KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2286 Haldusasi XXi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamisek

) § 110 lg 1 punkt 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmises. XXi venekeelne taotlus suunati automaatselt tõlkesse ja taotleja selle eest eraldi tasuma ei pea. Kohtumääruse vene keelde tõlkimist ei pea kohus põhjendatuks ning jätab selles osas menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna taotleja on Tallinna Vanglale esitanud eestikeelsed märgukirjad ning vaide1, samuti on taotleja varasemates kohtumenetlustes suhelnud kohtuga eesti keeles. 4. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 alusel tuleb halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111lg 1).

Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt olid taotleja taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu sissetulekud 40 eurot, millest tuleb arvestada maha kulu vabanemisfondi (8 eurot), kinnipidamised vahekontole2 (20 eurot) ning kooskõlas Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 punktiga 51 ka kulutused poes (18,09 eurot). Taotleja konto lõppjääk 18.11.2020 seisuga oli 0,19 eurot. Seega rahuldab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu puudutavas osas ja vabastab XXi riigilõivu 15 eurot tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 5. XX palub esialgse õiguskaitse taotluses suulist menetlemist istungil. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata (

§ 252lg 1 lause 1).

Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele kohaldatakse üldjuhul lihtmenetluse sätteid (

§ 252lg 2).

Asjas puudub vajadus istungi korraldamiseks, sest taotlus on lahendatav kohtule esitatud dokumentide põhjal. Seega jätab kohus rahuldamata taotluse asja läbivaatamiseks suulisel istungil. 6.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul 1 Vastustaja 26.11.2020 vastuse lisad 1-5. Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-19-1761 kohtule selgitanud, et vahekonto on nõuete fondi asemel pankroti erimenetluse ajal kasutusel olev deponeerimise vahekonto, kuhu kandub 50% igast isikule laekuvast sissemaksest. Nõuete tasumiseks deponeeritud summa väljamakset vabakasutuskontole kasutatakse ainult pankrotimenetluses olevate kinnipeetavate puhul. Tavapärane nõuete tasumine nõuete fondist ei kajastu vabakasutuskonto väljavõttes. 2 2 võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 võimaldab esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla kinnitas vaidemenetluse toimumist, mistõttu peab kohus taotlust lubatavaks.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esmalt olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Lisaks tuleb kohtul arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
2. Kaebaja taotlusest ei nähtu mistahes esialgse õiguskaitse vajadust, mille tõttu tuleks kohtul kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset kohaldada juba vaidemenetluse jooksul. Samuti ei selgu taotlusest millised pöördumatud tagajärjed esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel taotlejale kaasneksid. 8.
3. Taotleja palub võimaldada tal osaleda mediteerimise ja jooga tegevustes, põhjendades oma soovi sellega, et ta muutub üksikvangistuses ja tegevusetuse tõttu füüsiliselt ohtlikuks vangla turvalisuse jaoks. Nagu Tallinna Vangla oma 23.10.2020 vastuses nr 5-8/20/20656-2 ja kohtunõudele 26.11.2020 esitatud vastuses selgitas, ei korraldata Tallinna Vanglas koroonaviiruse ohu tõttu praegusel ajal rühmaviisilisi huvitegevusi, sh meditatsioone ja joogakursuseid. Vangla on ka taotlejale selgitanud, et kui võimalus tegevustes osalemiseks taas avaneb, siis edastatakse vastav info taotleja inspektor-kontaktisikule. 8.
4. Meditatsioon ja jooga on sedalaadi tegevused, millega on soovi korral võimalik tegeleda ka individuaalselt kambrist lahkumata ning selleks on taotlejal võimalus laenutada raamatukogust jooga- ja hingamisraamatuid. Seega puudub kaebajal vajadus ja ka võimalus rühmaviisiliselt meditatsioonis ja joogakursustel osalemiseks, kuna selliseid tegevusi viiruse leviku takistamiseks praegusel ajal vanglas läbi ei viida. Tallinna Vangla 26.11.2020 vastusest kohtunõudele selgub ka, et taotleja ei ole Tallinna Vanglas viibides ning enne tema lukustatud üksikkambrisse paigutamist, so ajavahemikul 06.07.2020–03.09.2020, osalenud jooga ja mediteerimisega seotud tegevustes. See viitab, et taotleja ei ole varem nendes tegevustes osalemiseks huvi ja vajadust üles näidanud.
5. Kuna kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis tuleb XXi esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3