Obsah (9)

§ 5§ 229§ 124§ 125§ 132§ 134§ 162§ 174§ 175

2-20-11682 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2020.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11682 Tsiviilasi E

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TvLS § § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Tulenevalt TvLS § 58 lg 5 ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Arvestades eeltoodut menetleb kohus hageja nõudeid töölepingu tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise nõuet tulenevalt TLS § 109 lg

2. Kohus nõudis töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja nr 4-1/779/20 materjalid, mis on lisatud digitaalselt e-toimikusse. Kohus luges tulenevalt TvLS § 58 lg 6 töövaidluskomisjonis esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Hageja on esitatud hagis vaidlustanud kogu töövaidluskomisjoni otsuse tervikuna, mis ei ole seega jõustunud.
3. Hageja nõude õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Vastavalt TLS § 85 lg 5 järgi ei või tööandja töölepingut korraliselt üles öelda. Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on, et poolte vahel on kehtiv tööleping, tehtud on ülesütlemisavaldus, mis on teisele poolele kätte toimetatud ning täidetud on töösuhte lõpetamise formaalsed ja materiaalsed eeldused.
4. Käesolevaks hetkeks puudub vaidlus alljärgnevas: - hageja ja kostja on sõlminud 20.01.2016 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde 18.01.2016 tööle Tartu kaupluses; - hageja esitas kostjale 05.07.2017 avalduse lapsehoolduspuhkusele minemiseks, märkides, et lapsehoolduspuhkuse lõpp on 01.06.2020; 3 2-20-11682 - kostja X Selveri poe juhataja võttis hagejaga 20.09.2019 sotsiaalmeedia kaudu ühendust, et teada saada, kas hageja plaanib naasta tööle X Selverisse; hageja teatas 20.09.2019, et ei plaani naasta tööle X Selverisse, kuid avaldas soovi minna 2020 märtsist üle tööle Saare Selverisse; hageja võttis kostja X Selveri juhatajaga sotsiaalmeedias 29.01.2020 ühendust ja avaldas, et tema laps läks jaanuaris lasteaeda ning ta soovib tööle asuda Saare Selveris, kuid talle sobilik tööaeg on 08.15-17.00 tööpäevadel; 26.02.2020 toimus hageja ja kostja Tartu X Selveri juhataja vaheline telefonivestlus; kostja on teinud Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töötamise registrisse 01.03.2020 kande, millest nähtub, et tööandja on registreerinud hageja töötamise lõpuna 29.02.2020 ning lõpetamise alusena TLS § 79 poolte kokkuleppel.
5. Pooled vaidlevad töölepingu lõpetamise ja lõppemise asjaolude üle. 8.1 Hageja väidab, et kostja poolt Maksu- ja Tolliameti andmebaasi tehtud kannet saab lugeda kostja poolt tehtud töölepingu ülesütlemise avalduseks ning hageja on selle saanud kätte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 06.03.2020 kuupäeval, kui hageja pöördus Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud töötamise registri väljavõtte. Kostja seisukoht on, et kostja ei ole töölepingut erakorraliselt üles öelnud ning EMTA töötamise registri päringu vastust töösuhte lõpetamise kohta ei saa pidada nn vahendatud ülesütlemiseavalduseks, kuna ülesütlemisavaldus peab vastama TLS § 95 sätestatud nõuetele. TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause, vt ka Riigikohtu
6. aprilli
7. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11). Töölepingu ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud. Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud (Riigikohtu
8. juuni
9. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 13 teine lõik). Tahteavaldus on TsÜS § 69 lg 2 esimese lause kohaselt kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega sõltub ülesütlemisavalduse kättesaamine ja jõustumine sellest, kas avalduse saaja on kohal- või eemalviibija. Eeltoodu kohaldub ka töölepingu ülesütlemise avalduse kättesaamisele ja jõustumisele (TsÜS § 1). Kohus on seisukohal, et kostja poolt kande tegemist Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töötamise registrisse ei saa lugeda töölepingu ülesütlemisavalduseks. Ülesütlemisavaldus tuleb edastada teisele lepingupoolele (töötajale). Hageja omistab töötamise registrisse tehtud kandele ebaõige tähenduse. Töötamise registrisse kande tegemine ei lõpeta töölepingut ja tööandja poolt töötamise registrisse vastava sissekande tegemine ei saa käsitleda tööandja poolse töölepingu ülesütlemisavaldusena. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg 1 järgi on töötamise register MKS § 17 lõikes 1 sätestatud registri (maksukohustuslaste registri) alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politseija Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Töötamise registrisse tehtud kanne omab seega üksnes administratiivset tähendust, registrikanne ei loo, muuda ega lõpeta töölepingu poolte õigussuhteid. Kohus leiab, et sellises olukorras, ei saa rääkida ülesütlemise tühisusest, kuna kostja ei ole töölepingut üles öeldud. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole teisele poolele suunatud tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning ülesütlemisavaldus tuleb edastada teisele lepingupoolele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on tõendamata, et kostja oleks hagejaga töölepingu 4 2-20-11682 erakorraliselt üles öelnud ja et Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töötamise registrisse tehtud kannet töösuhte lõpetamise kohta saaks lugeda vahendatud ülesütlemisavalduseks. 8.2 Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes poolte telefonivestluse käigus saavutatud kokkuleppega TLS § 79 alusel. Hageja vaidleb kostjale vastu ja leiab, et töölepingu ülesütlemisavaldus peab TLS § 95 lg 1 tulenevalt olema igal juhul vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise vormi osas. Nimelt TLS § 79 ei eelda vastastikuste tahteavalduste kirjalikku vormistamist (E. Käärats, T. Treier jt. Selgitused Töölepinguseaduse juurde. Sotsiaalministeerium 2013, lk 138).

§ 229

lg 1 ja 2 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kostja on oma väite, et tööleping lõppes poolte telefonivestluse käigus saavutatud kokkuleppega, tõendamiseks esitanud X Selveri juhataja A Me ja Saare Selveri juhataja I L digitaalselt allkirjastatud seletuskirjad toimunu osas ning suhtlusportaalis Messenger A Me ja hageja vahelise vestluse väljavõtte. Saare Selveri juhataja I. L on töövaidluskomisjoni istungil ka komisjoni poolt tunnistajana üle kuulatud ning tema ütlused nähtuvad istungiprotokollis. Kohus tuvastas, et kostja X Selveri juhataja pöördus 20.09.2019 läbi suhtlusportaali Messenger hageja poole saamaks teada, et kas hageja plaanib naasta tööle X Selverisse. Hageja on kostjale 20.09.2019 teatanud, et on elukohta muutnud, ei plaani X Selverisse naasta ja uuris võimalust asuda tööle 2020 märtsist elukohajärgses Saare Selveris. Hageja võttis kostjaga 29.01.2020 ühendust ja teatas, et ta sai jaanuarist lapsele lasteaiakoha ja soovib asuda tööle Saare Selveris. Küll aga teatas hageja, et talle ei sobi Saare Selveris töötamiseks 12-tunnised vahetused ja sobilik tööaeg on 08.15-17.00 tööpäevadel. 04.02.2020 andis kostja hagejale teada, et hageja pöörduks Saare Selveri juhataja poole sealses poes töötamise võimaluste arutamiseks. Kohtu hinnangul nähtub nimetatud vestluse väljatrükist, et hageja välistas kostja X Selverisse tööle naasmise ja avaldas soovi enda üleviimiseks kostja Saare Selveri kauplusesse, kui tal on võimalik töötada kella 08.15-17.00 tööpäevadel. Saare Selveri juhataja I. L on tunnistajana andnud toimunu kohta ütlusi töövaidluskomisjoni 15.07.2020 istungil. Antud ütluste ja 16.04.2020 seletuskirja kohaselt tuli hageja tema juurde vestlusele seoses võimalusega jätkata edaspidi töötamist Saare Selveris. Hageja võttis endale aega mõtlemiseks, et kas ta soovib Saare Selverisse tööle asuda, kuid helistas 19.02.2020 I. Lile tagasi ja ütles, et ei näe võimalust nendel tingimustel Saare Selverisse tööle asuda. Hagejale ei sobinud Saare Selveri puhul töö kellaaeg ning töökoha ja lasteaia vahemaa. Hageja lubas X Selveri juhatajaga ühendust võtta ja öelda, et üleviimist ei tule. Hageja ütles tunnistajale kuupäeva täpsustamata, et tuleb Selverist töölt ära, kuna Tartusse ta tagasi ei lähe ja Saaremaale tööle tulemise võimalust ei näe. Tunnistaja antud ütlustest ja 16.04.2020 seletuskirjast tuvastas kohus, et pooled on hageja initsiatiivil pidanud läbirääkimisi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, kuna hagejale ei sobinud Saare Selveri tööaeg ja töökoha kaugus lasteaiast ning Tartu X Selverisse ei plaani naasta. X Selveri juhataja A Me 16.04.2020 seletuskirja kohaselt helistas talle hageja 26.02.2020 ja ütles, et Saare Selveris töötamise osas ta kokkuleppele ei saanud, kuna 8:15-17:00 tööajaga polnud võimalik seal tööd pakkuda ning hagejal pole lapse kõrvalt võimalik tööl käia teistel aegadel, kuna elab Kuressaarest kaugel ning isiklikku transporti pole. A Me küsimuse peale, et mis on edasine plaan vastas hageja talle, et lõpetame lepingu ära veebruari lõpuga, kuna Tartusse ta kindlasti tagasi ei tule ning vaatab tööd kuhugile mujale Saaremaale, mis oleks kodule lähemal. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et antud töösuhte lõpetamise algatas hageja poolt 26.02.2020 tehtud tahteavaldus lõpetada tööleping ära veebruarikuu lõpuga, mis on tõendatud X Selveri juhataja seletuskirjaga. 5 2-20-11682 Eelpool käsitletud kostja tõendite osas hageja ümberlükkavaid tõendeid menetluses esitanud ei ole, piirdudes vaid paljasõnaliste konstateeringutega. TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel ei ole oluline, kumma töösuhte poole algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Tähtis on üksnes see, et mõlemad osapooled on töölepingu lõpetamisega nõus. Hageja on väljendanud oma tahet, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause) kostjale lepingu lõpetamiseks 2020 veebruari lõpuga. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kui tõlgendada hageja 26.02.2020 tehtud ülesütlemisavaldust kooskõlas TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatuga, siis sellest on üheselt mõistetav hageja soov lõpetada töösuhe 2020 veebruarikuu lõpuga. Kostja on sellele vastu tulnud ja nõustunud hageja lahkumisega, seega on saavutatud kokkulepe, et tööleping lõpetatakse 2020 veebruarikuu lõpuga. Arvestades, et 2020 veebruaris oli 29 päeva, siis on poolte tahe on suunatud lepingu lõpetamisele 29.02.2020. Seega on tuvastatav, et poolte töösuhte lõppemise aluseks on poolte vastastikune kokkuleppe ning töösuhe on TLS § 79 alusel lõppenud poolte kokkuleppel alates 29.02.2020. Kostja on lähtuvalt poolte saavutatud kokkuleppest töölepingu lõpetamiseks teinud töötamise registrisse kande, et tööleping lõppes TLS § 79 alusel 29.02.2020. 9. Lisaks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudele on hageja esitanud nõuded töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise välja mõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Kostja leiab, et TLS § 107 lg 2 (ja sellest tulenevalt ka TLS § 109 lg 1) kohaldamise eeldus ongi see, et töövaidlusorgan peab ülesütlemise õigusvastasuse või vastuolu heade kommetega tuvastama. Kuna kohus jätab hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, siis puudub alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 1 hüvitise välja mõistmiseks ning nimetud nõuded tuleb jätta rahuldamata. 10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna pooltevaheline tööleping on lõppenud TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel alates 29.02.2020. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõuded töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise välja mõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel, kuna nimetatud nõuete rahuldamise eelduseks see, et kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse. Tsiviilasja hinna muutmine ja menetluskulud 11. Esitatud hagiavalduses on hagihinnaks märgitud 3500 eurot tuginedes

§-dele 125 ja 132 lgle 1. Kohus on sellisest hagihinna määratlusest ekslikult lähtunud hagi menetlusse võtmisel.

§ 124

lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

§ 125

kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Vastavalt

§ 132

lg-le 1 eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti.

§ 134

lg 3 kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva hagi hinnaks 1752 eurot. 12. Kuna kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

13.

§ 174

lg 1 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 6 2-20-11682 Kostjat esindas kohtumenetluses kostja emaettevõtte Tallinna Kaubamaja Grupp AS töötaja, mistõttu esindajatasu puudub, samuti ei ole asjas kasutatud nõustajaid ega muid eksperte. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 7