← Eesti

2-19-9990/52

Obsah (4)§ 651§ 659§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-9990 Kohtuasi Q Finants

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi osas, millega maakohus jättis avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata 1376 eurot ületavas osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2). 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

13. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse, kuna leidis, et maakohus on avaldaja lepingulise esindaja kulud liiga väikses ulatuses menetluskuludena kindlaks määranud. Avaldaja põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud lepingulise esindaja koostatud dokumentide mahtu ja sisu arvestades menetluskulude hüvitamise taotluse tervikuna rahuldama. Avaldaja tugines määruskaebusele lisatud advokaadibüroo arvele, millest nähtuvalt oli kohtutäituri tegevuse peale kaebuse koostamise ajakulu 7 tundi. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14 ja 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-415, p 14). 15. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on kohtuvaidluse asjaolusid, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades menetluskulusid põhjendatult vähendanud kaebuse koostamise ajakulu ning määruskaebuse koostamise ajakulu osas. Õigusabi ajakulu põhjendatuse hindamisel ei ole õige mehhaaniliselt lähtuda õigusabi osutaja koostatud lehekülgede arvust, nagu määruskaebuse esitaja näib soovivat. Taolise lähenemise aktsepteerimine soosiks kohtule pikkade, kuid olulises osas sisutühjade menetlusdokumentide esitamist, mis poleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Eelnevat arvestades tuleb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata jätta. 17.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 18.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.