4-20-3802 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2020. a, Tallinn, Väärteoasja number 4-20-3802 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola,

§ 81järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 01.10.2020.

a otsus Kaebuse esitaja Janis Kukk (ik: 38907066017), apellatsioon Kohtuistungil osalenud isik Janis Kukk RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 01.10.
2. a otsus Janis Kuke väärteoasjas nr 4-20-3802 jätta muutmata.
3. Janis Kuke apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 01.10.
5. a otsusega väärteoasjas nr 4-20-3802 tunnistati Janis Kukk süüdi LS §

§ 81järgi ning talle mõisteti Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks arest 10 päeva, mis tuleb ära kanda hiljemalt 01.12.2020. a. Seoses J. Kuke karistusega märkis maakohus, et LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LKindlS § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS §

§ 81järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest saab J.

Kuke süüd lugeda keskmisest suuremaks. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda varem korduvalt karistatud LS § 201 lg 2 järgi (tl 15). Väärteokaristusena määratud rahatrahvide täitmise kohta info puudub. Kohus leidis, et rahatrahv ei mõjuta J. Kukke õiguskuulekalt käituma, sest ta ei ole tasunud ka temale varasemalt mõistetud rahatrahve, vaid jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Asjaolu, et J. Kukk on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 1 juhtimisõiguse puudumise tõttu juba

1. aastal, kuid isik ei ole sellest teinud vajalike järeldusi ja jätkab ilma juhtimisõiguseta sõitmist, näitab kohtu hinnangul J. Kuke suhtumist õiguskorda tervikuna. Kohus oli seisukohal, et J. Kukke tuleb seetõttu karistada arestiga. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse menetlusaluse isiku süü tunnistamist. Kuna J. Kukk ei ole varem aresti kandnud, siis leidis kohus, et arest alla keskmise määra on piisav tema mõjutamiseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Üld- ja eripreventsiooni arvesse võttes leidis kohus, et J. Kuke süü suurusele vastav karistus on 10 päeva aresti, mis tuleb ära kanda hiljemalt 01.12.
2. a. Kohtul puudus võimalus kaaluda J. Kukele karistusena mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna J. Kukk ei ilmunud kohtuistungile ja üldkasuliku töö tegemiseks on vaja isiku nõusolekut. Kuigi J. Kukele selgitati kohtukutse kättetoimetamisel (AET-i vahendusel), et istungile ilmumata jätmise korral puudub tal võimalus rääkida kaasa talle mõistetava karistuse osas, siis jättis J. Kukk sellest hoolimata kohtuistungile tulemata.
3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse J. Kukk, kes palub tühistada maakohtu otsus osas, millega karistuseks määratud aresti ei asendatud üldkasuliku tööga ning teha asjas uus otsus, millega asendada 10 päeva aresti üldkasuliku tööga; alternatiivselt ja juhul, kui kohus leiab, et asjas ei ole võimalik uut otsust teha, saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kaebuses märgib J. Kukk, et apellatsiooniga vaidlustab ta otsuse karistusliigi osas. Kaebuse esitaja hinnangul on maakohus rikkunud õiglase- ja ausa kohtumenetluse põhimõtet sellega, et ei ole menetlusalusele isikule andnud reaalset võimalust asja arutamisest osa võtta, mis on toonud kaasa olukorra, kus kohtul ei olnud võimalust kaaluda apellandile karistusena mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga ning kohtulahendi, kus apellandil tuleb minna kahe alaealise lapse vanemlike kohustuste täitmise kõrvalt kümneks päevaks arestimajja. Kuigi apellandile tehti teatavaks asja arutamise aeg ja koht ning ta sai kutse enne asja arutamist kätte, on kohus jätnud täielikult tähelepanuta menetlusaluse isiku pöördumise kohtu poole, et tal ei ole seoses lapse kõrge palavikuga võimalik kohtuistungile ilmuda (Lisa 1). Kohus, olles aru saanud, et menetlusalusel isikul ei olnud võimalik istungile ilmuda ning teades, et menetlusaluse isiku poolt istungile ilmumata jätmine toob kaasa olukorra, kus kohtul puudub võimalus kaaluda menetlusalusele isikule, kelle ülalpidamisel on kaks alaealist last, aresti asendamist üldkasuliku tööga, olnuks õiglane selgitada menetlusalusele isikule tema õigust taotleda asja arutamise edasilükkamist või lükata väärteoasja arutamine edasi omal algatusel. Käesoleval juhul ei ole kohus eelkirjeldatut teinud ja on täielikult tähelepanuta jätnud apellandi pöördumise, mis on toonud kaasa ebaproportsionaalse kohtulahendi, millega ei karistata ainult menetlusalust isikut, vaid ka tema alaealisi lapsi. Apellant leiab, et käesoleval juhul on talle karistuseks määratud aresti kohaldamine ebaproportsionaalne ning riivab põhjendamatult alaealiste laste huve ning talle ei ole antud reaalset võimalust osaleda kohtuistungil, et rääkida kaasa karistuse määramise osas. Karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka teiste vahenditega s.o üldkasuliku tööga, mis on käesoleval juhul oluliselt proportsionaalsem. Apellant lisab käesolevale apellatsioonile oma nõusoleku asendada arest üldkasuliku tööga (Lisa 2). Apellant märgib ka, et tugineb apellatsioonimenetluses maakohtus uuritud tõenditele ja palub võtta tõendina menetlusse apellandi pöördumine maakohtu poole, mis jäeti täielikult tähelepanuta (Lisa 1). Apellant taotleb, et ringkonnakohus arutaks asja tema osavõtuta juhul, kui tema nõue on võimalik rahuldada ilma tema osavõtuta. Kui nõuet ei ole võimalik rahuldada ilma apellandi osavõtuta, taotleb apellant, et asja arutatakse tema osavõtul. J. Kukk märgib ka, et ta ei soovi, et menetluses osaleks kaitsja. 2
4. Kuivõrd J. Kukk ei kinnitanud üheselt esitatud kaebuses, et ta ei soovi asja arutamist kohtuistungil, vaid seadis selle sõltuvusse tema nõude rahuldamise võimalikkusest, millise eelotsustuse tegemine enne asja sisulist arutamist pole aga võimalik, määras Tallinna Ringkonnakohus 09.11.
5. a määrusega arutada apellatsioonkaebust avalikul kohtuistungil 17.11.
6. a algusega kell 14.
7. Kohus selgitas ka, et kohtumenetluse poolte istungile ilmumine ei ole kohustuslik.
8. J. Kukk sai ringkonnakohtu 09.11.
9. a korraldava määruse ja kutse istungile kätte 09.11.
10. a.
11. Kohtuistungil taotles J. Kukk jätkuvalt aresti asendamist üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. J. Kukk vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse osas. Ta küll ei vaidlusta sisuliselt aresti mõistmist, kuid vaidlustab selle asendamata jätmist üldkasuliku tööga.
13. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud J. Kukele mõistetud karistust, seda, miks tuleb J. Kukke karistada just arestiga ja seda 10 päeva. Nimelt on J. Kukke varem korduvalt samaliigilise süüteo eest karistatud rahatrahviga, mis on tasumata. Seega ei ole võimalik rahatrahviga mõjutada isikut enam õiguskuulekalt käituma. J. Kukk on jätkanud vaatamata varasematele karistustele samaliigilise väärteo eest analoogset käitumist, mistõttu oli seekord põhjendatud mõista talle karistus, mis reaalselt isiku käitumist edaspidisele seaduskuulekale käitumisele võib ka suunata, s.o arest. Kuna aga isik tunnistas süüd ja ei ole varem aresti kandnud, pidas maakohus võimalikus mõista arest alla keskmise määra.
14. Seejuures on maakohus otsuses välja toonud, et tal puudus võimalus isegi kaaluda aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest selleks on vaja isiku nõusolekut, aga isik kohtuistungile ei ilmunud. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses viidataksegi sellele, et kohus ei võimaldanud reaalselt asja arutamisest osa võtta ja seega karistuse osas kaasa rääkida, jättis tähelepanuta isiku pöördumise enne istungit, et tal pole seoses lapse haigusega võimalik asja arutamisest osa võtta. Sellega seoses tuleb märkida, et maakohus ei ole võtnud isikult võimalust asja arutamisest osa võtta. Kaebuse esitaja möönab ka ise, et talle oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta oli kutse enne asja arutamist kätte saanud. J. Kukk on pöördumisest nähtuvalt tõepoolest teavitanud kohut sellest, et tal pole võimalik seoses lapse haigusega istungile tulla, kuid pöördumisest nähtuvalt ei ole ta taotlenud sel põhjusel istungi edasilükkamist, vaid on hoopis palunud saata otsus talle meilile. Samuti ei ole ta oma väite kinnituseks istungile ilmumata jäämise põhjusega seoses esitanud mingit tõendit. Isik peab aga ise tõendama mõjuva põhjuse olemasolu istungile mitteilmumisega seoses. Seega J. Kukk küll teatas maakohtule, et ta ei saa istungile tulla, väitis, et see on lapse haiguse tõttu, kuid selline väide on paljasõnaline ja tõendamata ning samuti ei ole ta ise taotlenud istungi edasilükkamist ja tulenevalt asjaolust, et ta on palunud saata talle otsus meiliga, pidas järelikult võimalikuks asja arutamist tema osavõtuta. Kusjuures J. Kukke ei ole ilma jäetud võimalusest karistusele kaasa rääkida, sest talle tagati võimalus istungist osa võtta ja seega karistusele kaasa rääkida, mille isik jättis ise realiseerimata. Nimelt edastatud kohtukutses on selgitatud, et isikul on õigus teha avaldusi menetlustoimingu tingimuste, käigu ja menetlustulemuste kohta. Kohtukutses oli välja toodud seegi, et kui isik kohtuistungile ei ilmu, on võimalik asja arutada tema osavõtuta. Sellest tulenevalt on maakohus otsuses viidanud ka põhjendatult sellele, et isikut on kutse edastamisega teavitatud sisuliselt ka sellest, et istungile ilmumata jätmise korral puudub tal võimalus rääkida 3 kaasa talle mõistetava karistuse osas. Ometi jättis J. Kukk istungile ilmumata, millega võttis ise endalt võimaluse karistuse osas kaasa rääkida.
15. VTMS § 90 kohaselt saab asja arutada isiku osavõtuta, kui asja arutamise aeg ja koht on teatavaks tehtud ning enne asja arutamist on kutse kätte saadud. Tõsi, isik võib taotleda asja arutamise edasilükkamist, kuid selline taotlus peab olema põhjendatud. J. Kukk sellist istungi edasilükkamise taotlust antud juhul aga maakohtule ei esitanud. VTMS § 90 ei näe aga ette, et kohus ilma vastava taotluseta omal algatusel istungi lihtsalt edasi lükkaks. Isegi sellise taotluse esitamisel peab see olema põhjendatud ja isik peab esitama tõendid selle kohta, miks tal ei ole võimalik määratud ajal istungile ilmuda ning põhjendama, miks ta peab vajalikuks istungi edasilükkamist. Selliseid asjaolusid J. Kukk esitanud ei ole. Seega etteheited selle kohta justkui oleks J. Kukelt võetud võimalus asja arutamisest osa võtta, on alusetud.
16. Lisaks on isiku õigused sellises olukorras tagatud edasikaebuse esitamise võimalusega, kuivõrd karistust saab vaidlustada ja taotleda aresti asendamist üldkasuliku tööga ringkonnakohtule esitatud kaebuses. J. Kukk märgib ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et ta soovib aresti asendamist üldkasuliku tööga, esitab selle kohta ka kirjaliku nõusoleku ja leiab, et see on proportsionaalne, sest vastupidises olukorras riivatakse põhjendamatult tema alaealiste laste huve. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole J. Kukk kaebuses siiski välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, kuidas J. Kukele mõistetud karistus konkreetselt tema laste huve põhjendamatult riivab. Karistus on mõistetud J. Kukele tema õigusvastase käitumise eest ja tema peab tundma karistuse mõju. On paratamatu, et see võib mõjutada ka tema pereliikmete igapäevaelu, kuid paraku on see tingitud J. Kuke enda käitumisest, kes karistusregistrist ja antud asja tehioludest nähtuvalt peab juba aastaid põhjendatuks juhtida mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (olles ühtlasi eelnevalt ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud). Kusjuures ka antud juhul ei nähtu, et isikul oleks esinenud mingid erakorralised asjaolud selliseks käitumiseks, vaid ta lihtsalt kasutas sõidukit tööle sõiduga seoses. See näitab, et J. Kukk peab täiesti tavapäraseks ja normaalseks töölkäimist mootorsõidukiga, mille juhtimisõigust tal tegelikult pole. Sellise järjepideva õigusvastase käitumise puhul, aga samuti varasemate karistuste täitmata jätmisel, on aga paratamatu, et ühel hetkel mõistetakse karmim karistus, mis mõjutab lisaks isikule endale ka tema perekonda, kuivõrd eelnevad kergemad karistused isiku käitumisharjumusi muutnud pole, kuid raskem võib anda tulemust edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Sellise olukorra on aga J. Kukk ise enda käitumisega kaasa toonud. Kuivõrd kergemaliigilised karistused ei ole isikut mõjutanud hoiduma süütegude toimepanemisest, isiku jaoks on asja materjalidest nähtuvalt aktsepteeritav mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata (antud juhul seoses töölkäimisega), samuti oli ta täiesti teadlik sellest, et sõidukil puudus liikluskindlustus, siis ei ole eeltoodu pinnalt alust arvata, et üldkasulik töö oleks piisav J. Kuke hoiakute muutmiseks. Isik peab reaalselt tunnetama karistuse mõju, et edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduda ning seda on võimalik saavutada vaid arestiga. Ringkonnakohus leiabki, et maakohtu poolt mõistetud karistus on vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga ning kaebuses esitatud väited ei anna alust aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab seetõttu J. Kuke apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
17. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 01.10.
18. a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4