Obsah (5)

§ 121§ 62§ 59§ 158§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2020, Tartu Kohtuasja number 3-20-2110 Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6.

§ 121

lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohus möönab, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg-st 1 tulenevalt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. HMS § 37 lg 4 kohaselt toimub dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Praegusel juhul on kaebaja soovinud tutvuda dokumentidega ja saada neist koopiaid asjades, milles haldusmenetlus on lõppenud. Kaebusest nähtub, et kaebaja soovib enda poolt vanglale esitatud pöördumistest koopiaid selleks, et esitada neid haldusasjas nr 3-20-556 tõenditena kohtuasja juurde. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud
2. oktoobril 2020 haldusasjas nr 3-20-556 kohtule avalduse, milles märgib, et vangla ei väljasta talle koopiaid tema pöördumistest, kus ta on viidanud kompromissi võimalusele. Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõuda umbes 10 koopiat tema erinevatest pöördumistes, kus ta on viidanud kompromissile. Kaebaja täpsustas
3. oktoobri
4. a avalduses tõendite kogumise nõuet ning
5. novembri
6. 2 3-20-2110 a kohtumäärusega on kohus kohustanud haldusasjas nr 3-20-556 vastustajat hiljemalt
7. novembril 2020 esitama Tartu Halduskohtule seisukoha kaebaja taotluse kohta koguda täiendavaid tõendeid. Kohus on viidatud määruses märkinud, et juhul, kui kaebaja taotletud tõendite puhul on tegemist kohtuasja lahendamiseks asjasse puutuvate tõenditega või kuuluvad need haldusmenetluses kogutud tõendite hulka, siis palub kohus need Tartu Vanglal esitada. Seega on selgunud, et kaebajale on tema vanglale esitatud pöördumistest koopiate saamine vajalik selleks, et esitada neid tõenditena asja nr 3-20-556 juurde ning et kohus juba kaalub kaebaja taotluse alusel vastavate tõendite kogumist selles kohtuasjas. Seega ei saa vangla tegevus, mida kaebaja praeguses asjas vaidlustada soovib (kaebajale pöördumiste mittetutvustamine või nende vangla poolt mitte otsimine ja koopiate mitteväljastamine) riivata kuigi intensiivselt kaebaja õigusi väljaspool kõnealust kohtuasja. Kohus märgib, et vastavalt

§ 62

lõikele 2 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Seega ka juhul, kui kaebaja esitaks ise oma pöördumiste koopiad tõenditena haldusasja nr 3-20-556 juurde, teeks kohus

§ 62

lg-st 2 lähtuva menetlusliku otsustuse nende vajalikkuse ja asjassepuutuvuse kohta.

§ 59

lg 1 lsst 1 tulenevalt saab kohus olukorras, kus kaebaja ei saa haldusasjas vajalikke tõendeid ise esitada, nõuda need välja vastustajalt, kellel need tõendid on. Seega ei aitaks praeguse vaidluse lahendamine kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele haldusasjas nr 3-20-

1. Isegi kui kohus rahuldaks kaebuse ja kohustaks vanglat kaebaja taotlust rahuldama ja dokumentide koopiaid andma, sõltuks nende vastuvõtmine asjas nr 3-20-556 halduskohtu otsustusest. Kaebaja võimalikku õiguste riivet tuleb praegusel juhul pidada seega väheintensiivseks.
2. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et täidetud on ka

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus – kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ei oleks tõenäoline. Kaebaja kohustamisnõue seisneb selles, et vanglat tuleks kohustada võimaldama kaebajale tema poolt

1. aastal vanglale esitatud pöördumistega tutvumist või alternatiivselt, et kohus kohustaks vanglat ise kaebajale vajalikke pöördumisi välja otsima ja neist koopiaid väljastama. Haldusorganil on küll tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 37 lõikest 1 kohustus võimaldada igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kuid kohtu hinnangul ei hõlma see olukorda, kus haldusmenetlused on lõppenud ja isik soovib tutvuda kõigi oma haldusorganile esitatud pöördumistega, mitte aga konkreetses haldusmenetluses kogutud dokumentidega. Tegemist ei ole ka põhiseaduse § 44 lg-s 3 kirjeldatud olukorraga, st et isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. Praegusel kaebuse ese ei ole seotud asutuse (vangla) kogutud andmetega, vaid kaebaja enda esitatud pöördumistega, mille sisu oli talle teada. Kohtupraktikas pole peetud põhjendatuks isiku enda poolt esitatud pöördumistest koopiate väljastamist haldusorgani poolt (vt nt Tallinna Halduskohtu
2. detsembri
3. a otsus asjas 3-16-994, p 19.2-19.3). Seega ei saa pidada põhjendatuks ka isiku nõuet kõigi tema poolt haldusorganile esitatud pöördumistega tutvumiseks. Isikul on võimalik enne haldusorganile pöördumise esitamist teha sellest koopia või ärakiri. Olukorras, kus kaebaja on
4. aastal esitanud vanglale üle 300 erineva pöördumise (dtl 30; pöördumiste loetelu dtl 14-24), ei saa pidada õigusvastaseks nende pöördumistega tutvumise mittevõimaldamist. Vangla on kaebajale väljastanud ülevaate tema pöördumistest, kus on ära toodud pöördumiste andmed (registreerimise aeg, number ja pealkiri). Vanglal puudub kohustus süstematiseerida kaebaja pöördumisi kaebaja vajadustest lähtuvalt ja neid koopiatena väljastada. Kohus möönab, et pöördumistega tutvumine ja koopiate saamine võib olla põhjendatud, kui isik näitab ära, miks ta seda oma õiguste kaitseks vajab. Kaebaja on küll praegusel juhul põhjendanud koopiate saamise vajadust, kuid tema eesmärk on saavutatav haldusasjas nr 3-20-556 tõendite kogumise taotluse esitamise teel. 3 3-20-2110 Eelnevat silmas pidades ei pea kohus kaebuse rahuldamist praeguses asjas tõenäoliseks, kuna sama eesmärgi saavutamine, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, on saavutatav menetlustoimingute kaudu haldusasjas nr 3-20-
5. Kohustamisnõude lahendamisel peab kohus arvestama kujunenud õiguslikku ja faktilist olukorda (

§ 158lg 2 ls 1).

9. Kohus asub kokkuvõttes seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Seega on täidetud

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.

10. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4