← Eesti

3-20-351/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-20-351 Otsuse kuupäev 9. november 2020 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Ilona Kaijaneni kaebus Veterinaar- ja Toid

§ 181lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

3-20-351 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) Harjumaa keskus kontrollis
  2. detsembril 2018 kaebaja majandusüksust, mille tulemused fikseeris
  3. detsembri
  4. a kontrollaktis nr 01-45-
  5. Kontroll oli tingitud varasemate
  6. detsembri ja
  7. detsembri
  8. a kontrollide käigus tuvastatust. Kaebajat teavitati
  9. detsembril 2018 kontrolli läbiviimisest, kuid kaebajat ei õnnestunud kätte saada. VTA tuvastas majandusüksuses mitmeid mittevastavusi. Kontrollijärgselt soovis VTA kaebajalt selgitusi saada, kuid kaebaja ei ilmunud VTA-sse kohale. Kaebaja ei tee VTA-ga koostööd ning hoiab menetlusest kõrvale.
  10. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tunnistas
  11. mai
  12. a otsusega nr 12-6/19/522 kaebaja osas kehtetuks PRIA
  13. novembri
  14. a otsuse nr 12-6/18/881, jättis rahuldamata kaebaja ühtse pindalatoetuse taotluse, nõudis kaebajalt tagasi alusetult makstud ühtse pindalatoetuse summas 16 331,93 eurot ning kohustas kaebajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast. Otsuse kohaselt ei võimaldanud kaebaja VTA-l viia läbi nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli.
  15. PRIA tunnistas
  16. mai
  17. a otsusega nr 12-6/19/524 kaebaja osas kehtetuks PRIA
  18. detsembri
  19. a otsuse nr 12-6/18/977, jättis rahuldamata kaebaja kliima- ja keskkonnatoetuse taotluse, nõudis kaebajalt tagasi alusetult makstud kliima- ja keskkonnatoetuse summas 7572,42 eurot ning kohustas kaebajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast. Otsuse kohaselt ei võimaldanud kaebaja VTA-l viia läbi nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli.
  20. PRIA tunnistas
  21. mai
  22. a otsusega nr 12-6/19/527 kaebaja osas kehtetuks PRIA
  23. novembri
  24. a otsuse nr 12-6/18/880, jättis rahuldamata kaebaja piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotluse, nõudis kaebajalt tagasi alusetult makstud piimalehma kasvatamise otsetoetuse summas 3428,06 eurot ning kohustas kaebajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast. Otsuse kohaselt ei võimaldanud kaebaja VTA-l viia läbi nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli.
  25. Kaebaja esitas PRIA-le
  26. novembril ja
  27. novembril 2019 PRIA otsuste peale vaided, mille PRIA jättis
  28. jaanuari
  29. a vaideotsusega nr 12-4/19/96-1 rahuldamata.
  30. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  31. veebruaril 2020 hiljem täiendatud kaebuse VTA
  32. detsembri
  33. a kontrollakti nr 01-45-18103 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, PRIA
  34. mai
  35. a otsuste nr 12-6/19/522 ja 12-6/19/524,
  36. mai
  37. a otsuse nr 12-6/19/527 ja
  38. jaanuari
  39. a vaideotsuse nr 12-4/19/96-1 tühistamiseks ning kaebaja toetustaotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
  40. Tartu Halduskohus võttis
  41. aprilli
  42. a määrusega kaebuse menetlusse ning otsustas
  43. juuli
  44. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  45. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 2 3-20-351 8.
  46. VTA kontrolli tulemus ei anna alust esitada kaebaja vastu tagastusnõuet. PRIA haldusaktid ei ole põhjendatud, otsused on kaalutlusvigadega ning ei ole proportsionaalsed. Kaebajat ei ole teavitatud haldusmenetluse algatamisest, teda ei ole ära kuulatud ning PRIA ei ole täitnud oma selgitamiskohustust. 8.
  47. Alates
  48. detsembrist 2018 ei saanud teha kontrolli enam kaebaja ettevõttes, kaebajale ei saa teha teise isiku veisefarmi kohta etteheiteid. Kaebaja saatis
  49. detsembril 2018 põllumajandusloomade registrile (loomade register) teatise, et lõpetab loomapidajana tegevuse ning et loomad ja ehitis (tegevuskoht nr EE30632) palutakse registreerida ümber Aigor Aava veisefarmi (FIE, äriregistrist kustutatud
  50. juunil 2020) nimele. Kaebaja sai
  51. detsembril 2018 teate, et veisefarm on Aigor Aava veisefarmi nimele üle kantud. 8.
  52. VTA
  53. detsembri
  54. a kontrollaktis nr 01-45-18103 esitatud etteheited ei vasta suures osas tõele. Kaebajal puudus kontrollakti koostamisel võimalus oma seisukohti ja selgitusi avaldada ning kaebaja ei ole loomapidamisnõudeid rikkunud. Samuti ei ole kaebajale varasemalt ettekirjutusi tehtud. Pärast
  55. detsembri
  56. a kontrolli on tegemata jäetud järelkontroll tuvastamaks, kas vaidlusaluses kontrollaktis kirjeldatud puudused on kõrvaldatud.
  57. PRIA palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 9.
  58. Kaebaja majapidamises
  59. detsembri ja
  60. detsembri
  61. a kontrollide käigus ilmnenud olukord andis aluse arvata, et kaebaja majapidamises esineb olulisi mittevastavusi. Kuna kaebaja taotles
  62. a PRIA-lt toetusi, aga keeldus kontrollitoimingute läbiviimisel koostööst VTA-ga, soovis VTA
  63. detsembril 2018 viia kaebaja majapidamises läbi toetustaotluste nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli. VTA teavitas kaebajat kontrollist
  64. detsembril 2018 kell 10.44 SMS sõnumiga, kuid kaebajat ei õnnestunud kätte saada. Kaebajaga püüti ka eelnevalt telefoni teel kontakti saada, kuid tema telefon oli välja lülitatud. Seejärel viidi kontroll läbi ulatuses, mis oli võimalik ilma kaebaja juuresolekuta. Kontrolli käigus ei olnud võimalik saada selgitusi kohapeal tuvastatud asjaolude ega loomade kuuluvuse kohta. Samuti ei olnud võimalik kontrollida loomapidaja kohustusliku arvestuse pidamist loomade kohta ega loomade ravimiarvestuse kohta. 9.
  65. VTA
  66. detsembri
  67. a kontrollakti nr 01-45-18103 kohaselt oli kaebaja majapidamisse suunduv tee
  68. detsembril 2018 tõkestatud lukustatud ketiga ning varustatud kaameraga. Taluõuele pääsedes tuvastas VTA märgistamata lambad, kõrvanumbrita kitse ja õuel lahtiselt liikuvad haned. Õuel ja karjamaal nähtuvast sai järeldada, et kohapeal oli toimunud sigade tapmine. Naabruses asuvalt karjamaalt leiti veisekari, kes registreerimisnumbrite järgi olid pärit kaebaja äsja registrist kustutatud karjast. Veistel ei olnud piisavalt sööta ja vett. Kaebaja karjamaa kaugemas servas olid veised väga halbades tingimustes ja vigastatud. 9.
  69. Seoses kaebaja põhjendustega, et VTA ei teinud kontrolli kaebaja ettevõttes, märgib PRIA järgnevat. Loomade registri andmetel liikusid kaebaja veised
  70. mail 2018 tegevuskohast nr EE30632 tegevuskohta nr EE30469 ning loomapidajaks oli märgitud Aru Talu Artal. Tegevuskoha nr EE30632 aadress on Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Artali
  71. Tegevuskoha nr EE30469 aadress on Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Õhtuhelgi. Kaebaja soovis loomade registrile
  72. detsembril 2018 esitatud avalduses sulgeda tegevuskoha nr EE30632 ning tegevuskoha kande muutus toimus
  73. detsembril
  74. Loomade füüsiline asukoht, s.o tegevuskoht nr EE30469, jäi samaks ka pärast loomade liikumist kaebajalt Aigor Aava veisefarmile. Olukord loomade teise isiku nimele registreerimiseks oli tekitatud kunstlikult, kuigi faktiliselt ei muutunud midagi. Isegi kui jätta kõrvale kehvas seisus olevad veised, kelle kaebaja enda nimelt ära registreeris, leiti kaebaja majapidamisest hulgaliselt teisi nõuetele vastavuse nõuete rikkumisi, mis kontrolli läbiviimise võimaldamisel oleksid andnud aluse toetuste määramata jätmiseks ja määratud toetuste tagasinõudmiseks. 3 3-20-351 9.
  75. Kontrolli lõppedes jättis VTA kaebaja majandusüksusesse kutse VTA-sse kohale ilmumiseks. Korduvkutsed saati kaebajale nii e-postiga kui ka postiasutuse kaudu. Postiasutuse kaudu saadetud kutsed on VTA-le tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu. Kaebaja ei ilmunud VTA-sse kordagi kohale. Kaebaja vastustest nähtuvalt on ta e-postile saadetud kutsed kätte saanud. VTA saatis kaebajale tähitud postiga ka kontrollaruande, kuid kiri saadeti VTA-le tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu. PRIA teavitas kaebajat
  76. mai
  77. a teatisega nr 12-1/19/1550 nõuete rikkumisest, märkides mh, et toetuste osas võidakse esitada tagasinõue. Kaebaja keeldus VTA-sse kohale minemast. 9.
  78. Kaebaja on asunud VTA-d ignoreerima ning otsima alusetuid põhjendusi eesmärgiga takistada VTA-l läbi viimast kaebaja majapidamises toetustaotluste nõuetele vastavuse kontrolli. Sellega on kaebaja rikkunud talle õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Asjaolu, et kaebaja ei ole varasemalt kontrollivalimisse sattunud ning et tal võis olla soov lõpetada loomapidamine
  79. a seisuga, ei tee eelkirjeldatud rikkumisi olematuks. Alusetu on kaebaja etteheide ka järelkontrolli tegemata jätmise kohta. Kaebaja on saanud
  80. a toetused alusetult. Isegi kui ta ei ole takistanud kontrolli tegemist, kinnitavad eeltoodut ainuüksi need rikkumised, mis VTA-l oli kohapeal võimalik tuvastada.
  81. VTA palub jätta kaebus rahuldamata. Asjaolust, et kaebaja oli vahetult enne
  82. detsembri
  83. a kohapealse kontrolli tegemist teatanud loomade registris loomapidamise lõpetamisest ning loomade üleandmisest teisele loomapidajale, ei saa põhjendatult järeldada, et kontroll viidi läbi teisele isikule kuuluvas ettevõttes. Kaebaja tegevus oli suunatud VTA ja PRIA toimingute tegemise takistamisele ning need ei olnud ajendatud sisuliselt muutunud asjaoludest. KOHTU SEISUKOHT
  84. Vaidluse all on VTA
  85. detsembri
  86. a kontrollakti nr 01-45-18103, PRIA
  87. mai
  88. a otsuste nr 12-6/19/522 ja 12-6/19/524,
  89. mai
  90. a otsuse nr 12-6/19/527 ja
  91. jaanuari
  92. a vaideotsuse nr 12-4/19/96-1 õiguspärasus. Kohus kontrollib esmalt VTA
  93. detsembri
  94. a kontrollakti nr 01-45-18103 õiguspärasust (I) ning võtab seejärel seisukoha kõigi eelnimetatud PRIA otsuste osas (II). Viimaks lahendab kohus kaebuse ja jaotab menetluskulud (III). I
  95. Nõuded ühtse pindalatoetuse ja kliima- ja keskkonnatoetuse saamiseks on kehtestatud maaeluministri
  96. aprilli
  97. a määrusega nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) ning nõuded piimalehma kasvatamise otsetoetuse saamiseks maaeluministri
  98. jaanuari
  99. a määrusega nr 3 „Piimalehma kasvatamise otsetoetus“ (määrus nr 3). Määruse nr 32 § 8 lg 1 ja määruse nr 3 § 5 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikke majandamisnõudeid. Toetuse saaja peab eelnimetatud nõudeid järgima kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel (määruse nr 32 § 8 lg 2 ja määruse nr 3 § 5 lg 2). Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 32 lg 1 järgi on nõuetele vastavus sama seaduse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art 93 lg-s 1 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine. Nõuete täitmist kontrollib lisaks PRIA-le oma pädevuse piires ka VTA (ELÜPS § 33 lg 1). 4 3-20-351
  100. VTA on kaebaja nõuete täitmist soovinud kontrollida
  101. detsembril 2018 ning koostanud kontrollkäigu kohta
  102. detsembril 2018 kontrollakti nr 01-45-
  103. Tegemist on menetlustoiminguga, millest lähtudes otsustas PRIA kehtetuks tunnistada haldusaktid kaebajale ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning piimalehma kasvatamise otsetoetuse määramise osas, jätta kaebaja toetustaotlused rahuldamata ning nõuda kaebajalt alusetult makstud toetussummad tagasi. VTA on
  104. detsembri
  105. a kontrollaktis nr 01-45-18103 kajastanud tuvastatud asjaolusid ning konstateerinud kaebaja majapidamises leitud mittevastavusi, kuid ei ole siduvalt määranud kindlaks mittevastavuste õiguslikke tagajärgi ega tuvastanud õiguslikult siduvaid asjaolusid. Vaidlustatud kontrollakt sisaldab PRIA jaoks tõenduslikku teavet (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  106. novembri
  107. a otsus asjas nr 3-16-1573, p 31;
  108. aprilli
  109. a otsus asjas nr 3-15-443, p 17).
  110. VTA
  111. detsembri
  112. a kontroll oli ajendatud kaebaja majapidamises varasemalt
  113. detsembril ja
  114. detsembril 2018 läbi viidud kontrollidest, mille käigus tuvastas VTA mitmeid puudujääke ning mille põhjal tekkis VTA-le kahtlus, et kaebaja majapidamises võib nõuete täitmise osas esineda olulisi mittevastavusi. Arvestades, et kaebajale oli vahetult enne
  115. a detsembris toimunud kontrolle määratud PRIA
  116. novembri
  117. a otsusega nr 12-6/18/880,
  118. novembri
  119. a otsusega nr 12-6/18/881 ja
  120. detsembri
  121. a otsusega nr 12-6/18/977 toetused, mille saamise tingimuseks on ka kohustuslike majandamisnõuete täitmine, oleks kaebaja pidanud kontrollide läbiviimist soodustama ning neile kaasa aitama, kuid ei teinud seda.
  122. Kohtu hinnangul on kaebaja takistanud VTA kontrollimenetlust ning rikkunud seeläbi oma kohustusi. Eeltoodud järeldust põhjendab kohus järgnevalt. 15.
  123. VTA teavitas kaebajat kontrollist
  124. detsembril 2018 kell 10.44, s.o umbes 15 minutit enne kontrolli algust, SMS sõnumiga ning palus kaebajaga kokkusaamist, kuid VTA-l ei õnnestunud kaebajaga ühendust saada. Kaebaja telefon oli välja lülitatud ning kaebaja ei ilmunud kontrolli ajal ka majapidamisse. Kaebaja tallu sisenev tee oli ketiga lukustatud ning varustatud kaameraga. VTA-l oli võimalik küll kaebaja majapidamise territooriumile pääseda, kuid VTA ametnikud olid sunnitud kontrolli läbi viima üksnes ulatuses, milles see oli ilma kaebaja juuresolekuta võimalik (vt VTA
  125. detsembri
  126. a kontrollakt nr 01-45-18103 ja VTA ametniku koostatud kokkuvõte
  127. detsembri
  128. a kontrolli kohta, tl-d 36p ja 144). Vaidlusalusest kontrollaktist nähtuvalt ei õnnestunud VTA-l kaebajaga kontakti saada ka
  129. detsembri ja
  130. detsembri
  131. a kontrollide käigus. VTA ametniku koostatud kokkuvõtte kohaselt põlesid
  132. detsembril 2018 kaebaja eluhoones tuled, kuid vaatamata korduvatele märguannetele keegi hoonest välja ei tulnud. Ametnik jättis lukustamata välisukse vahele ka teate võtta VTA-ga viivitamatult ühendust, kuid kaebaja ei teinud seda. VTA ametnikud otsustasid järgmisel päeval kaebaja majapidamist uuesti külastada ning siis oli sissesõidutee juba ca 600 m kaugusel talust ketiga suletud. Keti kohal puu otsas oli ka kaamera. Ametnikud liikusid taluni jalgsi ning andsid endast häälekalt märku, kuid keegi majas ametnike märguannetele ei reageerinud (tl 143). 15.
  134. detsembril,
  135. detsembril ja
  136. detsembril 2018 toimunud kontrollidest nähtuvalt on põhjendatud haldusorganite hinnang, et kaebaja eesmärgiks võis olla VTA-ga koostöö vältimine ning kontrollide läbiviimise takistamine, kuivõrd kaebaja ei reageerinud VTA sõnumile ja kõnedele ning kontrollides ei osalenud.
  137. detsembri
  138. a kontrolli läbiviimise ajal oli keegi kaebaja majapidamises, kuivõrd eluhoones põles tuli ja hoone välisuks ei olnud lukustatud, kuid majast keegi ei väljunud ja VTA ametnikega ei suheldud. Soovile takistada ametnikel kontrollimenetluse läbiviimist viitab kaudselt see, et kaebaja üritas pärast esimest 5 3-20-351 kontrollkäiku majapidamise territooriumile ligipääsu raskendada. Nt pärast
  139. detsembri
  140. a kontrolli sulgeti sissesõidutee keti ja tabalukuga. Kontrolli eesmärgipäraselt läbiviimise takistamise tahtele viitab lisaks eeltoodule see, et kaebaja ei reageerinud nõuetekohaselt VTA katsetele temaga ühendust võtta ka pärast
  141. detsembri
  142. a kontrolli, kuigi ta oli teadlik, et VTA soovis viia ja viis tema majapidamises kontrolli läbi ning et haldusorgan soovis saada kaebajalt täiendavaid selgitusi. Kaebaja telefonilt helistati
  143. detsembril 2018 kell 23.11 VTA ametnikule (tl 145), helistajaks oli tõenäoliselt kaebaja ise ning kaebaja pidi nägema, et VTA oli temaga samal päeval proovinud ühendust saada. Kaebaja pidi
  144. detsembril 2018 nägema ka VTA ametniku
  145. detsembri
  146. a e-kirja, milles ametnik selgitas, et kaebaja majapidamises soovitakse viia läbi kohapealne kontroll, kaebaja ei reageeri VTA katsetele temaga ühendust võtta ning kaebajal tuleb VTA-ga koheselt kontakteeruda, kuivõrd kaebaja saatis vastuse eelnimetatud e-kirjale
  147. detsembril 2018 kell 21.40 (tl 17p). Kaebaja andis VTA-le üksnes põgusa selgituse loomade kuuluvuse kohta, kuid ei võtnud VTA-ga täiendavalt ühendust, ei proovinud kokku leppida uut kontrollitoimingute tegemise aega, samuti ei nähtu kaebaja tegevusest menetlusele kaasaaitamise tahet. Kaebaja ei ole hilisemas haldus- ja kohtumenetluses esitanud veenvaid põhjendusi, miks ta ei soovinud kontrolli läbiviimisele kaasa aidata. 15.
  148. VTA jättis kaebajale pärast
  149. detsembril 2018 toimunud kontrolli majapidamisse kohapeale kutse ütluste andmiseks ning saatis korduvkutsed kaebajale
  150. detsembril 2018 nii e-posti teel kui ka postiasutuse kaudu. Kaebajale jäeti kutse tallu ka
  151. veebruaril 2019 ja saadeti postiasutuse kaudu
  152. aprillil
  153. Postiasutuse kaudu edastatud kutseid on proovitud kaebajale korduvalt isiklikult kätte toimetada, kuid see on ebaõnnestunud. Seejärel on kirju hoiustatud postiasutuses ning need on VTA-le tagastatud pärast hoiutähtaja möödumist, kuna kaebaja ei läinud dokumentidele postiasutusse järgi (tl-d 14, 36p, 66, 107p, 109 ja 110-112). Kaebajale on ka vaidlusalust kontrollakti proovitud isiklikult kätte toimetada, kuid kiri saadeti postiasutuse poolt VTA-le tagasi
  154. juunil 2019, sest kättetoimetamine ebaõnnestus hoiutähtaja möödumise tõttu (tl-d 35 ja 39-40). Kaebaja on e-posti teel saadetud kutsed kätte saanud, kuivõrd ta on PRIA ja VTA kinnitusel VTA-d e-posti teel
  155. detsembril 2018,
  156. märtsil ja
  157. märtsil 2019 teavitanud VTA-sse kohale mitteilmumisest, tuues selleks erinevaid põhjendusi (tl-d 14 ja 66). Seega oli kaebaja teadlik tema suhtes toimuvast kontrollimenetlusest. 15.4.Väheusutav on, et kaebaja ei saanud kätte talle kontrolliobjektile kohapeale jäetud kutseid või infot majapidamise postkastist talle saadetud kirjade postiasutuses hoiustamise kohta. Kuivõrd kaebaja majapidamises olid VTA
  158. detsembri
  159. a kontrollakti nr 01-45-18103 kohaselt loomad, kelle eest hoolitsemise kaebaja pidi tagama, ning majapidamises tuvastati
  160. detsembri,
  161. detsembri ja
  162. detsembri
  163. a kontrollide käigus erinevate isikute kohal viibimine (tl-d 36p, 143 ja 144), siis on tõenäoline, et tegelikkuses jõudis kaebajani ka teave talle paberkandjal edastatud dokumentide kohta. 15.
  164. Kuigi kaebaja ei kinnitanud kõikide VTA menetlusdokumentide kättesaamist, nähtub vastustajate esitatud tõenditest, et ta pidi olema teadlik kontrollist, VTA tahtest kaebajaga kontrolliga seonduvalt kontakti saada ning võimalusest VTA-le oma seisukohad esitada. Samuti pidi kaebaja eeldama, et VTA koostab pärast kontrollimist kontrollakti, milles kaebaja majapidamises tuvastatud asjaolusid kajastatakse. Kaebajale edastatud kutsetel on selgelt märgitud, et kaebaja VTA-sse kutsumise eesmärk on välja selgitada loomade pidamisega seonduvad asjaolud, sh loomade liikumine karja ja karjast välja, loomade identifitseerimine ja registreerimine ning loomade hooldamine ja heaolu. Kutsetel oli kajastatud hoiatus, et kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta (tl-d 109, 110). Kohtu hinnangul on seetõttu ebausutav ning tõendamata 6 3-20-351 kaebaja väide, et tal puudus võimalus omapoolsete selgituste andmiseks ning et ta polnud menetlusest piisavalt teadlik. Isegi kui kaebajal ei olnud teatud ajavahemikul võimalik VTA-le selgitusi anda, nt terviseprobleemide tõttu, oleks ta saanud seda teha pärast vastavate põhjuste äralangemist. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et tal ei olnud võimalik kontrollimenetluses mõjuva põhjuse tõttu osaleda. 15.
  165. Kaebaja mitme kuu vältel rakendatud käitumismuster viitab selgelt sellele, et ta proovis kontrollimenetlust takistada ning VTA-ga koostöö tegemist vältida. Sellises olukorras on põhjendamatu kaebaja väide, et tema ärakuulamisõigust on rikutud. Kui isik teadlikult väldib või vähemalt oluliselt viivitab mõjuva põhjuseta haldusmenetluses osalemist ning takistab asjakohaste kontrollitoimingute tegemist, siis on etteheide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta alusetu. Kaebajal oli võimalus haldusmenetluses osaleda, kuid tema tegevus ei kinnita, et ta oleks ka sisuliselt tahtnud oma ärakuulamisõigust kasutada. Olukorras, kus kaebaja on teadlik haldusorgani tahtest tema majapidamise ja loomade heaolu nõuete täitmise kontrollimise tahtest ning samuti hilisemas menetluses selgituste andmise võimalusest, pidi ta ka ise astuma samme haldusorganiga kontakteerumiseks ja oma selgituste andmiseks. Kohtu hinnangul viitab kaebaja käitumine selgelt menetluse vältimise ja takistamise eesmärgile.
  166. Kaebaja väide, et VTA ei kontrollinud tegelikkuses teda, vaid teist ettevõtet, ei ole asjakohane. Kontroll on läbi viidud kaebaja majapidamises ning see, et kaebaja võis soovida
  167. a lõpetada veiste pidamise ning kandis veised Aigor Aava veisefarmi nimele, ei tähenda, et kaebajal oli õigus takistada tema majapidamises kontrollide läbiviimist ning et ta ei pidanud VTA-ga koostööd tegema. Loomade registreerimine teise isiku nimele võiks olla määrav loomadega seonduvate rikkumiste eest vastutava isiku kindlakstegemisel, kuid koostöökohustusega seonduvat see ei muuda. Samuti on VTA registrimuudatust vaidlusaluses kontrollaktis korrektselt kajastanud, võttes isegi kontrolli käigus loomade väidetava uue omanikuga ühendust (tl 38). Kohus peab aga vajalikuks märkida, et kaebaja tegevus loomade ümberregistreerimisel viitab samuti kaudselt sellele, et kaebaja võis soovida seeläbi vältida talle rikkumistega kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi. Avaldus loomade ümberregistreerimiseks on esitatud pärast
  168. detsembril ja
  169. detsembril 2018 toimunud kontrolle ning vahetult enne
  170. detsembri
  171. a kontrolli.
  172. detsembri
  173. a seisuga olid loomad ümberregistreeritud (tl 17), kuid oluline on märkida, et loomade asukoht sellega ei muutunud. Loomad olid endiselt registreeritud tegevuskohta nr EE30469, kuhu kaebaja nad enda nimel
  174. mail 2018 registreeris, ning asusid
  175. detsembri
  176. a kontrolli ajal kaebaja majapidamise lähedal karjamaal (tl-d 36p, 64p-65 ja 100-103). Eeltoodu kinnitab PRIA kahtlust, et faktiliselt ei muutunud registrimuudatustega midagi. Kui kaebaja oleks kontrollile kaasa aidanud, siis oleks ta saanud VTA-le registrimuudatusega seonduvat täpsemalt selgitada.
  177. Kohtule ei nähtu, et VTA oleks
  178. detsembri
  179. a kontrollaktis nr 01-45-18103 ebaõigesti kajastanud kontrollimenetluses tuvastatud mittevastavusi seoses loomade pidamisega. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on VTA kontrollakti koostamisel lähtunud kohapeal tuvastatust ning jõudnud tuvastatule tuginedes põhjendatud järeldustele. Lisaks tuleb arvestada, et kuivõrd kaebaja kontrollimenetluses ei osalenud, siis oli VTA-l võimalik kontrollida kaebaja nõuete täitmist üksnes piiratud ulatuses. Samuti ei ole kontrollimenetluses tuvastatud mittevastavused seoses loomade pidamisega vaidlusaluste PRIA haldusaktide aluseks, mistõttu ei pea rikkumiste toimepanemine olema tõendatud ilma kahtluseta. 17.
  180. Vastustajate kinnitusel ning vaidlusalusest kontrollaktist nähtuvalt ei esitanud kaebaja teavet lammaste ja kitsede pidamise kohta (loomatauditõrje seadus (LTTS) § 196 lg-d 1-3 ja 6; põllumajandusministri
  181. detsembri
  182. a määrus nr 128 „Identifitseerimisele kuuluvate 7 3-20-351 põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord“ (määrus nr 128) § 7 lg 7), kuigi loomade pidamine kaebaja majapidamises on tõendatud (tl-d 36p ja 143-144). Samuti ei olnud kaebaja majapidamises tuvastatud lambad ja kits nõuetele vastavalt märgistatud (määruse nr 128 § 3 lg 2, § 4, § 7 lg 1 ja § 9), mida kinnitab VTA ametnik
  183. detsembri
  184. a kontrolli kohta koostatud kokkuvõttes (tl 144). 17.
  185. Samuti ei esitanud kaebaja teatist tema peetavate sigade kohta (kuni
  186. juunini 2019 kehtinud määruse nr 128 § 7 lg 8). Sigu peeti avatud alal ning kaebaja ei taganud bioohutuse nõudeid (LTTS § 43 lg 2; määrus nr 128 § 3 lg 3, §-d 5 ja 9). Samuti ei viinud kaebaja loomseid kõrvalsaadusi, s.o sigade tapajäätmeid, selleks tunnustatud ettevõttesse (määruse nr 128 § 1 lg 81). Asjaolu, et kaebaja majapidamises olid enne
  187. detsembrit 2018 avatud alal sead ning et kaebaja ei taganud bioohutuse nõudeid, kinnitavad VTA
  188. detsembril 2018 kaebaja majapidamises tehtud fotod (tl-d 115-118). Sigade kohapeal tapmine on tõendatud VTA
  189. detsembri
  190. a kontrolli käigus tehtud fotodega, millelt nähtuvad verised platsid ja sigade tapajäätmed (tl-d 119 ja 123-125). Samuti kinnitavad eeltoodut VTA ametnikud kontrollide kohta tehtud kokkuvõtetes (tl-d 143-144). 17.
  191. Lisaks ei kontrollinud kaebaja lammaste, kitsede ja sigade tervist ja heaolu nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks (Loomakaitseseadus (LoKS) § 3 lg 2 p 2 ning lg-d 31 ja 32; põllumajandusministri
  192. detsembri
  193. a määrus nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ (määrus nr 80) §-d 3 ja 5,
  194. augusti
  195. a määrus nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ (määrus nr 91) § 1 ja § 2 lg 1). Eeltoodu on tõendatud käesoleva otsuse p-des 17.1.-17.
  196. kirjeldatud tõenditega. 17.
  197. VTA on käesoleva otsuse p-des 17.1.-17.
  198. käsitletud mittevastavused tuvastanud ka kaebaja talu naabruses asuval karjamaal viibinud veiste ja vasikatega seoses. VTA tuvastas lisaks vaidlusaluses kontrollaktis, et kõik eelkirjeldatud veised ei olnud märgistatud nõuetele vastavate kõrvamärkidega, veistele ja vasikatele ei olnud tagatud eale kohases koguses sööta ja joogivett, väljas peetavad loomad ei olnud kaitstud tervist ähvardavate ohtude eest ja neile polnud tagatud võimalust varjuda, väliaedik ja karjamaa ei olnud neile ohutud ja piirdeaed ei olnud korras. Mittevastavused on tõendatud VTA
  199. detsembril 2018 tehtud fotodega (tl-d 126-133). Ühtlasi kinnitab rikkumisi VTA ametniku
  200. detsembri
  201. a kokkuvõte (tl 144). Kohus nõustub esitatud tõenditele tuginedes vastustajatega, et veiseid ja vasikaid ei peetud nõuetele vastavates tingimustes. VTA ametniku kinnitusel ja osaliselt ka kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt oli oletatav mineraalsööda või jõusööda vann tühi, söödaks oli üksnes kolm heinarulli, veevannid olid tühjad, karjamaale laialipuistatud heinaga söötmisalad olid peaaegu puhtaks söödud ja väljaheidetega saastunud. Samuti paiknesid osad veised mittetöötava elektrikarjuse tõttu väljaspool karjatamisala, ühel noorveisel oli järgi lohisemas köis, veised ja vasikad näisid visuaalsel tuvastamisel hooldamata ja halvas toitumuses ning kuna loomadel puudus varjumisvõimalus ja lamamiseks allapanu, hoidsid nad karja kokku ja liikusid vaevaliselt. Osad loomad nägid välja haiglased ning VTA tuvastas veise tapajäätmed, mille ümber teised veised liikusid ja millega nad kontaktis olid. Vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole kaebaja haldus- ega kohtumenetluses esitanud. 8 3-20-351
  202. Kuigi VTA on
  203. detsembri
  204. a kontrollaktis nr 01-45-18103 veistega seotud mittevastavusi kajastanud, ei nähtu kohtule, et VTA oleks rikkumiste toimepanemise omistanud üheselt kaebajale. VTA kirjeldab, et veised olid pärit varasemalt kaebaja nimel registreeritud karjast, kuid
  205. detsembri
  206. a seisuga olid loomad kaebaja nimelt loomade registrist kustutatud. Politsei- ja Piirivalveameti abiga tuvastati loomade registrijärgne omanik, s.o Aigor Aava veisefarm, temaga võeti ühendust, kuid kohale ta vaatamata oma lubadusele ei ilmunud (tl-d 36p-38). Seega on kontrollaktis loomade registris muutunud andmeid vastavalt tegelikule olukorrale kajastatud ning VTA ei ole vastutavaks isikuks pidanud sõnaselgelt kaebajat.
  207. Kuna kaebaja ei teinud VTA-ga koostööd ning ei andnud haldusorganile asjakohaseid selgitusi kontrolli ajal ega ka pärast seda, on VTA õigustatult märkinud, et kontrollida ei olnud võimalik kaebaja nõuetekohast loomade pidamist, loomade arvestust ja ka raviarvestust. Kaebaja väide, mille kohaselt ei ole ta loomapidamisnõudeid rikkunud, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole vastustajatele ega kohtule esitanud ühtegi tõendit oma seisukoha põhistamiseks. Küll aga on oma seisukohti usutavalt kirjeldanud ja tõendanud vastustajad.
  208. Kaebaja seisukoht, et VTA oleks pidanud pärast
  209. detsembri
  210. a kontrolli tegema järelkontrolli, et kontrollida avastatud rikkumiste kõrvaldamist, on alusetu. Kuna kaebaja takistas VTA-l nii
  211. detsembril,
  212. detsembril kui ka
  213. detsembril 2018 kontrollide läbiviimist, mistõttu ei olnud VTA-l isegi võimalik kõikide nõuete täitmist korralikult kontrollida, ei oleks järelkontroll oma eesmärki täitnud. Peamine etteheide kaebajale, mis on ka käesoleva vaidluse esemeks, on see, et kaebaja takistas VTA-l kontrollide läbiviimist ning selle rikkumise kõrvaldamise tuvastamiseks ei ole järelkontroll asjakohane meede. Samuti ei ole kaebaja kontrollitoimingutele järgnevas menetluses nõuetekohaselt eelnimetatud nõuete tegelikku täitmist selgitanud ja asjakohaseid tõendeid esitanud. Kaebajal oli kontrollimenetluses piisavalt võimalusi VTA-le omapoolsed selgitused anda ning VTA-ga koostööd teha.
  214. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et VTA oleks
  215. detsembri
  216. a kontrollaktis nr 01-45-18103 kajastanud ebaõiget teavet ja teinud põhjendamatuid järeldusi. Kohtu hinnangul on vaidlustatud kontrollakt õiguspärane. Seega jääb tuvastamisnõue rahuldamata. II
  217. PRIA tegi VTA eelnimetatud kontrollaktile tuginedes
  218. mail 2019 otsused nr 12-6/19/522 ja 12-6/19/524 ning
  219. mail 2019 otsuse nr 12-6/19/527, millega tunnistas kehtetuks PRIA varasemad otsused kaebajale ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ja piimalehma kasvatamise otsetoetuse määramise kohta, jättis kaebaja toetustaotlused rahuldamata ning nõudis kaebajalt tagasi talle alusetult makstud toetused. PRIA jättis
  220. jaanuari
  221. a vaideotsusega nr 12-4/19/96-1 kaebaja eelnimetatud PRIA haldusaktide peale esitatud vaided rahuldamata. Kaebaja hinnangul on eelnimetatud haldusaktid õigusvastased ja need tuleks tühistada ning kohustada PRIA-t toetustaotlusi uuesti lahendama. Kohus kaebaja hinnanguga ei nõustu ning leiab, et PRIA eelnimetatud otsused on õiguspärased.
  222. Määruse nr 1306/2013 art 59 lg 7 kohaselt lükatakse toetuse- või maksetaotlus tagasi, kui toetusesaaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli läbiviimist, v.a vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. Ka määruse nr 32 § 20 lg-st 2, määruse nr 3 § 11 lg-st 2 ja ELÜPS § 22 lg 4 p-st 3 tulenevalt jäetakse ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlused rahuldamata, kui taotleja ei võimalda teha kohapealset kontrolli. Kaebajal oli kohustus võimaldada nõuetele vastavust kontrollida kogu 9 3-20-351 toetustaotluste esitamise kalendriaasta vältel ehk
  223. a (vt käesoleva otsuse p-s 12 viidatud õigusnorme). Kaebaja kohustus lisaks kontrollide talumisele ka nendes aktiivselt osaleda, s.o teha VTA-le teatavaks kõik kontrolli tegemiseks vajalikud asjaolud, sh ajada loomad kokku ja hoida neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida nende kõrvamärkide olemasolu ja loomade identifitseerimisnumbrit, tuleneb ka määruse nr 32 § 16 lg-st 3 ja määruse nr 3 § 8 lg-st
  224. VTA
  225. detsembri
  226. a kontrollaktist nr 01-45-18103 nähtuvalt on kohtu hinnangul ilmne, et kaebaja ei ole oma koostöökohustust
  227. a täitnud. Vaatamata VTA püüdlustele ei olnud kaebaja põllumajanduslikus majapidamises võimalik täies ulatuses nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli läbi viia. Kaebaja proovis takistada VTA ligipääsu tema majapidamisse, vältis kontrollides ajakohasel viisil osalemist, ignoreeris VTA korraldusi haldusorganiga ühendust võtta ning ei esitanud VTA-le omapoolseid selgitusi ja täiendavaid andmeid loomade pidamise kohta, mis võimaldanuks VTA-l kontrolli eesmärgipäraselt läbi viia. Kaebaja ei ole väitnud ning esitanud tõendeid selle kohta, et kontrolli läbiviimise takistamine oli põhjendatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu. Seetõttu on kohtu hinnangul kaebaja käitumine kontrolli läbiviimist sedavõrd takistav, et kaebajale määratud toetuste tagasinõudmine oli proportsionaalne meede.
  228. PRIA teavitas kaebajat nõuete rikkumisest ehk sellest, et kaebaja majapidamises ei olnud võimalik täies ulatuses läbi viia nõuetele vastavuse kohapealset kontrolli,
  229. mai
  230. a teatisega nr 12-1/19/1550 ning selgitas kaebajale, et PRIA-l on õigus kaebajale määratud toetuste osas esitada talle tagasinõue. Ühtlasi andis PRIA kaebajale tähtaja oma vastuväidete esitamiseks (tl 134). Kuigi kaebaja ei ole kinnitanud PRIA teate kättesaamist, ei saa kohtu hinnangul PRIA-le ette heita menetluse alustamisest teavitamata jätmist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2) ning selgitamiskohustuse (HMS § 36 lg 1) ja kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumist (HMS § 40 lg 1). Kohus nõustub PRIA
  231. jaanuari
  232. a vaideotsuses nr 12-4/19/96-1 märgituga, et kuivõrd teade saadeti kaebaja e-posti aadressile, mille kaebaja on edastanud PRIA-le oma kontaktandmetena ning kuhu kaebaja on
  233. a taotlusel andnud PRIA-le nõusoleku saata talle PRIA otsused, e-posti aadress on kaebaja kontaktiks ka äriregistris ning kaebaja on eelnimetatud e-posti aadressilt mitmel korral VTA kutsetele vastanud, sai ta tegelikkuses arvatavasti kätte ka eelkirjeldatud e-posti aadressile saadetud teate (tl 15), kuid otsustas seda sarnaselt VTA läbi viidud kontrollimenetlusele ignoreerida. Kaebaja on asunud haldusorganitega aktiivselt suhtlema alles siis, kui PRIA kaebajalt toetused tagasi nõudis ning kaebaja PRIA haldusakte vaidlustada soovis.
  234. Isegi kui eeldada, et kaebaja ei saanud PRIA
  235. mai
  236. a teadet nr 12-1/19/1550 enne vaidlusaluste PRIA otsuste tegemist kätte ning et tal ei olnud võimalik seetõttu oma vastuväiteid ja seisukohti PRIA-le esitada, siis oli tal arvukatel kordadel võimalik seda teha VTA läbi viidud kontrollimenetluse raames, mis on vaidlusaluste haldusaktide aluseks. Menetlusest teavitamise peamiseks eesmärgiks on anda menetlusosalistele võimalus esitada haldusmenetluses oma seisukohad ning see võimalus oli kaebajal ilma kahtluseta olemas.
  237. Lisaks tuleb arvestada, et kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele (Riigikohtu halduskolleegiumi
  238. aprilli
  239. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18;
  240. aprilli
  241. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18;
  242. jaanuari
  243. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p-d 17-18). Toetuse saamise ja säilitamise tingimuseks on oma kohustuste täitmine. Asjaolu, et kaebaja ei ole varasemalt rikkumisi toime pannud või et haldusorganid ei ole nende toimepanemist tuvastanud, ei õigusta
  244. detsembri
  245. a kontrollaktis 01-45-18103 kaebaja majapidamises tuvastatud mittevastavuste olemasolu ning kaebaja kontrolli läbiviimist takistavat käitumist. 10 3-20-351
  246. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et vaidlustatud PRIA otsustes ja vaideotsuses on nende andmise faktilised ja õiguslikud alused nõuetekohaselt kajastatud ning otsuse tegemisel on lähtud asjakohastest kaalutlustest (HMS § 56 lg-d 1-3 ja § 4 lg 2). PRIA otsuseid ei saa pidada ebaproportsionaalseteks ning kohtule ei nähtu, et haldusaktid sisaldaksid kaalutlusvigu. Seega on vaidlusalused PRIA haldusaktid õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samuti jääb seetõttu rahuldamata kaebaja nõue kohustada PRIA-t tema toetustaotlusi uuesti läbi vaatama. III
  247. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.