← Eesti

1-20-3927/22

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-20-3927

  1. detsember 2020 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Konfiskeerimise asendamise tagamine M. M-i suhtes Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus M. M-i esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Janno Reinkort Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. november 2020, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada nii Tallinna Ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a kui ka Harju Maakohtu
  8. juuni
  9. a määrus osas, millega M. M-i kinnisasjadele seati Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid tähtajatult.
  10. Teha tühistatud osas uus otsustus, määrates, et vaidlustatud kohtumäärustega M. M-i vara suhtes konfiskeerimise asendamise tagamiseks KrMS § 1414 lg 1 alusel kohaldatud abinõu kehtib uut otsustust tegemata kõige kauem
  11. märtsini
  13. Mõista Eesti Vabariigilt M. M-i kasuks välja 882 eurot määruskaebemenetluses valitud esindajatele makstud tasu katteks (sh 714 eurot ringkonnakohtu menetluses ja 168 eurot Riigikohtu menetluses makstud tasu eest).
  14. Muus osas jätta kohtumäärused muutmata.
  15. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Harju Maakohtu
  17. juuni
  18. a määrusega seati Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlusel karistusseadustiku (KarS) § 831 lg 2 p 1 ja § 84 alusel toimuda võiva konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku M. M-i kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid kogusummas 114 771 eurot ja 21 senti.
  19. Maakohus leidis, et OÜ Antsma juhatuse liiget A. M-i on põhjendatud alus kahtlustada KarS § 298 lg 2 p 1 järgi selles, et ta andis
  20. detsembrist 2017 kuni
  21. jaanuarini 2020 korduvalt altkäemaksu AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku lülisambakirurgia keskuse 1-20-39271-20-3927 juhataja-vanemarstile T. T-le, vanemarst R. A-le ja sekretär C. H-le. A. M. tasus lülisambakirurgia keskuse ürituste ja keskuse arstide hotelliarve eest, samuti C. H. reisi eest ning ostis C. H-le komme, veine jm toitu. Vastutasuks rikkusid T. T. ja R. A. vähemalt alates
  22. maist 2016 tahtlikult riigihangete seadust ja ostsid riigihanke menetlust korraldamata operatsioonide lisavahendeid OÜ-lt Antsma. Samuti eelistasid T. T. ja R. A. hankemenetluses „Lülisambakirurgias kasutatavad metallosteosünteesi vahendid“ OÜ-d Hansaspine. Selle tulemusel sõlmis AS Ida-Tallinna Keskhaigla
  23. septembril 2018 OÜ-ga Hansaspine raamlepingu maksumusega 2 880 000 eurot. Tegelikult tulnuks OÜ Hansaspine hankemenetlusest kõrvaldada. C. H. aitas vähemalt alates
  24. juunist 2019 A. M-il koostada osaühingute Antsma ja Hansaspine arveid lülisambakirurgia keskusele.
  25. AS Ida-Tallinna Keskhaigla kandis operatsioonide lisavahendite eest alates
  26. maist 2016 kuni
  27. detsembrini 2019 OÜ Antsma pangakontole 2 679 533 eurot ja alates
  28. septembrist 2018 kuni
  29. detsembrini 2019 OÜ Hansaspine pangakontole 181 284 eurot ja 44 senti. Kuna AS IdaTallinna Keskhaigla poleks tohtinud hankemenetlust korraldamata OÜ-lt Antsma operatsioonide lisavahendeid osta ega sõlmida OÜ-ga Hansaspine hankelepingut, suurenesid nende osaühingute käibevahendid altkäemaksu andmise tulemusel ebaseaduslikult. Seega on kõnealused summad kriminaaltulu KarS § 831 mõttes.
  30. M. M. sai
  31. a märtsis OÜ-lt Antsma 210 000 eurot dividende. Kuna OÜ Antsma laekumistest perioodil
  32. maist 2016 kuni
  33. jaanuarini 2020 pärines 52% AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla saadud kriminaaltulust, oli ka M. M-ile makstud dividendidest 52% ehk 114 771 eurot 21 senti kriminaaltulu KarS § 831 lg 2 p 1 tähenduses. Kuna raha, mille võrra M. M. rikastus, pole võimalik ära võtta, võib A. M-i süüditunnistamisel M. M-i suhtes kohaldada konfiskeerimise asendamist. Määruskaebus
  34. Harju Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse M. M-i esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask, kes taotlesid määruse tühistamist. Ringkonnakohtu määrus
  35. Tallinna Ringkonnakohtu
  36. augusti
  37. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
  38. Ringkonnakohus leidis, et kuna A. M. tegutses OÜ Antsma huvides ja OÜ-le Antsma on esitatud kahtlustus KarS § 298 lg 3 järgi, analüüsis maakohus õigustatult A. M-i kuriteokahtlustuse põhjendatust.
  39. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et raha, mille AS Ida-Tallinna Keskhaigla kandis operatsioonide lisavahendite eest osaühingutele Antsma ja Hansaspine, on süüteoga saadud vara, pärinedes A. M-i kuriteost. Altkäemaksu andmise tulemusel jäeti riigihankemenetlus korraldamata ja operatsioonide lisavahendeid osteti OÜ-lt Antsma. Seega sai OÜ Antsma tarnida operatsioonide lisavahendeid AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla vaid altkäemaksu andmise tõttu ja OÜ Antsma käibevahendid suurenesid samuti altkäemaksu andmise tulemusel. M. M. sai dividende nõutava riigihanketa tehtud tehingute ja nendest teenitud kasumi arvel.
  40. AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla laekunud raha käsitamist kriminaaltuluna ei välista ka OÜ Antsma vastusooritus, s.o operatsioonide lisavahendite tarnimine. Meditsiinitarvikute ost ja müük on iseenesest legaalne, kuid praegusel juhul sai OÜ Antsma operatsioonide lisavahendeid tarnida 2

(5)1-20-39271-20-3927 altkäemaksu andmise tõttu. Kuna altkäemaksu andmine on õigusvastane, sai OÜ Antsma operatsioonide lisavahendite müügist tulu ebaseaduslikult. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määruse peale esitasid määruskaebuse M. M-i esindajad vandeadvokaadid V. Kivistik ja G. Kask, kes taotlevad maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning kinnisasjade vabastamist kohtulike hüpoteekide alt. Kokkuvõtlikult märgitakse määruskaebuses järgmist.
  4. Kohtud pidanuksid prokuratuuri taotluse jätma rahuldamata juba ainuüksi põhjusel, et OÜ Antsma on lõppenud ja tema suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. M. M-i vara koormati seetõttu, et ta sai tulu OÜ-lt Antsma. Pärast viimase suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist pole M. M-i suhtes võimalik konfiskeerimise asendamist kohaldada. Lisaks ei kinnita käsitletud tõendid kuriteokahtlustuse põhjendatust.
  5. AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla laekunud raha ei pärine altkäemaksu andmisest ega ole kriminaaltulu KarS § 831 mõttes. Isegi kui tehinguteni jõudmiseks rikuti riigihangete reegleid, ei mõjuta see tehingute kehtivust, ei too kaasa sellise lepingu alusel tehtud soorituse kuritegelikkust ega loo eeldusi tehingutega saadu konfiskeerimiseks. Süüteoga saadud vara ulatus tuleb kindlaks määrata netopõhimõttel, arvestades süüteoga saadud tulust maha kulud, mis toimepanija selle tulu saamiseks oma legaalse vara arvel tegi. Praegusel juhul pole nii toimitud.
  6. OÜ Antsma
  7. aasta majandusaruande kohaselt oli majandusaasta müügitulu ca 1,9 miljonit eurot ja kulud olid kokku ca 1,6 miljonit eurot. Seega oli majandusaasta ärikasum 279 762 eurot. Nähtuvalt
  8. aasta majandusaruandest oli OÜ Antsma majandusaasta müügitulu ca 1,3 miljonit eurot ja kulud olid kokku ca 900 000 eurot. Järelikult oli majandusaasta ärikasum 456 011 eurot. Netopõhimõtet rakendades tuleks arvestada tuluna 279 762 ja 456 011 eurot, mida omakorda tuleks vähendada. Igal juhul pole AS-ilt Ida-Tallinna Keskhaigla laekunud 2 673 553 eurot kriminaaltulu, mille arvel saaja rikastus.
  9. Ringkonnakohus jättis sisuliselt analüüsimata kaitsja väite, et OÜ-l Antsma oli
  10. mai
  11. a seisuga välja maksmata jaotamiseks sobilikku kasumit, mille arvel maksti M. M-ile dividende. Jaotamata kasumist võib maksta dividende kinnitatud majandusaasta aruande alusel ning kaitsja näitas määruskaebuses, millal ja kui palju dividendide jaotamiseks sobilikku kasumit OÜ-l Antsma oli. Sellest nähtub, et
  12. a märtsis ja aprillis M. M-ile dividendideks makstud raha pärineb aastatel 2013–2015 teenitud kasumist, mille kohta oli kasumi väljamaksmise otsus tehtud. Vastus määruskaebusele
  13. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  14. Põhjusel, mida Riigikohus käsitles määruses asjas nr 1-20-3926, ei tähenda OÜ Antsma lõppemine ja sellest tingitud alus kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetada, et ära oleks langenud ka see kuriteokahtlus, mis on M. M-i vara suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 lg 1 kohaldamise üks eeldus. 3
(5)1-20-39271-20-3927
  1. Nii nagu asjas nr 1-20-3926, tuleb ka praeguses asjas jätta KrMS § 390 lg 5 kolmanda lause alusel käsitlemata määruskaebuse esitajate väited kuriteokahtluse ebapiisavat põhjendatuse kohta.
  2. Menetletavas asjas seati M. M-i kinnisasjadele kokku 114 771 euro 21 sendi suuruses summas kohtulikke hüpoteeke selleks, et tagada süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamist ehk KarS § 84 – § 831 lg 2 p 1 kohaldamist. Nimelt leidsid kohtud, et kuriteokahtluses kirjeldatud A. M-i altkäemaksu andmise tulemusel OÜ-le Antsma laekunud kriminaaltulust läks 114 771 eurot 21 senti dividendidena üle M. M-ile.
  3. Kordamata asjas nr 1-20-3925 tehtud määruse põhjendeid, asub kolleegium seisukohale, et OÜ Antsma väidetava kriminaaltulu suurus ja seega ka selle osakaal osaühingu käibest ning tehtud väljamaksetest võib olla oluliselt väiksem, kui prokuratuur ja kohtud leidsid. Sellisel juhul on prokuratuuri taotluses ja kohtumäärustes arvatud 114 771 eurost 21 sendist väiksem ka kriminaaltulu see osa, mis kanti dividendidena edasi M. M-ile. Järelikult võib M. M-i vara suhtes kohaldatud tagamisabinõu ulatus rikkuda KrMS § 1414 lg-s 3 ette nähtud ületagamise keeldu.
  4. Sama moodi nagu asjas nr 1-20-3925, asub Riigikohus seisukohale, et M. M-i vara suhtes kehtestatud tagamisabinõu tuleb jätta ajutiselt jõusse. Seda selleks, et prokuratuuril oleks võimalus teha kindlaks ja esitada uues taotluses kohtule vähemalt esialgsed andmed, mille põhjal saaks hinnata, kui suur osa AS Ida-Tallinna Keskhaigla maksetest OÜ-le Antsma ja viimase poolt M. Mile dividendidena välja makstud rahast võib olla käsitatav süüteoga saadud varana.
  5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a kui ka Harju Maakohtu
  8. juuni
  9. a määruse osas, millega M. M-i kinnisasjadele seati Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid tähtajatult. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsustuse, määrates, et vaidlustatud kohtumäärustega M. M-i vara suhtes konfiskeerimise asendamise tagamiseks KrMS § 1414 lg 1 alusel kohaldatud abinõu kehtib uut otsustust tegemata kõige kauem
  10. märtsini
  12. M. M-i esindaja palus ringkonnakohtul hüvitada kolmandale isikule määruskaebemenetluses valitud esindajatele makstud tasu 853 eurot 44 senti, millest teise astme kohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks ja arvas KrMS § 187 lg 2 teise lause alusel menetluskulu hulka 714 eurot. Kuna Riigikohus leidis, et ringkonnakohus pidanuks maakohtu vaidlustatud määruse osaliselt tühistama, tuleb ringkonnakohtu määratud summa KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt kolmanda isiku kasuks välja mõista (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. detsembri
  14. a määrus nr 1-17-9149/626, p 23).
  15. Riigikohtu menetluses valitud esindajatele makstud tasu eest paluvad määruskaebuse esitajad OÜle spinero hüvitada 462 eurot. Taotluse kohaselt hõlmab see summa tasu 2,75 tunni õigusteenuse eest, kusjuures õigusteenuse tunnihind on 140 eurot. Tasusummale lisandub käibemaks. Kolleegium leiab, et taotluses nimetatud esindajatasu ei ole KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega. Määruskaebuse põhjendused rajanevad suurel määral nendelsamadel argumentidel, mille kolmanda isiku esindajad esitasid teise astme kohtule ja mille väljatöötamise eest on nad juba tasu saanud. Lisaks on samad esindajad osutanud õigusteenust ka asjades nr 1-20-3925 ja 1-20-3926, kus vaidlusalused küsimused on suures osas samad. Kaitsja või esindaja töö mahtu on võimalik hinnata muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad, kusjuures see põhimõte on arvestatav ka olukorras, kus kaitsja või esindaja on esitanud (suures osas) kattuva sisuga menetlusdokumendid erinevates kriminaalasjades (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. jaanuari
  17. a otsus asjas nr 3-1-2-3-16, p 31). Asjades nr 1-20-3925, 1-20-3926 ja 1-20-3927 Riigikohtule esitatud 4
(5)1-20-39271-20-3927 määruskaebustel on märgatav ühisosa. Samuti ei saa seda määruskaebemenetlust pidada eriliselt mahukaks ega keerukaks. Seetõttu loeb kolleegium esindajatasu mõistlikuks suuruseks Riigikohtu menetluses 168 eurot ehk õigusteenuse ühe tunni tasu. See summa tuleb riigil KrMS § 187 lg 1 alusel M. M-ile hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.