← Eesti

1-20-3926/24

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-20-3926

  1. detsember 2020 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Konfiskeerimise asendamise tagamine OÜ spinero suhtes Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus OÜ spinero esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Janno Reinkort Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. november 2020, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada nii Tallinna Ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a kui ka Harju Maakohtu
  8. juuli
  9. a määrus osas, millega OÜ spinero kinnisasjadele seati Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid tähtajatult, samuti osas, millega ringkonnakohus arvas OÜ spinero valitud esindajale määruskaebemenetluses makstud tasu 1038 euro ulatuses menetluskulu hulka.
  10. Määrata, et vaidlustatud kohtumäärustega OÜ spinero vara suhtes konfiskeerimise asendamise tagamiseks KrMS § 1414 lg 1 alusel kohaldatud abinõu kehtib uut otsustust tegemata kõige kauem
  11. märtsini
  13. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ spinero kasuks välja 1206 eurot määruskaebemenetluses valitud esindajatele makstud tasu katteks (sh 1038 eurot ringkonnakohtu menetluses ja 168 eurot Riigikohtu menetluses makstud tasu eest).
  14. Muus osas jätta kohtumäärused muutmata.
  15. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu määrus
  16. Harju Maakohtu
  17. juuli
  18. a määrusega seati prokuratuuri taotlusel karistusseadustiku (KarS) § 84 ja § 831 lg 2 p 1 alusel toimuda võiva konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku OÜ spinero kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid kogusummas 274 000 eurot. 1-20-39261-20-3926
  19. Maakohus leidis, et OÜ Antsma juhatuse liiget A. M-i on põhjendatud alus kahtlustada KarS § 298 lg 2 p 1 järgi selles, et ta andis
  20. detsembrist 2017 kuni
  21. jaanuarini 2020 korduvalt altkäemaksu AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku lülisambakirurgia keskuse juhataja-vanemarstile T. T-le, vanemarst R. A-le ja sekretär C. H-le. A. M. tasus Lülisambakirurgia keskuse ürituste ja keskuse arstide hotelliarve eest, samuti C. H. reisi eest ning ostis C. H-le komme, veine jm toitu. Vastutasuks rikkusid T. T. ja R. A. vähemalt alates
  22. maist 2016 tahtlikult riigihangete seadust ja ostsid riigihanke menetlust korraldamata operatsioonide lisavahendeid OÜ-lt Antsma. Samuti eelistasid T. T. ja R. A. hankemenetluses „Lülisambakirurgias kasutatavad metallosteosünteesi vahendid“ OÜ-d Hansaspine. Selle tulemusel sõlmis AS Ida-Tallinna Keskhaigla
  23. septembril 2018 OÜ-ga Hansaspine raamlepingu maksumusega 2 880 000 eurot. Tegelikult tulnuks OÜ Hansaspine hankemenetlusest kõrvaldada. C. H. aitas vähemalt alates
  24. juunist 2019 A. M-il koostada osaühingute Antsma ja Hansaspine arveid lülisambakirurgia keskusele.
  25. Lisaks on põhjendatud alus kahtlustada OÜ-d Antsma KarS § 298 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, sest A. M. andis altkäemaksu OÜ Antsma juhatuse liikmena ja selle äriühingu huvides.
  26. AS Ida-Tallinna Keskhaigla kandis operatsioonide lisavahendite eest alates
  27. maist 2016 kuni
  28. detsembrini 2019 OÜ Antsma pangakontole 2 679 533 eurot ja alates
  29. septembrist 2018 kuni
  30. detsembrini 2019 OÜ Hansaspine pangakontole 181 284 eurot ja 44 senti. Kuna AS IdaTallinna Keskhaigla poleks tohtinud hankemenetlust korraldamata OÜ-lt Antsma operatsioonide lisavahendeid osta ega sõlmida OÜ-ga Hansaspine hankelepingut, suurenesid nende osaühingute käibevahendid altkäemaksu andmise tulemusel ebaseaduslikult. Seega on kõnealused summad kriminaaltulu KarS § 831 mõttes.
  31. OÜ Antsma andis
  32. aastal OÜ-le Hansaspine 540 000 eurot laenu. Kuna OÜ Antsma laekumistest perioodil
  33. maist 2016 kuni
  34. jaanuarini 2020 pärines 52% AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla saadud kriminaaltulust, oli ka OÜ-le Hansaspine antud laen 52% ehk 280 800 euro ulatuses kriminaaltulu. OÜ Antsma ühines OÜ-ga spinero ja kustutati
  35. märtsil 2020 äriregistrist. Seega andis OÜ Antsma kogu oma vara, sealhulgas laenulepingust tuleneva nõudeõiguse OÜ Hansaspine vastu üle OÜ-le spinero. Järelikult rikastus OÜ spinero 280 800 euro võrra OÜ Antsma kriminaaltulu (KarS § 831 lg 2 p 1) arvel. Kuna OÜ-lt spinero pole võimalik kriminaaltulu ära võtta, võib süüditunnistamisel tema suhtes kohaldada konfiskeerimise asendamist KarS § 84 alusel. Määruskaebus
  36. Harju Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse OÜ spinero esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask, kes taotlesid määruse tühistamist. Ringkonnakohtu määrus
  37. Tallinna Ringkonnakohtu
  38. augusti
  39. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
  40. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et kuriteokahtlus on põhjendatud. Samuti leidis kohus õigesti, et raha, mille AS Ida-Tallinna Keskhaigla kandis operatsioonide lisavahendite eest osaühingutele Antsma ja Hansaspine, on süüteoga saadud vara, pärinedes A. Mi kuriteost. 2

(5)1-20-39261-20-3926
  1. KarS § 298 koosseisu täitmisega altkäemaksu andjale raha ei laeku. Seega ei saanud OÜ Antsma vara otseselt A. M-i kahtlustuses kirjeldatud kuriteoga. Samas on A. M-i altkäemaksu andmine, kaubatarned ja kriminaaltulu teenimine omavahel seotud, sest osaühingute Antsma ja Hansaspine käibevahendid suurenesid just A. M-i altkäemaksu andmise tulemusel. Kuna OÜ Antsma andis ühinemisel OÜ-le spinero üle kogu oma vara, sealhulgas OÜ Hansaspine vastu suunatud nõudeõiguse, rikastus OÜ spinero 280 800 euro võrra OÜ Antsma arvel. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
  2. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid kaebuse OÜ spinero esindajad vandeadvokaadid V. Kivistik ja G. Kask, kes taotlevad maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning kinnisasjade vabastamist kohtulike hüpoteekide alt. Kokkuvõtlikult märgitakse määruskaebuses järgmist.
  3. OÜ Antsma on juriidilise isikuna lõppenud ja seega tuleb kriminaalmenetlus tema suhtes igal juhul lõpetada. Järelikult pole praeguses asjas enam võimalik hinnata tema suhtes tekkinud kuriteokahtluse põhjendatust. Olukorras, kus kahtlustatav on lõppenud ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, tulnuks prokuratuuri taotlus igal juhul rahuldamata jätta. Lisaks on OÜ Antsma suhtes tekkinud kuriteokahtlus nõuetekohaselt põhjendamata.
  4. Raha, mis AS Ida-Tallinna Keskhaigla osaühingutele Antsma ja Hansaspine maksis, ei pärine altkäemaksu andmisest ega ole kriminaaltulu KarS § 831 mõttes. AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla ja OÜ Antsma vahelisi tehinguid pole tühistatud ega ebaseaduslikeks tunnistatud. Isegi kui nõustuda, et riigihange jäeti alusetult korraldamata ja rikuti tehinguni jõudmise reegleid, ei muuda see tehinguid ega tehingutega tehtud sooritusi tervikuna kuritegelikeks. Süüteoga saadud vara ulatus tuleb kindlaks määrata netopõhimõttel, arvestades süüteoga saadud tulust maha kulud, mis toimepanija selle tulu saamiseks oma legaalse vara arvel tegi. Praegusel juhul pole nii toimitud.
  5. OÜ Antsma
  6. aasta majandusaruande kohaselt oli majandusaasta müügitulu ca 1,9 miljonit eurot ja kulud olid kokku ca 1,6 miljonit eurot. Seega oli majandusaasta ärikasum 279 762 eurot. Nähtuvalt
  7. aasta majandusaruandest oli OÜ Antsma majandusaasta müügitulu ca 1,3 miljonit eurot ja kulud olid kokku ca 900 000 eurot. Järelikult oli majandusaasta ärikasum 456 011 eurot. Netopõhimõtet rakendades tuleks arvestada tuluna 279 762 ja 456 011 eurot, mida omakorda tuleks vähendada. Igal juhul pole AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla laekunud 2 673 553 eurot kriminaaltulu, mille arvel saaja rikastus. Vastus määruskaebusele
  8. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. OÜ Antsma lõppemine ja sellest tingitud alus kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetada ei tähenda, et ära oleks langenud ka see kuriteokahtlus, mis on OÜ spinero vara suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 lg 1 kohaldamise üks eeldus. Nimelt ei olnud OÜ Antsma kahtlustuse kohaselt kuriteo ainukene toimepanija. Talle omistati KarS § 14 lg 1 alusel A. M-i arvatav altkäemaksu andmine, millega saadud varast jõudis osa väidetavalt ka OÜ spinero vara hulka. Kriminaalmenetlus A. M-i suhtes jätkub. Seega püsib ka võimalus, et tulevikus jõutakse 3
(5)1-20-39261-20-3926 kohtuotsuseni, millega tuvastatakse see väidetav kuritegu, millega saadud vara OÜ-lt spinero väljamõistmise tagamiseks on tema kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid seatud.
  1. Asjaolu, et OÜ-d Antsma ei saa õigusvõime lõppemise tõttu kuriteos süüdi tunnistada ega karistada, ei tähenda seda, et OÜ-lt spinero kui kolmandalt isikult poleks võimalik KarS § 84 ja § 831 lg 2 p 1 või 2 alusel välja mõista A. M-i väidetava kuriteoga saadud kriminaaltulu, mille OÜ spinero OÜ-lt Antsma viimase õigusjärglasena äriühingute ühinemisel omandas. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 näeb ette, et äriühingute ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Kolleegium märgib, et ühendatava ühingu vara üleminek ühendavale ühingule (ÄS § 391 lg 1) või ühinemisel asutatavale uuele äriühingule (ÄS § 391 lg 2) on käsitatav vara võõrandamise ja omandamisena KarS § 831 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes. Seega kui ühendatava ühingu vara koosneb täielikult või osaliselt süüteoga saadud varast ja täidetud on KarS § 831 lg 2 esimese, teise või mõlema punkti kohaldamise eeldused, saab ühendavalt ühingult või ühinemisel tekkivalt uuelt ühingult kõneks oleva vara KarS § 831 lg 2 mõne või mõlema punkti alusel konfiskeerida või kohaldada selle äriühingu suhtes konfiskeerimise asendamist. Seejuures pole oluline, kas ühendatav ühing oli ise süüteo toimepanija või kolmas isik KarS § 831 lg 2 mõttes.
  2. Määruskaebuse esitajate väited kuriteokahtluse ebapiisava põhjendatuse kohta ei kätke endas selliseid õiguslikke küsimusi, mille käsitlemine Riigikohtu lahendis oleks oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Seetõttu pole need väited KrMS § 390 lg 5 kolmanda lause kohaselt praeguses määruskaebemenetluses lubatavad ja tuleb jätta tähelepanuta.
  3. Menetletavas asjas seati OÜ spinero kinnisasjadele kokku 274 000 euro suuruses summas kohtulikke hüpoteeke selleks, et tagada süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamist ehk KarS § 84 – § 831 lg 2 p 1 kohaldamist. Nimelt leidsid kohtud, et kuriteokahtluses kirjeldatud A. M-i altkäemaksu andmise tulemusel saadud varast läks 280 800 eurot üle OÜ-le spinero, kui viimane omandas OÜ-ga Antsma ühinedes viimase laenulepingust tuleneva nõude OÜ Hansaspine vastu.
  4. Põhjustel, mida kolleegium käsitles määruses asjas nr 1-20-3925, on alust arvata, et OÜ Antsma väidetava kriminaaltulu suurus ja seega ka selle osakaal osaühingu käibest ning tehtud väljamaksetest on oluliselt väiksem, kui prokuratuur ja kohtud leidsid. Sellisel juhul on prokuratuuri taotluses ja kohtumäärustes arvatud 280 800 eurost väiksem ka kriminaaltulu see osa, mille arvel OÜ Antsma omandas OÜ Hansaspine vastu laenulepingust tuleneva nõude, mis läks hiljem üle OÜ-le spinero. Järelikult võib OÜ spinero vara suhtes kohaldatud tagamisabinõu ulatus rikkuda KrMS § 1414 lg-s 3 ette nähtud ületagamise keeldu.
  5. Sama moodi nagu asjas nr 1-20-3925, asub Riigikohus seisukohale, et OÜ spinero vara suhtes kehtestatud tagamisabinõu tuleb jätta ajutiselt jõusse. Seda selleks, et prokuratuuril oleks võimalus teha kindlaks ja esitada uues taotluses kohtule vähemalt esialgsed andmed, mille põhjal saaks hinnata, kui suur osa AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla maksetest OÜ-le Antsma ja viimase poolt OÜ-le Hansaspine antud laenust võib olla käsitatav süüteoga saadud varana.
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu
  7. augusti
  8. a kui ka Harju Maakohtu
  9. juuli
  10. a määruse osas, millega OÜ spinero kinnisasjadele seati Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid tähtajatult. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsustuse, määrates, et vaidlustatud kohtumäärustega OÜ spinero vara suhtes konfiskeerimise asendamise tagamiseks 4
(5)1-20-39261-20-3926 KrMS § 1414 lg 1 alusel kohaldatud abinõu kehtib uut otsustust tegemata kõige kauem
  1. märtsini
  3. OÜ spinero esindaja palus ringkonnakohtul hüvitada kolmandale isikule määruskaebemenetluses valitud esindajatele makstud tasu 1218 eurot, millest teise astme kohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks ja arvas KrMS § 187 lg 2 teise lause alusel menetluskulu hulka 1038 eurot. Kuna Riigikohus leidis, et ringkonnakohus pidanuks maakohtu vaidlustatud määruse osaliselt tühistama, tuleb ringkonnakohtu määratud summa KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt kolmanda isiku kasuks välja mõista (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a määrus nr 1-17-9149/626, p 23).
  6. Riigikohtu menetluses valitud esindajatele makstud tasu eest paluvad määruskaebuse esitajad OÜ-le spinero hüvitada 504 eurot. Taotluse kohaselt hõlmab see summa tasu 3 tunni õigusteenuse eest, kusjuures õigusteenuse tunnihind on 140 eurot. Tasusummale lisandub käibemaks (OÜ spinero ei ole käibemaksukohustuslane). Kolleegium leiab, et taotluses nimetatud esindajatasu ei ole KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega. Määruskaebuse põhjendused rajanevad suurel määral nendelsamadel argumentidel, mille kolmanda isiku esindajad esitasid teise astme kohtule ja mille väljatöötamise eest on nad juba tasu saanud. Lisaks on samad esindajad osutanud õigusteenust ka asjades nr 1-20-3925 ja 1-20-3927, kus vaidlusalused küsimused on suures osas samad. Kaitsja või esindaja töö mahtu on võimalik hinnata muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad, kusjuures see põhimõte on arvestatav ka olukorras, kus kaitsja või esindaja on esitanud (suures osas) kattuva sisuga menetlusdokumendid erinevates kriminaalasjades (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. jaanuari
  8. a otsus asjas nr 3-1-2-3-16, p 31). Asjades nr 1-20-3925, 1-20-3926 ja 1-20-3927 Riigikohtule esitatud määruskaebustel on märgatav ühisosa. Samuti ei saa seda määruskaebemenetlust pidada eriliselt mahukaks ega keerukaks. Seetõttu loeb kolleegium esindajatasu mõistlikuks suuruseks Riigikohtu menetluses 168 eurot ehk õigusteenuse ühe tunni tasu. See summa tuleb riigil KrMS § 187 lg 1 alusel OÜ-le spinero hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.