Obsah (7)

§ 131§ 132§ 130§ 14§ 26§ 59§ 60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-20816 Tsiviilasi Vi

) § 132 lg-s 1 sätestatut. Avaldaja ei hoia oma kohustustest kõrvale ning ta on jätkuvalt nõus tasuma sissenõudjale maksegraafiku alusel. Avaldaja palus tühistada täituri

1. detsembri
2. a otsus ja
3. novembri
4. a vara arestimise akt. Menetluskulud palus avaldaja jätta täituri kanda.
5. Täitur vaidles kaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Täitur palus jätta avaldaja kaebuse
6. novembri
7. a arestimise akti tühistamise nõude osas läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Täitur lähtus kontot arestides avaldaja poolt oma sissetuleku suuruse kohta avaldatust, et ainsaks sissetulekuks on pension X eurot X senti kuus. Täitur selgitas avaldajale, et kui tal on täiendavaid sissetulekuid, siis tuleb sellest kohtutäiturile teada anda. Täitur arestis avaldaja pensioni X % ulatuses. Kui täitur tuvastas, et avaldaja kontole laekub igakuiselt ka Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poolt makstav pension X eurot X senti, muutis täitur
8. veebruaril 2020 arestimisele mittekuuluvaks miinimumiks ühe alampalga määrale vastava summa. Sellega rahuldas täitur avaldaja kaebuse ning kaebus arestimise akti tühistamise nõude osas tuleb jätta läbi vaatamata. Kuivõrd avaldaja sissetuleku suurus ühes kuus on X eurot X senti, siis on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava pensioni X euro X sendi X % ulatuses arestimine kooskõlas sissetuleku arestimise piirangutega. MAAKOHTU SEISUKOHT
9. Tartu Maakohus jättis
10. mai
11. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 2 Maakohus leidis, et praegusel juhul ei esine

§-s 48 sätestatud täitemenetluse lõpetamise alust ning põhjendamatu on avaldaja

1. oktoobri 2019 kaebuses täiturile esitatud taotlus täitemenetluse lõpetamiseks. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on
2. oktoobril 2019 teatanud täiturile, et tema sissetulekuks on pension X eurot X senti kuus ning lisanud Sotsiaalkindlustusameti väljatrüki. Täitur on
3. novembril 2019 arestinud võlgniku kontole laekuva sissetuleku. Vara arestimise akti (tl 14-15) kohaselt kuulub arestimisele 1068 eurot ning igakuiselt ei kuulu arestimisele X eurot X senti .

§ 131

lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses.

§ 132

lg 1 järgi ei arestita võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Riigikohus on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lõiget 3 ja

§ 132

analüüsides jõudnud järeldusele, et riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad

§ 132lg-s 1 sätestatud alammäärale (vt nt Riigikohtu 5.

juuni 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p-d 16 ja 17). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et

§ 132lg 12 kehtib ka riiklikule pensionile sissenõude pööramisel.

Seega on erandlikel juhtudel võimalik riiklikule pensionile sissenõuet pöörata

§ 132

lg-s 1 sätestatud üldreeglist lubatud määral, s.o

§ 132lg-s 12 sätestatud ulatuses, kõrvale kaldudes.

Riigikohtu hinnangul võib olla õiglane sissenõude pööramine väikesele osale pensionist, kui riiklikku pensioni saavalt isikult ei ole muu vara puudumisel võimalik pikema aja vältel sissenõudja nõude rahuldamiseks makseid saada.

§ 132

lõige 12 sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ole suurem kui

§ 132

lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Seega tuleneb

§ 132lg-st 12 kohtutäiturile kaalutlusõigus (diskretsioon).

Kohtutäitur peab seejuures kaaluma nii võlgniku kui sissenõudja huve ning arvestama mh sellega, et sissetuleku arestimisel oleks võlgnikule tagatud minimaalsete vajaduste (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) rahuldamine, mis on

§-de 130–136 põhieesmärk. Praegusel juhul ei nähtu arestimisaktist, millistel kaalutlustel on täitur leidnud, et igakuiselt ei kuulu avaldaja sissetulekust arestimisele X eurot X senti. Täitur on avaldaja kaebust lahendades märkinud, et võlgnikul puudub muu sissetulek peale vaidlusaluse pensioni, aga ka vallas- ja kinnisvara, millele sissenõuet pöörata. Eeltoodust järeldub, et sissenõudmine pensionit arestimata eelduslikult ebaõnnestuks, kuna sissenõudja nõuet ei õnnestu muu vara puudumise tõttu mõistliku aja jooksul rahuldada. Täitur on selgitanud, et ta lähtus sissetulekut arestides avaldaja poolt avaldatud teabest. Täitur arestis pensionist X % , so X eurot X senti, kuigi võinuks arestida maksimaalselt X eurot X senti (X eurot X senti – X eurot X senti = X eurot X senti, millest X % on X eurot X senti). 3 Kohus nõustus täituriga, et olukorras, kus avaldajale anti võimalus teatada täiturile teistest kontole laekuvatest sissetulekutest, kuid avaldaja seda ei teinud, vastutab avaldaja ise nende negatiivsete tagajärgede eest, mida oleks võinud vältida tõese informatsiooni esitamisega. Tulenevalt võlgniku tegeliku sissetuleku suurusest X eurot X senti (X eurot X senti + X eurot X senti) kuus ja võlgniku poolt avaldatud andmetest tema majandusliku seisundi kohta, oli kohtu hinnangul sissetuleku arestimisel X euro X sendi ulatuses tagatud võlgnikule ka minimaalsete vajaduste (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) rahuldamine. Seega tuleb pensioni arestimist X euro X sendi ulatuses sissenõudja ja võlgniku huve ning täitemenetluse tõhususe eesmärki arvestades pidada tervikuna õiglaseks. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd sissenõudja jättis avaldaja kaebuse osas seisukoha esitamata ja täitur ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata puudutatud isikutel kindlaksmääratavate menetluskulude puudumise tõttu. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Avaldaja taotleb 5. juunil 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada. Avaldaja palub jätta menetluskulud täituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on täitur rikkunud

§ 132lg-t 1.

Avaldaja pension on väiksem kui kuupalga alammäär. Maakohus on alusetult viidanud

§ 132lg-tele 1 ja 2.

Avaldaja on korteri (registriosa nr 1399203) kaasomanik. Avaldaja ei ole kunagi vaielnud võlgnevuse maksmisele vastu. Toitjakaotuspension ei kuulu

§ 130lg 11 loetellu, mida on võimalik arestida.

Maakohus on põhjendamatult leidnud, et avaldaja ei ole täiturile andnud tõeseid andmeid oma sissetuleku kohta.

1. Täitur vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Täitur palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole avaldaja pension väiksem kui kuupalga alammäär. Avaldaja sissetuleku suuruseks on X eurot X senti kuus, mis on palga alammäärast suurem. Avaldaja ühisomandisse kuuluvale korterile ei ole sissenõude pööramine võimalik, sest pärimismenetlus on läbi viimata ja ühisvara jagamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu 4 määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud, maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
4. Määruskaebuses on heidetud ette, et täitur on avaldaja kontot arestides rikkunud

§ 132

lg-s 1 sätestatut.

§ 132

lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuginenud asjakohasele Riigikohtu praktikale ning leidnud, et erandlikel juhtudel on võimalik riiklikule pensionile sissenõue pöörata

§ 132

lg-s 1 sätestatud üldreeglist lubatud määral kõrvale kaldudes (s.o

§ 132lg-s 12 sätestatud ulatuses).

Täituri selgituste ja tsiviilasja materjalide kohaselt arestis täitur avaldaja sissetulekud selliselt, et igakuiselt ei kuulu avaldaja sissetulekust arestimisele X eurot X senti. Täitur lähtus avaldaja sissetuleku arestimisel avaldaja poolt avaldatud sissetuleku suurusest, st et avaldaja ainuke sissetulek on X eurot X senti ning avaldajal puudub vallas- ja kinnisvara, millele sissenõuet pöörata. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja pensioni arestimine X % ulatuses olukorras, kus sissenõudja nõuet ei õnnestu eelduslikult muu vara puudumise tõttu mõistliku aja jooksul rahuldada, on põhjendatud ning kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse ja täitemenetluse seadustikuga. Samuti nähtub asja materjalist, et kui täiturile sai teatavaks, et võlgniku sissetulek on suurem, s.o X eurot X senti + X eurot X senti, s.o kokku X eurot X senti, tegi täitur asjakohased ümberarvestused arvestades

§ 132lg-s 1 sätestatut.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja konkreetselt esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et talle ei ole tagatud kas esialgu või ümberarvestuse tulemusel

§-st 132 tulenev mittearestitav summa. Avaldaja märgib määruskaebuses üldsõnaliselt, et täitur on rikkunud

§ 132

lg-s 1 sätestatut, kuid ei too konkreetselt esile, millal ja millises ulatuses on täitur avaldaja sissetulekuid tema arvates ebaseaduslikult arestinud. Ringkonnakohus rõhutab, et

§ 132

lg 12 iseenesest võimaldab arestida kuni 20 protsenti ka palga alammäära suurusest sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Lisaks ületab avaldaja sissetulek hetkel palga alammäära. 9. Avaldaja väide, et täituril puudus alus sissetuleku arestimiseks, kuna avaldaja on Tartus aadressil X asuva korteri kaasomanik, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et kinnistusraamatust nähtuvalt on viidatud korteriomandi ühisomanikud avaldaja ja A.A.. A.A. on rahavastikuregistri andmetel surnud X.

§ 14

lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Täitur on õigesti märkinud, et varale, mille suhtes on pärimismenetlus läbi viimata ning ühisvara jagamata, ei 5 saa pöörata sissenõuet. Seega ei anna avaldaja väited temale kuuluva ühisvara kohta alust maakohtu määruse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks. 10. Ekslik on avaldaja seisukoht, et Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poolt makstav pension X eurot X senti ei kuulu

§ 130

lg-s 11 toodud loetelu hulka, mida on võimalik arestida ning avaldaja ei pidanud nimetatud pensioni saamisest ja suurusest täiturile teada andma. Avaldaja on määruskaebuses märkinud, et Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poolt makstav pension on toitjakaotuspension.

§ 130

lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Toitjakaotuspension kuulub RPKS § 5 lg 1 p 3 kohaselt riikliku pensioni hulka, mis on sissetulek

§ 130lg 11 tähenduses ning mida saab arestida.

Kohtutäituri õiguse nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet sätestab

§ 26lg 1.

Võlgniku kohustus anda kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab, tuleneb

§ 59

lg-st 1.

§ 60

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas kohustuste nimekirja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik on kohustatud täitemenetluses kohtutäituri nõudel avaldama oma vara, sh sissetulekuid puudutavad andmed, et kohtutäitur saaks arestida võlgniku sissetulekud kooskõlas täitemenetluse seadustikus sätestatud arestimise piirangutega. Avaldaja väide, et ta ei pidanud edastama kohtutäiturile andmeid laekuva toitjakaotuspensioni kohta, ei ole seega õige.

1. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad menetluskulud, mille rahaline suurus tuleks TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi kindlaks määrata. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest