← Eesti

2-19-125759/19

Obsah (13)§ 394§ 416§ 489§ 367§ 317§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-19-125759 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 02. november 2020 Tsiviilasja number 2-19-125759 Tsi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 12.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I H (põhivõlgnik) ja V E (käendaja) vastu 1 918.35 euro ja kohtu poolt välja arvestatava viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 03.10.2019 koostas kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule I H 13.12.2019 kätte toimetatud. Võlgniku I H suhtes koostas kohus 10.03.2020 maksekäsu vastavalt

§ 489lg-le 1.

Võlgnikule V E makseettepanekut kätte toimetada ei ole õnnestunud. Kohus lõpetas 10.03.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse V E suhtes, kuna maksettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Harju Maakohus jättis 16.03.2020 määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kohustas avaldajat esitama nõuetele vastav põhjendatud hagiavaldus ja nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ning tasuma täiendavalt riigilõivu, 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
  2. AS PlusPlus Capital esitas 27.03.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse V E vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid põhivõlgnik I H ja mogo OÜ 23.11.2016 liisinglepingu, mille käendajaks on vastavalt 23.11.2016 sõlmitud käenduslepingule nr xxxx kostja V E. Vastavalt käenduslepingule vastutab kostja liisinguandja ees summas kuni 4 189.92 eurot. Põhivõlgnik kohustus alates 07.11.2018 igas kuus tasuma võrdses summas osamakseid 76.08 eurot. Põhivõlgnik rikkus lepingus sätestatud liisingutingimusi ja ühtlasi ei tasunud graafikujärgseid osamakseid. 07.02.2019 ütles liisinguandja lepingu põhivõlgnikuga üles, millega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Põhivõlgnikul jäi tasumata põhisumma maksed kokku 1 422.45 eurot. Mogo OÜ (liisinguandja) loovutas 13.03.2019 nõude kostja (käendaja) vastu hagejale. Kostjat on nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud. 2

(5)2-19-125759 Vastavalt sõlmitud liisinglepingule ja käenduslepingule võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 1 422.45 eurot, intressi 102.96 eurot, viivised 129.07 eurot (liisinglepingus sätestatud määras 0.0219% päevas, perioodil 08.02.2019 – 27.03.2020). Hageja palub

§ 367

alusel välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esindaja on toimetanud kostjale kolm võlateatist aadressile xxxx. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 422.45 eurot, intressid 102.96 eurot, viivised 129.07 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot, menetluskulud summas 681 eurot, viivis põhinõudelt (1 422.45 eurolt) alates 28.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivis menetluskuludelt (681 eurolt) kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.

  1. Harju Maakohus keeldus 02.04.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja saatis tsiviilasja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.
  2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja edastas 22.04.2020 tsiviilasja arutamiseks Rakvere kohtumajale.
  3. mail 2020 jagati tsiviilasi kohtunik Ifret Mamedguseinov’i menetlusse.
  4. Viru Maakohus võttis 15.05.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.
  5. Hagimaterjale ja kohtuteadet ei õnnestunud kostjale kättetoimetada. Kohus saatis hagimaterjalid hagiavalduses avaldatud aadressile, kuid need tagastati hoiutähtaja möödumisel. Võlgnikule ei õnnestunud hagimaterjale kättetoimetada ka tema e-posti aadressil xxxx. Politsei- ja Piirivalveameti poolt 18.06.2020 saadetud vastuse kohaselt puuduvad neil andmed võlgniku tegeliku asu- ja viibimiskoha kohta. Kohtute Infosüsteemis (KIS) teisi andmeid kostja kohta ei ole. Rahvastikuregistri andmebaasis on isiku kohta märge „arhiivis“, isikul puudub kehtiv elukoht. Kostja tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata. Lepingulist esindajat kostjal ei ole. Kuna teisiti ei olnud võimalik menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, siis kooskõlas

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 teavitati Viru Maakohtu 21.09.2020 määrusega kostjat avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded tema vastu hagi esitamisest PlusPlus Capital AS poolt ning menetlusdokumentide tema suhtes kättetoimetatuks lugemisest 15 päeva möödumisel kohtumääruse väljavõtte ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule vastuse hagiavaldusele hiljemalt 20 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Teadaanne avaldati 23.09.2020 ning loeti kostjale kättetoimetatuks 09.10.2020. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei ole esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. 3

(5)2-19-125759 10.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja mogo OÜ vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 11. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1 689.48 eurot ulatuses (s.h põhivõlgnevus 1 422.45 eurot, intressid 102.96 eurot, viivised 129.07 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (1 422.45 eurolt) alates 28.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1 422.45 eurot. 12.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 14. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 681 eurot, s.h riigilõiv 225 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 36 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist (1,5 tundi) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest (2 tundi). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, s.o summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 2,5-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud lepingud, võlateatised, esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, riigilõivu maksekorraldus ja esindustasu arved. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses koos käibemaksuga 180 eurot. Hageja on kandnud kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide edastamisel menetluskulu 36 eurot ja tasunud 12.09.2019 riigilõivu summas 68.89 eurot ning 27.03.2020 summas 156.11 eurot, kokku on hageja 4

(5)2-19-125759 tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 ja

§ 162

lg-st 1 jätab kohus menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 36 eurot ja riigilõivu summas 225 eurot kostja kanda. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 441 eurot, s.h menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 36 eurot, riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.