(4)ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused I. Parroli vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt I. Parrolil distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuna I. Parroli karistuse kestus on alla aasta, siis individuaalset täitmiskava ei ole koostatud. Kuigi I. Parrol avaldas ise soovi, ei ole teda tervislikel põhjustel vangla majandustöödel rakendatud. Seega ei ole vangla tegevustes mitteosalemine tingitud süüdimõistetust. Vangla kinnitusel I. Parrolil on omandatud põhiharidus ja ta on osalenud mitmetel erialastel kursustel ning leidnud vabaduses endale töist rakendust. Vabanemisel I. Parrolil töökohta ei ole, kuid tal on osaline töövõime, mistõttu vabanedes hakkab ta saama töövõimetuspension. I. Parroli lähivõrgustikku kuuluvad ema, vennad ja elukaaslane. Õiguskuulekas käitumine vangistuses, lähedaste toetus, erinevad kutseoskused, sissetuleku olemasolu töövõimetoetuse näol iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib I. Parrol elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sama kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdimõistetu kinnitusel xxxxxxxxx kinnistu kuulub tema elukaaslasele xxxx xxxxxxxxxxx. Kohus nendib, et vangla iseloomustus süüdimõistetul vabanedes elukoha olemasolu osas on arusaamatu. Iseloomustuse sissejuhatuses ( mis sisaldab kinnipeetava ankeetandmeid ja karistuse andmeid) on kinnitatud süüdimõistetul vabanemise korral elukoha olemasolu. Samas selgub Tartu Vangla iseloomustuse Lisast – elukoha kontroll, kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 7 pöördel), et kriminaalhooldusametnik on kontrollinud I. Parroli vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et I.Parrolil puudub seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek. Kuigi see kontroll on läbi viidud elektroonilise valve kohaldamise eelduste kindlakstegemiseks, eeldab süüdimõistetu elama asumine võõrale kinnistule selleks õigusliku aluse olemasolu ka vabanemise korral ilma elektroonilise valveta. Elukoha kontrolli teinud kriminaalhooldusametnik A.Madissoon on kohtule telefonitsi kinnitanud Lisas märgitut puudub kinnistu omaniku nõusolek I.Parroli elama asumiseks xxxxxxxxx kinnistule. Kinnistusraamatu andmetel on kohtule teada, et xxxxxxxxx kinnistu kuulub xxxxxx xxxxxxxxx. I.Parroli väide, et tema elukaaslane on kinnistu ära ostnud, on paljasõnaline ja ümber lükatud registriosa andmetega. Kuna pole tõendatud, et xxxxxxxxx kinnistu omanik oleks I.Parroli elama asumisega xxxxxxxxx kinnistule nõus, tuleb asuda seisukohale, et I.Parrolil vabanemise korral elukoht puudub. Kindla elukoha olemasolu on aga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hädavajalik eeltingimus, kuna üheks käitumiskontrolli nõudeks on kohustus elada kohtu poolt määratud elukohas. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kohtule teada, et I. Parrolil on käesoleval ajal 1 kehtiv kriminaalkaristus, millist karistust ta ka käesoleval ajal kannab. I. Parrol pani kuriteo toime alkoholijoobes ning ta on tunnistanud alkoholi liigtarvitamist. Ka 18.11.2020 kirjas kohtule on I. Parrol tunnistanud, et tal on tõsine alkoprobleem ning ta on varasemalt nii era- kui ka tööelus esinevate probleemide korral pöördunud alkoholi poole. Süüdimõistetu kinnitab, et ta peab oma alkoholitarvitamise harjumusi muutma. Vabaduses soovib I. Parrol otsida tarbimisharjumuste muutmiseks abi erialaspetsialistilt. Selline süüdimõistetu soov on kiiduväärt. Alkoholi tarvitamisest tingitud probleemi olemasolu teadvustamine ja soov sellega tegeleda iseloomustab I. Parrolit positiivselt. Samas kohtu arvates on alust kahelda I. Parrolil käesoleval 3

(4)momendil alkoholi tarvitamisest loobumiseks vajamineva motivatsiooni olemasolus, sest süüdimõistetule anti vabaduses katseajal korduvalt (kokku 4 korral) võimalus alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada, kuid I. Parrol kuritarvitas nii kriminaalhooldusametniku kui ka kohtu usaldust. Kirjas kohtule I. Parrol tunnistab, et ei võtnud kriminaalhooldust tõsiselt. I. Parrolit ei ole alkoholi tarvitamisest eemale hoidnud sotsiaalprogrammi läbimine ning torpeedosüsti tegemine. Seetõttu kohus kahtleb, kas edaspidi saab olema teisiti, kuigi I. Parrol seda enda kirjas puhtsüdamlikult lubab. I. Parroli retsidiivsusrisk on seotud alkoholi liigtarvitamisega – I. Parrol võib alkoholi tarvitamise korral uuesti purjuspäi sõidukit juhtima hakata. Eeltoodu iseloomustab I. Parrolit negatiivselt, osutades, et I. Parrol ei ole võimeline alkoholi tarvitamise keelust kinni pidama ja seetõttu esineb ka uue liiklusalase kuriteo (joobes juhtimine) toimepanemise oht. Ka ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks saaks olema alkoholi tarvitamise keeld. Ei ole alust arvata, et süüdimõistetu kriminaalhooldusele suunamine muudaks I. Parroli käitumist ning hoiakuid seadusekuulekamaks. Võimetus aga alkoholi tarvitamisest loobuda ja uue kuriteo toimepanemise risk teevad kaheldavaks vabanemisel määratava katseaja edukuse. Kaaludes I. Parroli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla sissetuleku olemasolu, lähedaste toetus, soov tegeleda enda alkoholisõltuvusega) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei välistaks kohus iseenesest süüdimõistetu enne tähtaega vabastamist. Seda eelkõige põhjusel, et I.Parrol kannab reaalset vangistust esmakordselt, mistõttu võib eeldada, et ära kantud karistusaeg (ligi 6 kuud) on preventiivset toimet juba avaldanud. Kuna I.Parrolil puudub vabanedes kindel elukoht, ei saa kohus siiski teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Tartu Vangla ja prokuratuur küll toetavad I. Parroli vanglast tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid need seisukohad ei ole kohtule siduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4