Obsah (16)

§ 33§ 109§ 1§ 31§ 29§ 171§ 39§ 35§ 36§ 40§ 44§ 85§ 87§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-14084 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 04.12.2020, Võru kohtumaja Võrus Ts

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata Exxx Rxxxxxpankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 476,40 eurot, sh käibemaks 79,40 eurot.
4. Anda menetlusabi ja tasuda ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 476,40 eurot.
5. Ajutise halduri tasu kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr EE312200221055387366 (Swedbank). Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus ExxxxRxxxx esitas 28.09.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik puuduva töövõimega. Tema ainsaks varaks on sissetulek töövõimetoetus 440 eurot kuus. Võlgnik on aastaid elanud sotsiaalpinnal ning nüüd xxxxxxxxxTugikodus. Võlgnikul on kohustusi kokku 6301,96 eurot, millele lisandub peaaegu samas ulatuses intresse. Võlgnik püüdis saada refinantseerimislaenu, et kohustused katta. Uue laenu igakuine väljaminek oleks olnud väiksem. Laenupakkujad vastasid negatiivselt. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Vara Võlgnikule kuuluvad järgmised pangakontod: - Swedbankis, mis suleti võlgniku poolt 11.06.
6. - SEB Pangas, mille saldo 06.10.2020 seisuga oli 154,55 eurot. Samal kuupäeval sulges võlgnik konto ja lõpetas teenuselepingud. - Coop Pangas, mille jääk seisuga 06.10.2020 oli 103,68 eurot. - LHV Pangas 1 arvelduskontot, 1 kauplemiskontot ja 3 kasvukontot (saldo 0,70 eurot). Kasvukontode juures omab võlgnik erinevaid aktsiafonde, millede turuväärtus on 181,36 eurot. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, mille osakuid pole võimalik realiseerida. Võlgnik on saanud 2019.a tulu 11,78 eurot. Võlgnik on 26.08.2019 asutanud sissemakset tegemata äriühingu Exxxxxx OÜ, kus ta on nii osanik kui juhatuse liige. Äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikule ei kuulu isiklikult materiaalset realiseeritavat vara. Vallasvara väärtus (aktsiafondid) on ca 180 eurot. Sissetulek on ulatuses, mis eelduslikult rahaliste vahendite arestimist ei võimalda. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused:  Bondora AS ees summas 2267,85 eurot.  Monefit Estonia OÜ ees summas 2235,80 eurot.  Placet Group OÜ ees summas 1909,33 eurot Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 6412,98 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik ei selgitanud, milleks ta laenusid vajas ning kas tema asutatud äriühing üldse tegutseb või mitte. Võlgnik leidis, et laenuandjad ise on käitunud vastutustundetult. Võlgnik on praktiliselt töövõimetu ning tulu saamiseks töökoha valikud on piiratud. Võlgniku ärakuulamiseks toimus istung 26.11.2020. Võlgnik teatas, et ta on hoopis lahutatud ja tal on neli last. Kõik lapsed on täiskasvanud. Võlgnik võttis laenusid pärast laste lahkumist kodust. Võlgniku sõnul on väga lihtne saada laenu. Monefit käib pidevalt peale, et võlgnik võtaks laenu ning kui pakutakse, siis võlgnik võtabki. Just seepärast sai see laen septembris ka võetud. Võlgniku sõnul ei ole tal raha, et sõita mujale istungile või osta küttepuid või külmkapi. Laenusummad on suuremad, kui tema töövõimetoetus. Võlgnik soovib võlgadest lahti saada. 26.11.2020 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Exxx Rxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 6400 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks puudub. Käesoleval juhul on tegemist raugemise olukorraga

§ 29

lg 1 mõttes.

§ 171

lg 1¹ sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Exxx Rxxxx pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 05.01.2021 algusega kell 11.30 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 40lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

-ses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 397 eurot (lisandub km).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 6,5 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 32-86 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud erinev tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 397 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 79,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 476,40 eurot. Ajutine haldur palus, et 397 eurot (lisandub km) makstaks välja riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd kohus kuulutas välja pankroti

§ 171lg 11 alusel, saab kohus ajutise halduri taotluse rahuldada.

Seega tuleb ajutise halduri tasu maksta haldurile välja 476,40 euro (sh km 79,40 eurot) ulatuses riigi vahenditest.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. Kindlaks määratud tasu tuleb maksta OÜ-le Civilex. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik