olnud kohtu arvates siiski tuvastatav. Süüdistatav ise on selgitanud, et ristmikul pidureid vajutades libises kraavi. Selline juhtimise stiil viitas maakohtu arvates asjaolule, et joobeseisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline hindama enda poolt juhitava sõiduki kiirust ja tee olukorda (lumekattene tee), hoidmaks sõidukit pärisuunas, ning nägema pimedas ette ristmikul otsetee lõppemist, et õigeaegselt pidurdamisega sõiduk peatada või teha pööramismanööver. Maakohtu hinnangul on tõenäosus, et teelt sõidab välja joobes inimene, märksa suurem, kui et välja sõidab kaine juht - joove vähendab inimese võimet autot teel hoida.
6. Kohtukolleegium tutvus samuti politseiauto pardakaamera salvestisega ning märgib järgmist. Iseenesest saab nõus olla maakohtu järeldusega, et teelt väljasõidu tõenäosus võib olla suurem joobeseisundis (

§ 69lg 2 p-de 1,2 tähenduses) olevate sõiduki juhtide puhul.

Samas, sellega üldises plaani nõusolek ei tähenda seda, et käesoleval juhul see just nii ka oli. Salvestiselt on näha, et sisselülitatud vilkuritega politseisõiduk asub mööda sõitnud kiirust ületavat ning peatumismärguannet eiravat sõidukit jälitama. Valdavalt on tee sõidukitest tühi ning teeolud normaalsed. Kohtukolleegiumi arvates on politseiauto ees sõitev M. Adelmani juhitud BMW üldjuhul oma sõiduvööndis, sõiduk ei tee mingeid ebakindlaid, ohtlikke ning ebavajalikke manöövreid. Ühest sõidukist möödasõidu teostab korrektselt. Mis puutub vastassuunavööndisse kaldumist, siis ka selles ei ole valdavas osas midagi märkimisväärset. Üldjuhul kaldub M. Adelmani sõiduk vastassuunavööndisse kurvides (sama teeb ka 13 politseisõiduk). Mida lähemale jõuab BMW-le politseisõiduk, seda närvilisemaks muutub ka BMW juhtimine - sõiduk kaldub korduvalt vastassuunavööndisse ning lõpuks sõidab suure hooga ristmikul teelt välja ja auto peatub kraavis. Teelt väljasõit on kohtukolleegiumi arvates antud juhul tingitud pigem sellest, et M. Adelmanil oli eesmärk talle järgnenud politseiautost eest ära sõita, mistõttu oli kiirus nagu näha piisavalt suur ning seetõttu ei suutnud ta kiiresti reageerida muutuvale olukorrale ning sõitis ristmikul otse teelt välja. Teelt väljasõit ei pruugi käesoleval juhul olla ilmtingimata tingitud M. Adelmani joobeseisundist

§ 69lg 2 p 2 mõttes.

1. Politseniku S.T. i ütluste kohaselt olid M. Adelmanil välised alkoholi tarbimise tunnused – taaruv kõnnak, aeglane ja arusaamatu jutt, silmade punetus. M. Adelman ei suutnud sirgelt kõndida ja teda tuli ümberkukkumise vältimiseks õnnetuskohast kuni patrullsõidukini liikudes (mis oli umbes 50 meetrit) veidi kinni hoida. M. Adelmani reaktsioonid jutule olid aeglased (silmade aeglane reageerimine küsimustele ja jutule, silmsideme saamine oli raskendatud). Teise politseiniku T.P. sõnul nägi ta M. Adelmani sündmuskohal kõndimas tee äärt pidi 10 meetrit ühest operatiivsõidukist teise peale. M. Adelman kaldus kõndimise joonelt kõrvale, ei tulnud otse, vaid vajus vahepeal ühele ja teisele poole. Samuti oli ta loiu või uimase olekuga. Varrukast hoiti M. Adelmani kinni, kuid seda jooksu paneku vältimiseks. M. Adelman selgitas, et silmade punetus võis olla tingitud sellest, et sünnipäeval käis kõvasti saunas ja kõnnak võis olla või tunduda ebakindel, sest sõitis autoga kraavi ja ümbrus oli kõik lumine. Uniseks muutis nii saunas käimine kui ka hiline kellaaeg.
2. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M. Adelmani seisundi tuvastamisel tuginenud sisuliselt vaid politseinike S.T. i ja T.P. ütlustele, leides, et nende õigsuses pole põhjust kahelda. Kohtukolleegium ei arva, et politseinikest tunnistajate ütlused on ebaõiged, kuid leiab, et nendest ei piisa, sedastamaks M. Adelmanilt tõsikindlalt

§ 69

lg 2 p-s 2 sätestatud sellised väliselt tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Seda eriti olukorras, kus nimetatud tunnistajate ütlused on vastuolus muude tõenditega.

1. Ka maakohus ise nentis, et politseinike ütlused M. Adelmanil esinevate nähtavate tasakaaluhäirete, häiritud kõnevõime ja silmade punetuse osas on muude tõenditega vastuolus. Kohtukolleegiumi arvates on see tõepoolest nii. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli on märgitud, et M. Adelmanil silmade punetust ei esine, silma pupillid on väikesed, silmad läikisid, reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge, aja-, isiku-ja kohataju selge, teadvusel, mäletab viimast 24-tundi, koordinatsioonis kerged häired, käitumises täheldatud unisus (lk 23p). Maakohus leidis, et kuna indikaatorvahendi kasutamise protokoll on koostatud ligi tund peale sündmust, siis võis selleks ajaks süüdistatava seisund olla mingil määral paranenud. Kohtukolleegiumi arvates on eeltoodud järeldus selgelt oletuslik. Asjaolu, et politseinik S.T. viibis sündmuskohal väidetavalt rohkem aega koos M. Adelmaniga, ei lükka ümber vastuolu indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud tunnuste ja S.T. i kirjeldatu vahel. Ka ajavahe protokolli koostamise ja BMW teelt väljasõidu vahel ei ole nii suur, et sellele omistada olulist tähtsust. Siinjuures on asjakohane meenutada ekspertiisiaktis nr 19E-LÕX0080 märgitut. Nimelt kinnitas ekspertiis, et M. Adelmani joove võis kella 23.07-23.09 ajal ja/või umbes kella 23.00 ajal Linnamäe külast sõitu alustades olla sama nagu tõendusliku alkomeetriga ajavahemikul kella 23.51-23.55 toimunud mõõtmisel (s.t lõplik mõõtmistulemus 0,74 mg/l). 14
2. Samuti esinevad vastuolud kiirabikaardis märgituga. Kiirabikaardis märgitust ei tulene, et M. Adelmanil oleks tuvastatud silmnähtavad tasakaaluhäired või häiritud kõne. Vastupidi, kaardil on märgitud, et M. Adelman on objektiivselt kontaktne, adekvaatne, kõnnib ise kiirabiautosse. Tema teadvus on selge, silmade pupillid normaalsed, kõne orienteeritud, täidab käsklusi (lk 30). Lisaks rõhutab kohtukolleegium, et kiirabibrigaad saabus sündmuskohale 23.16, s.o suhteliselt lühikese ajavahemiku möödumisel sündmusest, ehk teelt väljasõidust ning eelnimetatud andmed on kaardis fikseeritud kell 23.
4. Maakohus leiab, et kuigi kiirabikaardis märgitud andmete kohaselt on M. Adelmani seisundit peetud adekvaatseks, on osa kaardil kirjeldatud asjaolud sellised, mis annavad aluse kahelda M. Adelmani käitumise mõistlikkuses. Nimelt nähtub kiirabikaardist, et M. Adelman takistas kiirabiautos viibides arstlikku läbivaatust, teeseldes teadvusetust. Maakohtu arvates viitab selline käitumine asjaolule, et miski, nt alkoholijoove on käitumist mõjutanud.
5. Kohtukolleegium rõhutab, et asjas ei ole vaidlust selles, et M. Adelmann oli tarvitanud alkoholi, sest alkomeetri näit oli 0,74 mg/l. Sellest järeldub, et ka nimetatud joobeaste võis mõjutada M. Adelmani käitumist. Samuti ei saa siinkohal jätta tähelepanuta olulist asjaolu - M. Adelman sõitis teelt välja kraavi, s.t toimus avarii. Nagu salvestise juures olevatelt piltidelt on näha, avanes ka turvapadi. Võttes arvesse neid asjaolusid, oli M. Adelmani käitumine ilmselgelt mõjutatud ka toimunud avariist. Kiirabikaardist nähtuvalt on M. Adelmanil diagnoositud pindmine rindkere vigastus, rindkerekontusioon, pindmine peavigastus. Toodud vigastused annavad põhjuse arvata, et need võisid samuti mõjutada M. Adelmani käitumist.
6. Asjas leidis tuvastamist, et M. Adelman üritas tõenduslikku alkomeetrisse puhuda kolm korda, neist edukalt kolmandal korral. Maakohus tõi siinkohal välja, et kuna M. Adelmanil tuvastati rindkerekontusioon -ja põrutus, ei ole välistatud, et puhumisraskused olid tingitud just sellisest terviseseisundist. Sellise kohtu järeldusega saab vaid nõustuda.
7. Samas, mis puudutab M. Adelmani liikumisvõimet, usaldas maakohus jällegi enam politseinikest tunnistajate ütlusi. Seejuures on kohtukolleegiumi arvates maakohus põhjendamatult vähest kaalu osutanud kiirabikaardis märgitule. Nimelt nähtub sealt, et M. Adelman kõndis ise kiirabiautosse ning koordinatsioonihäireid kiirabitöötajad ei täheldanud. Kohtukolleegiumile jääb maakohtu eeltoodud eelistus tõendite hindamises arusaamatuks. Kohtukolleegiumi arvates ei saa meditsiinitöötajate poolt fikseeritud M. Adelmani terviseisundisse puutuvat hinnata vähemtähtsaks ning ümberlükatuks mittemeditsiiniharidust omavate politseinikest tunnistajate subjektiivsete ütlustega.
8. Eeltoodu pinnalt ei saa erinevalt maakohtust lugeda üheselt ja ümberlükkamatult tuvastatuks, et M. Adelmanil olid ilmselt tugevad koordinatsioonihäired. Mis puutub aga kohtu poolt tuvastatud asjaoludesse, et politseinikud kõndisid teelt väljasõidukohas normaalselt, lumikate oli olematu ning ükski tuvastatud vigastus ei saanud takistada M. Adelmanil tasakaalu hoidmast, märgib kohtukolleegium järgmist. Esmalt tuleb tõdeda, et inimesed võivad ka samasugustel pindadel kõndida erinevalt, see on individuaalne ning tuleneb konkreetse inimese omadustest. Antud juhul on tegemist maastikuga, mis võib kõndijate koordinatsiooni mõjutada. Loomulikult saab käesoleval juhul öelda, et sündmuskohal puudus selline lumikate, mis oleks kõndimist takistanud. Samas toob kõndimisse puutuvalt kohtukolleegium veelkord välja selle, et M. Adelman oli alkoholi tarvitanud (näit 0,74 mg/l) ning lisaks sellele toime pannud avariisõitis teelt välja kraavi, ning tal tuvastati ka põrutus. Need asjaolud on kohtukolleegiumi 15 hinnangul olulised mõjutajad, mistõttu ei saa lugeda ümberlükkamatult tuvastatuks, et M. Adelmanil olid just nimelt tugevad koordinatsioonihäired, mis tulenesid joobeseisundist.
9. Edasiselt leidis maakohus, et M. Adelman oli unine ja silmad punetasid. M. Adelman selgitas, et sünnipäeval käis ta saunas, mistõttu võisid tema silmad punetada. Kellaaeg oli hiline, mistõttu oli ta ka unine. Maakohtu hinnangul ei saanud varasem saunaskäik antud juhul mõjutada oluliselt süüdistatava silmade seisundit. Kohtu arvates ei ole tuvastatud, et süüdistatav käis saunas just vahetult enne sõitma minekut, sest enne äratulekut leidis sünnipäeval aset ka kaklus, mille käigus ka teda löödi. Seega ei olnud kohtu arvates M. Adelmani silmade punetus põhjustatud mitte saunaskäigust, vaid joobes olekust.
10. Ka kohtukolleegium tõdeb, et tavapäraselt mõjutab sauna kõrge temperatuur inimeste silmade olukorda, s.t tekib silmade punetus. Sarnast mõju omab ka alkoholi tarbimine. Käesoleval juhul võib öelda, et M. Adelmani silmade olukorda võisid mõjutada mõlemad asjaolud. Samas väärib rõhutamist, et M. Adelman oligi alkoholi tarvitanud, sest asjas puuduvad andmed selle kohta, et silmade punetus või läikimine (nagu märgitud indikaatorvahendi kasutamise protokollis) ei või kaasuda isegi vähese alkoholitarvitamise järel.
11. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et politsei on antud juhul tuvastanud vaid joobele viitavad tunnused, kasutades indikaatorvahendit. Vastavalt Korrakaitseseaduse § 41 lg 9 p-le 1 on korrakaitseorgani nõudmisel arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit. Politseitöötajatel olid olemas kõik võimalused, et M. Adelman toimetada meditsiiniasutusse ja vajadusel lasta hinnata isiku kliinilise joobe tunnuseid. Paraku seda ei tehtud kaitsja arvates põhjusel, et pärast alkomeetri kasutamist oli politseinikele selge, et tegemist on väärteoasjaga.
12. Kohtukolleegium nõustub siinkohal maakohtuga selles, et kriminaalmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu (KrMS § 61 lg 1,2). Väljaarvatud juhul, kui seaduses on otsesõnu nõutav, et mingi asjaolu tõendamiseks on vajalik kindlas vormis tõend, on kohus asjaolude tuvastamisel õigustatud tuginema mistahes KrMS §-s 63 nimetatud tõenditele. Seega on iseenesest õige see, et kriminaalmenetluses ei ole nõutav isiku joobeseisundi tuvastamine nimelt meditsiiniasutuses. Korrakaitseseaduse § 38 (alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal) lg 1 kohaselt kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemise korral tuvastatakse joove tõendusliku alkomeetriga. Käesoleval juhul nii politseiametnikud ka toimisid. Indikaatorvahendi näit oli positiivne (lk 23) ning seejärel kasutati tõenduslikku alkomeetrit, millesse puhumise kolmandal katsel saadi näit 0,74 mg/l (lk 6,7). Seega puudus vajadus toimetada M. Adelman meditsiiniasutusse ning seda ta ise ka ei nõudnud. Tuvastatud asjaoludest piisas, et alustada väärteomenetlust ning väärteomaterjal saadetigi kohtusse M. Adelmanile karistuse mõistmiseks. Asjaolu, et M. Adelmani ei toimetatud meditsiiniasutusse võimalike kliinilise joobe tunnuste tuvastamiseks ongi loonud olukorra, kus kohtukolleegiumi arvates vastuoluliste tõendite alusel, tuginedes seejuures suuresti politseiniku S.T. i ütlustele, on maakohus tuvastanud M. Adelmanil kriminaalse joobe.
13. Eeltoodut arvestades on asjas tuvastatud järgnev: M. Adelman juhtis 30.11.2018 kella 23.00 paiku Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva teel mootorsõidukit BMW 316I registreerimismärgiga XXX . Ta ületas asulas lubatud sõidukiirust, eiras politsei punase märgutulega ja patrullsõiduki vilkuritega antud peatumismärguandeid ning sõitis teelt välja. M. Adelmani väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l. Asjas ei leidnud üheselt ning ümberlükkamatult tuvastamist, et väliselt olid tajutavad M. Adelmanil tugevalt häiritud või muutunud kehalised 16 ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kohtukolleegiumi hinnangul ei leidnud seega tõendamist, et M. Adelmanil esines liiklusseaduse § 69 lg 2 p-s 2 kirjeldatud joobeseisund ja ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Käesoleval juhul juhtis M. Adelman mootorsõidukit

§-de 69 lg 3 ja 224 lg 2 mõttes lubatud alkoholi piirmäära ületades. M. Adelmani teos on väärteotunnused.

1. Kohtukolleegium ei saa M. Adelmani süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi õigeks mõista, nagu taotleb kaitsja. M. Adelman pani teo toime 30.11.
2. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. KarS 81 lg 7 p 2 kohaselt peatub süüteo aegumine väärteotunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpuni. Käesolevat asja menetleti esialgselt väärteokorras, kuid Tartu Maakohtu 06.03.2019 määrusega lõpetati väärteomenetlus ning asja materjalid anti üle prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Prokuratuuri info kohaselt alustati kriminaalmenetlust 10.04.2019 ning sellest kuupäevast oli väärteotunnustega teo aegumine peatunud kuni kriminaalmenetluse lõpetamise lahendi jõustumiseni. Võttes aluseks nimetatud asjaolud, ei ole M. Adelmani poolt 30.11.2018 toime pandud tegu aegunud. KrMS § 274 lg 1 kohaselt, kui kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Seega, tulenevalt KrMS § 274 lg-st 1, lõpetab ringkonnakohus käesolevas asjas kriminaalmenetluse, sest M. Adelmani tegu vastab väärteotunnustele.
3. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse M. Adelmani süüdimõistmises ja karistamises KarS § 424 lg 1 järgi, tuleb tühistada kohtu otsustused ka menetluskuludega seonduvalt. Kohtuotsusest tuleneb, et maakohus mõistis M. Adelmanilt välja menetluskuluna sundraha 876 eurot. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse M. Adelmani süüdimõistmises ja karistamises ning lõpetab kriminaalmenetluse, siis sundraha süüdistatavalt enam välja ei mõisteta. Maakohus mõistis M. Adelmanilt välja ekspertiisikulu 95 eurot. Ka seda menetluskulu süüdistatav enam kandma ei pea, see jääb riigi kanda. Valitud kaitsja tasu 1452 eurot jäeti M. Adelmani kanda. Käesoleva lahendiga mõistab kohtukolleegium valitud kaitsja tasu 1452 eurot Eesti Vabariigilt M. Adelmani kasuks välja. Asitõend DVD-R pardakaamera salvestise ja fotodega jääb asja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 17