3-20-2382/3

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2382 Määruse kuupäev

1. detsember 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Stanislav Kolokolovi (Kolokolov) kaebus RESOLUTSIOON Tagastada Stanislav Kolokolovi kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Vangla kinnipeetav Stanislav Kolokolov esitas
3. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles rõhutab, et kaebab Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) peale, sest PS rikub kaebaja kui Eestis viibiva välisriigi kodaniku õigusi, vabadusi ja kohustusi ning alandab tema väärikust. Kaebaja põhjendab, et PS II peatükis puudub paragrahv, milles oleks selgelt kirjas, et kaebajal kui Eestis viibival välisriigi kodanikul on õigus õiglasele ja avalikule kohtulikule arutamisele. Kaebaja soovib teada, kuidas saab ta Eesti riigilt nõuda, et tema kohtulik arutamine toimuks erapooletu kohtu poolt ja kas kaebajal on õigus õiglasele ja avalikule läbivaatamisele.
4. Kuivõrd kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga ning kaebaja on kaebuses rõhutanud tema kohtulikku arutamist, mõistab kohus, et kaebaja heidab kaebuses ette kaebajale kriminaalsüüdistuse esitamisel õiguste tagamata jätmist.
5. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
6. Kriminaalmenetluse läbiviimist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Kui kaebaja on menetlusosaliseks kriminaalmenetluses ja leiab, et tema õigusi on rikutud, siis on kaebajal õigus vastav menetlustoiming või kohtulahend vaidlustada. Kaebaja saab seejuures küsida nõu oma kaitsjalt või paluda vastavat kriminaalasja lahendaval kohtunikul selgitada kaebajale tema kui menetlusosalise õigusi.
7. Seejuures selgitab kohus, et kohtumenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud menetlusosalise õigused ei sõltu menetlusosalise kodakondsusest. Ka PS § 9 sätestab, et põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
9. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kohus on kaebaja tahet ebaõigesti tõlgendanud ning kaebaja ei vaidlusta kriminaalsüüdistuse esitamisel kaebaja õiguste tagamata jätmist, vaid tema eesmärk on PS muutmine kaebaja poolt soovitud viisil, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
10. Kohus selgitab, et PS § 59 kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule. PS § 103 näeb ette, et seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal õigus nõuda mõne seadusemuudatuse algatamist või vastuvõtmist, sh PS muutmist, siis puudub kaebajal praegusel juhul subjektiivne õigus, mida tal oleks võimalik kaebuse esitamisega kaitsta.
11. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2