Obsah (4)
§ 64§ 65§ 68§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.detsember 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8551 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kas
§-de 263 lg 1 p 1,2; § 264 lg 1 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning
§ 64lg 1 alusel karistati vangistusega 2 aastat ja 2 kuud.
Mõistetud karistust suurendati
§ 65
lg 2 alusel Tartu Maakohtu 29.07.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuseosa (2 aastat ja 1 kuu) võrra, mistõttu ärakandmisele mõisteti liitkaristus 4 aastat ja 3 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, mistõttu lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Selle kulgemist loetakse 22.juulist 2017. 27.08.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Puust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Meelis Puust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Meelis Puust tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Meelis Puust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Meelis Puust kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Meelis Puust temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 3 aasta 3 kuu, so üle 2/3. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga. Korter on rahuldavas korras ja eluks vajalikud tingimused olemas. Korter kuulub emale E. P.. Ema E. P. on andnud nõusoleku M.Puusti sinna elama asumiseks. Rahvastikuregistri järgne elukoht on kinnipeetaval samuti xxx. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
- aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
- See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, millest kuus karistust on kustunud ning tegemist on järjekorras juba neljanda reaalse vangistusega. Kui varasemalt on karistatud raske ja üliraske tervisekahjustuse tekitamise, avaliku korra raske rikkumise, varavastase kuriteo, ähvardamise või vägivallaga toimepanemise ametiisiku suhtes, huligaansuse ja külmrelva lohaka hoidmise eest, siis käesolevat karistust kannab koera suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil, tapmisega ähvardamises ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutavate esemetega. Kõiki nimetatud kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine, mille tulemusena on tekitatud nii kergeid kui raskeid kehavigastusi. Enamus kuritegusid on toime pandud ette planeerimata. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on grupi mõju, alkoholi kuritarvitamine, materiaalse kasu saamine, kättemaksu soov, tegevuse tagajärgedele mitte mõtlemine, puudulikud probleemide lahendamise oskused, enesedistsipliini puudumine ning käitumine hetkeemotsiooni ajel. Eelnevast järeldub, et Meelis Puust on isik, kelle vabastamiseks tingimisi enne tähtaega peab uue kuriteo toimepanemise risk olema väga madal. Kohtu hinnangul see jätkuvalt nii pole. Kuigi kinnipeetav on osalenud rehabiliteerivates tegevustes (Eluviisitreening 20.06.201804.09.2018 ), on iseloomustused nende kohta napisõnalised ega väljenda isikus toimuvat olulist arengut positiivses suunas. Sotsiaalprogramm Agressiivsuse asendamise treening on läbimata, loobus sellest, kuna ei tahtnud teiste ees arutada enda probleeme. Seega pole võimalik hinnata, kas üldse ja milliseid tegelikke muutusi hoiakutes ja mõtlemises on käesolev karistuse kandmine isikus esile toonud. Vangistusasutuse iseloomustus viitab pigem sellele, et süüdlane jätkab endisel kursil. Nii märgib vangla, et süüdlane on korduvalt käitunud vanglas ametnikega tõrjuvalt ning on keeldunud ametnikega koostööst. Käesoleva vangistuse jooksul on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ning tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mille raames on paigutatud eraldi lukustatud kambrisse. Ei soovi väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning oma toimepandud kuritegude põhjuseks toob välja alkoholi kuritarvitamise ja distsipliinirikkumiste puhul on soodusteguriks olnud probleemid tervisega. Asetab rikkumiste põhjused endast väljapoole. Sõnades väljendab soovi muutuda õiguskuulekaks, kuid korduv kuritegude toimepanemine joobeseisundis, katseajal ja grupis, viitab madalale enesedistsipliinine ja motivatsiooni puudumisel kuritegelikust käitumisest loobuda. Vangistustoimikust nähtub tõepoolest, et M.Puusti vangistus pole möödunud laitmatult ja probleemideta. Näiteks on ta rahulolematust vanglakorralduse vastu üles näidanud toidust ja joogist loobumisega mõneks ajaks, ette on tulnud mitmeid distsiplinaarrikkumisi ( need on küll materjalide kohtusse saatmise ajaks aegunud ). Mitmeid kordi on tulnud rakendada ka täiendavaid julgeoleku abinõusid: 22.12.2017-11.01.2018, 19.01.2018-12.02.2018, 08.01.2019-11.04.2019 ja viimati koguni algusega 29.07.
- Materjalidest ilmneb, et M.Puust ohustab oma käitumisega nii iseennast kui ka vangistusasutuse personali, on agressiivne, manipulatiivne ja allumatu. Kriminaalhooldus aga eeldab isiku valmidust teha igati koostööd ning valmidust täita talle pandud kohustusi nõuetekohaselt. M.Puusti puhul seda jaatada on võimatu. Lisaks eelnevale tuleb märkida, et joovastid, eelkõige alkohol on suurim ohuallikas, sest kõiki toimepandud kuritegusid ühendavaks jooneks on alkohol. Ka enne vangistust tavaliselt nädalalõppudel, kaks kuni kolm korda kuus lõõgastumise eesmärgil. Tarvitas nii kanget kui ka lahjemat alkoholi. Koguseid välja tuua ei oska, ütleb et alkoholi oli piisavalt, et paar päeva järjest juua. Nii vangistusasutuse iseloomustusest kui ka kohtuistungil süüdlase poolt avaldatust ilmneb, et sõnades soovib alkoholist loobuda. Reaalne programm selleks aga puudub, sest ka alkoholivastasele ravile mineku kohta kinnipeetav avaldas, et kui võimalus on, võib ravile minna, aga mismoodi see käib, pole õrna aimugi. Kohus jääb selle juurde, et M.Puust vajaks obligatoorselt rehabilitatsiooni sõltuvusravi või mõne muu pikaajalise programmi läbimise näol, mis aitaks vabaduses kaasa sõltuvust erinevatest joovastitest kontrolli all hoida. Vastasel korral eksisteerib reaalne oht tagasilanguseks ning uute kuritegude sooritamiseks. Puudub ka M.Puustil toetav lähikondsete võrgustik (ainus lähedane ema viibib hooldekodus), kes oleks abiks ja toeks. Ka ei saa loota keskkonnavahetusele, sest kinnipeetav vabaneks vangistuseelsesse elukohta, mis tähendab suhtlust vangistuseelsete tuttavate ja sõpradega, kes ei pruugi olla
ked ega kriminaalse minevikuta. Nimetatud faktorid üksi või koosmõjus tõstavad veelgi uute õigusvastaste tegude toimepanemise riski. Kokkuvõtvalt, vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Meelis Puust tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei aita uute kuritegude toimepanemise riske maandada, sest tema senine elukäik ja käitumine vangistuses ei viita tahtele oma hoiakuid ja suhtumist sugugi muuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik