← Eesti

1-20-8800/3

1-20-8800 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Alustamata kriminaalasja number 03.12.2020. a Tallinn, kirjalik menetlus 1-20-8800

(20730000316)Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 09.10.
  1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik XXXXXXXXXXX), kaebus RESOLUTSIOON Jätta XX kaebus Riigiprokuratuuri 09.10.
  2. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Kinnipeetav XX esitas 31.08.
  4. a Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse (avaldus registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuri dokumendiregistris 02.09.
  5. a), milles palus, et „CC võetaks kriminaalkorras vastutusele valesüüdistuse ja materiaalse kahju tekitamise eest“. Avaldaja XX märkis, et pärast vanglast vabanemist läks ta
  6. a jaanuaris oma endisesse elukohta (XXX) CC-lt oma isiklikke asju tagasi küsima, kusjuures sai need tagasi vaid osaliselt. Avaldaja sõnul „osa asjadest olid niiskuse kahjustuse tõttu kõlbmatuks muutunud“ ja seetõttu tekkis avaldajal enese väitel õe CC-ga sõnavahetus, mille käigus avaldaja tundis huvi, et miks tema „asjad olid meelega sauna pandud, kus olid niiskuse ja kahjuritega rikutud“. Avaldaja XX väitel ei ole tema kõnealuse sõnavahetuse ajal oma õde CC ähvardanud, mistõttu avaldaja leidis, et tal „on täielik õigus algatada kriminaalasi CC vastu, valesüüdistus ja materiaalse kahju tekitamine“, „kuna rikutud ja kadunud riideid ja jalanõusid oli kolme tuhande euro ulatuses“. XX arvates on CC andnud XX süüstavaid valeütlusi kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX. 1
(3)
  1. 14.09.
  2. a koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr
  3. Kriminaalmenetlus jäeti alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 lähtudes, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
  4. 24.09.
  5. a registreeriti Riigiprokuratuuris XX kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuris 14.09.
  6. a koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele nr 20730000316 (kaebus on kaebaja poolt dateeritud 20.09.
  7. a). Kaebuse esitaja taotles nimetatud teate tühistamist ning kriminaalmenetluse alustamist CC suhtes seoses valekaebuse ja valeütluste andmisega ning „varalise kahju tekitamisega“. Ühtlasi palus kaebaja „võtta CC kriminaal korras vastutusele ähvardamise eest kah“. Samuti avaldas kaebaja soovi tutvuda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXXX materjalidega.
  8. Riigiprokurör asus 09.10.
  9. a määruses seisukohale, et kaebaja poolt vaidlustatud teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu tuleb nimetatud teate peale esitatud kaebus jätta rahuldamata. Riigiprokruröri hinnangul on Põhja Ringkonnaprokuratuur materjale objektiivselt käsitledes jõudnud õigustatud järeldusele kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta kõnealusel juhul. Kokkuvõttes asus riigiprokurör seisukohale, et CC ega kellegi teise käitumises ei ole XX kuriteoavalduses ega kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitatud kaebuses kirjeldatud juhul sedastatavad KarS § 319 järgi kvalifitseeritava kuriteo (valekaebuse), KarS § 320 järgi kvalifitseeritava kuriteo (valeütluse), KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo (asja rikkumise ja hävitamise) ega ühegi teise karistusseadustikus ettenähtud kuriteo tunnused. Seega oli riigiprokuröri hinnangul kriminaalmenetluse alustamata jätmine antud juhul õige, põhjendatud ja seaduslik ning XX kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuris 14.09.
  10. a koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatega nr 20730000316 seonduvas süüdistuskohustusmenetluses ei kuulu rahuldamisele.
  11. Ringkonnakohtus registreeriti 25.11.
  12. a XX avaldused (kaebused) Riigiprokuratuuri 09.10.
  13. a määrusele ja avalduste lisana Riigiprokuratuuri 09.10.
  14. a määrus kriminaalasja alustamata jätmises nr 20730000316, kaebuse registreerimise nr RP-6-9/20/108-1 (avaldustes ekslikult viidatud RP-6-9/20/108-2). Avaldustes märgib XX kokkuvõtvalt, et ta ei ole Riigiprokuratuuri vastusega rahul, kuivõrd jäeti tähelepanuta menetlusprotsesside rikkumine. Nimelt tema kohta esitatud avaldust seoses väidetava ähvardusega CC suhtes ei ole lahendatud 4 kuu jooksul nagu seaduses II astme kuriteo puhul ette nähtud, seega pole lahendatud mõistliku aja jooksul, kuivõrd asi pole veel kohtusse jõudnud. Riigiprokuratuur jättis aga meelega selle tähelepanuta, millega tekitati talle moraalset kahju 3000 eurot, milline kuulub talle väljamõistmisele peale kohtulikku arutamist. XX toob välja asjaolu, et Riigiprokuratuur märkis küll määruses, et tal on võimalik kohtusse pöörduda vaid kaitsja abil, kuid XX arvates on ta võimeline ennast ise kaitsma ja esindama kohtus ning ei vaja kaitsja abi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  15. Ringkonnakohus, tutvunud XX kaebusega (avaldustega), on seisukohal, et kaebus Riigiprokuratuuri 09.10.
  16. a määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see ei ole esitatud advokaadi vahendusel.
  17. KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib Riigiprokuratuurile kaebuse või taotluse esitanud isik Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada ringkonnakohtus advokaadi vahendusel. Seda asjaolu on selgitatud isikule ka Riigiprokuratuuri vaidlustatavas määruses. Sellele vaatamata on kaebuse esitanud 2
(3)XX ise, kes on samas möönnud kaebuses samuti vaid advokaadi vahendusel ringkonnakohtusse vaidlustamise võimalust, kuid on pidanud siiski võimalikus ennast ise esindada. Seda, miks on KrMS § 208 lg-s 1 kehtestatud advokaadinõue vajalik, on selgitanud Riigikohus lahendis nr 3-1-1-56-05, kus Riigikohus märkis, et kannatanuna käsitatavale isikule KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõigust tagades tuleb samaaegselt arvestada, et kriminaalmenetluse alustamine või selle jätkamine kujutab endast samaaegselt ka teise isiku (kahtlustatava) mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mistahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Isiku alusetu kahtlustamisega kaasneda võivate põhiõiguste riivete vältimiseks ongi seadusandja põhjendatult kehtestanud nõude, et Riigiprokuratuuri põhistatud määrust saab isik vaidlustada vaid professionaalse juristi – advokaadi – vahendusel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-10-05 asunud seisukohale, et KrMS § 208 lg-s 1 nimetatud määruskaebuse esitamisel ilma advokaadi vahenduseta tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus läbi vaatamata. Selles tulenevalt tuleb XX kaebus jätta läbi vaatamata kui KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud nõudele mittevastav, kuna see ei ole esitatud advokaadi vahendusel.
  1. Siiski lasub ringkonnakohtul kohustus enne kaebuse sisulist läbi vaatamata jätmist selgitada välja, kas isik soovib esindaja määramist riigi kulul ja/või kas riigi kulul esindaja määramiseks on olemas vastavad tingimused. Sellega seonduvalt tuleb märkida, et XX on kaebuses asunud seisukohale, et ta ei soovi esindaja abi, kuna on enda hinnangul võimeline ennast ise esindama. Seega XX ei soovi ega taotle antud juhul esindaja määramist riigi õigusabi korras. Käesoleval juhul puuduvad samuti igasugused objektiivsed alused hindamaks, kas kaebuse esitaja on maksejõuetu või mitte. Samuti on Riigiprokuratuuri määruses asjakohaselt, põhjendatult ja seadusega kooskõlas olevalt selgitatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjaolusid. Kuivõrd XX ei ole soovinud esindaja määramist riigi õigusabi korras ja puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tal selleks üldse alust oleks, puuduvad alused riigi õigusabi andmiseks.
  2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-dest 1 ja 3, § 326 lg 2 p-st 3 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus XX kaebuse Riigiprokuratuuri 09.10.
  3. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastab selle kaebajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.