Obsah (7)

§ 199§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11686 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie K

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 121 lg 2 p 3 järgi.

§ 64lg-t 1, Kr

MS § 238 lg-t 2,

§ 65lg-t 1 kohaldades mõistis kohus M.

Õisile karistuseks 10 kuud vangistust, mille luges kaetuks Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsusega mõistetud 3 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka 10 päeva eelvangistust.

Allesjäänud karistusest määras kohus

§ 74

lg 1 alusel 5 kuud ja 20 päeva koheselt ärakandmisele ning 2 aastat ja 6 kuud tingimisi. Karistuse tingimisi osa katseajaks määras kohus 3 aastat, mille ajaks allutati M. Õis

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Lisaks määras kohus M. Õisile katseajaks

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud lisakohustused, s.o kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Pärnu Maakohtu 23.01.2019 määrusega pöörati M. Õisile Harju Maakohtu 4. jaanuari 2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust, täitmisele. 18.09.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Maikel Õisi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonse järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Maikel Õisi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Maikel Õisi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Maikel Õisi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maikel Õis kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Maikel Õis on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 4 kuu 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Tegemist on ühiselamuga (xxx), kus on olemas kõik eluks vajalik ja kus isik saab üksinda toas elada. xxx juhataja andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile xxx. Elukoht on elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Maikel Õisi on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning ka vangistusasutuses viibib isik teist korda. Kuriteod on toime pandud rahalise kasumi teenimise eesmärgil tingituna puudulikust probleemide lahendusoskusest, alkoholi kuritarvitamise mõjul, impulsiivsusest. Kuriteod on toime pandud pigem ette planeerimata. Kohtu hinnangul on Maikel Õisi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles, ega maanda piisavalt vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. On positiivne, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on elukoht. Siiski ei ole need piisavad arvestades arvukaid vabastamise kahjuks rääkivaid asjaolusid. Kinnipeetaval garanteeritud töökohta ei ole, kuid tasumata nõudeid on tal pisut alla 7000 euro. Materjalides on viidatud isiku sõnade kohaselt tööandjale, kuid garantiikirja selle kohta ei ole. Maikel Õis küll väljendas istungil, et ta on huvitatud töökoha leidmisest, kuid see ei pruugi isiku varasemat elukäiku arvestades olla kerge. Isikul puudub kutseharidus ning tema töökogemus on puudulik. Õppida ta ei ole soovinud. Arvestades, et isik on korduvalt kuritegusid toime pannud just majandusliku kasu saamise eesmärgil, püsib antud teemas uute kuritegude risk. Töö ja sissetulek võimaldaks isikul tasuda temal lasuvaid nõudeid ning sisustaks isiku aega produktiivselt. Isiku käitumist on selgelt mõjutanud alkohol, kuid kinnipeetav antud teemas märkimisväärset probleemi ei näe. Ka sõltuvusteemalises programmis Eluviisitreening oli isik nõus osalema vaid avavanglasse saamise nimel. Varasemalt on isik rikkunud alkoholi tarbimise keeldu, mida pidas nõmedaks. Programmis võttis isik tundidest osa, analüüsis enda käitumist ja kodutööd olid tehtud. Selle tulemusel ta alkoholist loobumist siiski vajalikuks ei pidanud, vaid leidis, et on nö „üle joonud“ ja edaspidi tarbib vähem. Eelnevast nähtub, et isik ei teadvusta tegelikult probleemi tõsidust ega ole huvitatud edasise seadusekuuleka elu nimel pingutama. Samuti viitab see, et isik ei ole suuteline kinni pidama kriminaalhoolduse nõuetest. Kohtu hinnangul on suurimaks ohuteguriks isiku seadusekuulekuse seisukohast tema hoiakud. Materjalidest nähtub isiku enesekeskne ning teisi süüdistav mõtteviis, samuti suutmatus pingutada ja soovimatus elus edasi areneda seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetav on noor meesterahvas, kes teeb etteheiteid kõigile tema ümber – pereliikmetele, kriminaalhoolduse tingimustele, vangistusasutusele. Ometi on tema see, kes pani toime kuriteod ning just tema käitumine on toonud kaasa kokkupuuted õiguskaitseorganitega. Kriitika kohta on vangla iseloomustusest nähtuvalt Maikel Õis märkinud, et ta on liiga laisk ja ei viitsi sellest õppida. Senikaua kuni Maikel Õis väldib probleemidega tegelemist, ei ole huvitatud õppima neid eesmärgipäraselt lahendama ega mõista oma käitumise ohtlikkust endale ja inimestel tema ümber, puudub kohtul alus arvamaks, et tema käitumine vabaduses võiks olla seadusekuulekas. Samas ei saa kohtu hinnangul väita, et isik ei oleks üldse suuteline enda käitumist juhtima. Vastupidi. Suutlikkus osaleda sotsiaalprogrammides avavanglasse saamise eesmärgil viitab sellele, et isik on võimeline oma käitumist igati kujundama olukorrale vastavalt. Paraku käesoleval hetkel ei ole tema sisemiseks motivatsiooniallikaks, mis seda võimaldaks, mitte soov tegeleda põhiprobleemidega ja elada edaspidi pikaajaliselt edukalt seadusekuulekalt, vaid lühiajalised heaolu parandavad eesmärgid. Sarnane lühiajaliselt heaolu parandamine kuritegude toimepanemise teel aga on toonud isiku vanglasse ning võib seda teha ka tulevikus. Kohtu hinnangul on Maikel Õisi isikust tulenevad uue kuriteo riskid äärmiselt kõrged. Mistõttu nõustub kohus prokuratuuri ja vangla seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Kohus ei näe esitatud materjalidest motivatsiooniallikat, millel põhineks süüdlase edasine õiguskuulekas eluviis ja suutlikkus kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik