← Eesti

3-20-2379/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2379 Määruse kuupäev

  1. detsember 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Stanislav Kolokolovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses tema taotlusele kriminaalmenetluses hilinenult vastamisega RESOLUTSIOON
  2. Tagastada Stanislav Kolokolovi kaebus.
  3. Jätta Stanislav Kolokolovi taotlus kaebuse vabastamiseks läbi vaatamata. esitamisel riigilõivu tasumisest EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Stanislav Kolokolov (kaebaja) esitas Tartu Vanglale
  5. septembril 2020 taotluse, milles soovib loobuda talle kriminaalmenetluses nr 20922900028 riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadist.
  6. Tartu Vangla jättis
  7. oktoobri
  8. a vastusega nr 6-24/5692-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla selgitab, et kuivõrd kriminaalasja menetlejal on tekkinud kahtlus, et kaebajal võib kahtlustatavana esineda raskusi enda kaitsmisega, siis määrati kaebajale
  9. juunil 2020 riigi õigusabi korras advokaat. Kaitsja taandamist toimetab kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik ning kaebaja peab pöörduma oma avaldusega Tartu Maakohtusse.
  10. Kaebaja esitas Tartu Vanglale
  11. novembril 2020 eelnimetatud vastuse peale vaide põhjendusel, et vangla ei vastanud talle 30 päeva jooksul.
  12. Tartu Vangla tagastas
  13. novembri
  14. a otsusega nr 1-11/589-2 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla põhjendab, et kaebaja
  15. septembri
  16. a taotlus oli esitatud käimasolevas kriminaalmenetluses toimingu sooritamiseks. Kriminaalmenetluse läbiviimine ei toimu vangla haldustegevuse, vaid kuriteo kohtueelse menetluse raames, milles tehtavad otsustused ja toimingud pole vaidemenetluses vaidlustatavad ning vangla direktoril puudub kriminaalmenetlustoimingute õigsuse üle kontrolli teostamise pädevus. 3-20-2379
  17. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  18. novembril 2020 kaebuse, milles soovib vaidlustada Tartu Vangla
  19. novembri
  20. a otsust nr 1-11/589-
  21. Kaebaja põhjendab, et pöördus vangla uurija poole
  22. septembril 2020 taotlusega vahetada välja talle Eesti Vabariigi määratud kaitsja kriminaalasjas nr
  23. Kaebaja sai vangla uurijalt vastuse
  24. oktoobril
  25. Uurija rikkus õigusakte, vastates kaebajale 32 päeva ning mitte 30 päeva jooksul.
  26. Tartu Vangla esitas kohtule
  27. detsembril 2020 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
  28. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub seetõttu tagastamisele.
  29. Haldusasja materjalidest nähtuvalt soovib kaebaja vaidlustada Tartu Vangla kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg-s 1 ja § 212 lg 2 p-s 6 nimetatud uurimisasutuse tegevust kohtueelses menetluses. Kaebaja esitas kohtueelset menetlust toimetavale vanglale
  30. septembril 2020 taotluse kriminaalmenetluses nr 20922900028 riigi õigusabi korras määratud kaitsja taandamiseks. Kaebaja hinnangul ei järginud vangla uurija vastamisel õigusaktides sätestatud tähtaegu ning sel põhjusel soovib kaebaja vangla tegevust vaidlustada. Samuti ei ole ta rahul Tartu Vangla
  31. novembri
  32. a otsusega nr 1-11/589-2, millega tema vaie viimati nimetatud vastuse peale tagastati.
  33. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid uurimisasutuse tegevuse vaidlustamisel on ette nähtud teistsugune menetluskord. Vangla tegevuse vaidlustamist reguleerib KrMS § 228 lg 1, mille kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kui kaebaja leiab, et vangla kui uurimisasutus on talle süüteomenetluse raames tekitanud kahju, kuulub see süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) reguleerimisalasse ning kaebajal tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja § 14 lg-st
  34. Seega on kaebajal vangla tegevust võimalik vaidlustada, pöördudes prokuratuuri poole.
  35. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus pädevuse puudumise tõttu Stanislav Kolokolovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  36. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.