KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-19614 Kohtuasi XX avaldus YY ainuhooldusõiguse lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata.
- Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- XX (avaldaja) esitas
- detsembril 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada YY ainuhooldusõiguse lapse DD viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimuste osas.
- Harju Maakohus kohustas
- veebruari
- a määrusega avaldajat kõrvaldama avalduses esinevad puudused
- märtsiks
- Maakohus leidis, et avaldaja on esitanud nõude, millega soovib YY ainuhooldusõiguse lõpetamist avaldaja ja YY ühise lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Maakohus 1 selgitas avaldajale, et sellisel kujul esitatud taotlus on perspektiivitu, kuna nõude rahuldamise korral jääks laps ilma ka teise vanema hooldusõigusest, s.t kummalgi vanemal ei oleks enam lapse hooldusõigust. Avaldajal tuleks esitada taotlus selliselt, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult üle avaldajale. Selleks ei piisa ainult teise vanema hooldusõiguse lõpetamisest. Maakohus selgitas ka, et avalduse rahuldamise eelduseks on, et hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning hooldusõigust endale taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus on antud teisele vanemale kohtulahendi alusel, võib avaldaja taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olevad asjaolud on muutunud. Maakohus palus avaldajal oma avaldust selles osas täpsustada ning põhjendada, mil viisil on hooldusõiguse avaldajale üleandmine lapse huvides. Samuti palus maakohus avaldajal täpsustada, kuidas on olukord varasema kohtulahendi tegemise ajaga muutunud ning kuidas on avaldaja vahepealsel ajal lapse hooldusõigust teostanud.
- Avaldaja esitas
- märtsil 2020 vastuse puuduste kõrvaldamise määrusele, milles selgitas, et soovib endise olukorra taastamist ning et lapse emaga olid kokkulepped lapse hooldusõiguse osas olemas juba enne tsiviilasjas nr 2-17-19107 menetluse algatamist ning lapse viibimiskoha küsimus ei ole täna enam aktuaalne. Avaldaja lisas, et
- märtsil esitatud vastus ei ole avalduse täiendus, vaid selgitus avaldusele. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Harju Maakohus keeldus
- märtsi
- a määrusega avalduse menetlusse võtmisest selle perspektiivituse tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus selgitas määruse resolutsioonis, et avaldajal on õigus esitada avaldus uuesti ning märkida selles, et avaldaja soovib lapse hooldusõiguse endale üleandmist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud avaldaja oma avaldusest puudusi. Avaldaja nõue on jätkuvalt lõpetada YY ainuhooldusõigus vanemate ühise lapse suhtes. Maakohus selgitas, et avaldaja esitatud taotluse rahuldamise korral jääb laps ilma mõlemast hooldusõiguslikust vanemast. Esitatud kujul ei ole avaldaja soovitud eesmärki võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUS
- Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
- märtsi 2020 a. määruse tühistada ning saata asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, millist vorminõuet on esitatud avalduses rikutud. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et avalduses ei ole taotlust põhjendavaid asjaolusid piisavalt esile toodud. Maakohus ei ole ühegi avaldaja esitatud seisukoha osas oma arvamust avaldanud ega neid määruses ära märkinud. Avaldaja nõustub maakohtuga, et ta ei vormistanud oma avaldust õiguslikult korrektses sõnastuses, kuid leiab, et tema taotlus oli üheselt mõistetav. Avaldaja on taotluses selgitanud, et soovib tsiviilasjale nr 2-17-19107 eelnenud olukorra ennistamist, s.o vanemate ühise hooldusõiguse teostamist. Maakohus ei ole mõistnud avaldaja soovi saada endale osaline hooldusõigus (pigem otsustusõigus) lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Kokkuvõttes on praegusel ajal ainukeseks takistavaks asjaoluks vanemate ühise hooldusõiguse teostamisel kohtu poolt rakendatud ebaobjektiivsed ja asjakohatud abinõud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
- Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
- märtsi
- aasta määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Maakohus jättis vaidlustatud määrusega avalduse menetlusse võtmata, kuna leidis, et avaldaja avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada, s.o lapse hooldusõigust avaldaja soovitud viisil muuta.
- Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse korral säilivad mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes võivad viidata siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides. Sel juhul võiks vanemate lahuselu korral vaadata vanemate ühise hooldusõiguse tervikuna ümber ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks on kummalgi hooldusõigust omaval vanemal perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 järgi õigus taotleda lahuselu korral kohtult hagita menetluses seda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Viidatud sätte alusel saab vanem esmalt nõuda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle ainuhooldusõiguse üleandmist. Kui kohus annab ainuhooldusõiguse täielikult ühele vanemale, ei ole teisel vanemal lapse suhtes enam hooldusõigust (sh lapse viibimiskoha määramise ega lapse elu puudutavate oluliste küsimuste otsustamise ega neis küsimustes lapse esindamise õigust). Vanem ei pea siiski PKS § 137 lg 1 järgi nõudma tingimata ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist. Vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt, s.o osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigus üksmeeles lapse huvides teostada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- juuni
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p-d 19–21). Ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25).
- Praeguses asjas on maakohus tsiviilasjas nr 2-17-19107 tehtud määrusega andnud vanemate ühise lapse ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes YY-le. Avaldaja esitas taotluse lapse hooldusõigusega seotud küsimuse lahendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja taotlus hooldusõigusega seotud küsimuse lahendamiseks üheselt mõistetav ning võimaldab vastuolulisi tõlgendusi. Kui tõlgendada avaldaja taotlust selliselt, et avaldaja soovib kohtult YY ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes lõpetamist ning hoolduseõiguse selles osas endale üleandmist, siis selleks tuleb esitada selgelt väljendatud taotlus anda ainuhooldusõigus avaldajale osaliselt või täielikult üle ning ei piisa üksnes taotlusest teise vanema hooldusõigus lapse suhtes lõpetada. Avaldaja esitatud kujul jääb taotlus poolikuks. Teisalt nähtub avaldaja taotlusest soov taastada varasem õiguslik olukord, mida on võimalik mõista ka selliselt, et avaldaja soovib, et mõlemal vanemal oleksid võrdsed õigused lapse hooldusõiguse ja kasvatamise küsimustes. Selleks, et kohus saaks taotluse avaldaja soovitud kujul lahendada on vaja esitada selgelt 3 väljendatud taotlust ühise hooldusõiguse taastamiseks, mida tuleb faktiliste asjaoludega põhjendada.
- Maakohus on neid asjaolusid oma määruses ühes viidetega õigusnormidele arusaadavalt selgitanud. Otsustusõiguse saamise ja ühise hooldusõiguse lõpetamise asja algatab kohus tulenevalt PKS §-st 119 ja § 137 lg-st 1 üksnes avalduse alusel (TsMS § 476 lg 2), st tegemist ei ole kohtumenetlusega, mis võiks toimuda ka kohtu omal algatusel. Menetluse eseme määrab sellisel juhul avaldaja ning kohus saab lahendada asja üksnes avaldusest lähtudes. Kohus ei saa jätta otsustusõigust või ühise hooldusõiguse lõpetamise korral ainuhooldusõigust vanemale, kes ei ole kohtule avaldust selle kohta esitanud. Üksnes juhul, kui ühise hooldusõiguse lõpetamise vaidluses selgub, et lapse heaolu on ohustatud ja ohu kõrvaldamiseks on vaja teha muudatusi vanemate hooldusõiguses, saab kohus PKS § 134 lg 1 alusel otsustada ka omal algatusel kohaldatavate abinõude üle (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1159-15, p 29). Seega on oluline, et hooldusõigusega seotud kohtuvaidluse algatamiseks oleks avaldaja selge ja ühemõtteline avaldus.
- Kuna avaldaja esitatud viisil on tema taotluses väljendatud soovid vastuolulised, siis ei ole avaldusest võimalik selgelt aru saada, kas avaldaja soovib ühise hooldusõiguse taastamist või temale lapse ainuhooldusõiguse täielikult või osaliselt üleandmist. Endist olukorda taastada ilma uut selgesõnalist avaldust ning selle aluseks olevaid asjaolusid esile toomata ei ole praegusel juhul võimalik, kuna tsiviilasjas nr 2-17-19107 tehtud maakohtu määruse vaidlustamise tähtaeg on möödunud, YY avaldus temale lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks on rahuldatud ning määrus on jõustunud. Kuna varasem kohtulahend on jõustunud, tuleb avaldajal seda kohtulahendit aluseks võttes põhjendada, miks tuleb avaldaja ja lapse ema ühine hooldusõigus taastada või siis lapse hooldusõigus osaliselt üksnes avaldajale üle anda. Praegusel kujul võib avaldusest lugeda välja üksnes rahulolematust olemasoleva olukorraga lapse hooldusõiguse jagamisel.
- Kuna avaldaja ei täpsustanud ega muutnud
- märtsil 2020 esitatud dokumendis oma nõuet ega sellega seotud asjaolusid, siis keeldus maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest. Maakohus on ka selgitanud, et avaldajal on võimalik esitada hooldusõiguse muutmiseks uus avaldus. Menetluskulud
- Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 4