Obsah (7)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 105§ 111§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-2166 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2020, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi I Bi hagi A Bi vastu elatise v

) § 108 alusel saab hageja nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Periood enne hagi esitamist, s.o enne 10.02.2020, on seega osa tagasiulatuva, mitte igakuise elatise nõudest. Kohus saab hageja sõnastatud nõuetest aru, et hageja soovib elatise väljamõistmist perioodi eest alates 10.02.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega käsitleb kohus hageja nõudeid selliselt, et periood 10.02.2019 kuni 09.02.2020 on hõlmatud tagasiulatuva elatise nõudega ja alates 10.02.2020 on tegemist edasiulatuva perioodilise elatise nõudega.

1. Hageja nõudis kostjalt tagasiulatuvalt elatist summas 2130 eurot. 28.10.2020 vähendas hageja oma nõuet ja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist viidatud perioodi eest summas 1222 eurot. Seega on kostja oma nõuet 908 euro võrra vähendanud. Hageja selgitas, et tegemist oli inimliku eksitusega ja ta loobub oma nõudest osaliselt.
2. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kui hageja on hagist loobunud, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et asjaolu, et hageja ei esitanud nõuet suuremas ulatuses pahatahtlikult, vaid tegemist oli arvutusveaga, ei oma seejuures tähtsust. Hageja esitas kostja vastu ja kohtu menetluses on hagi kostjalt 2130 euro saamiseks. Kohtul tuleb seisukoht võtta kogu hageja poolt esitatud nõude osas, sh teha otsustus selle osa kohta, mille ulatuses on nõuet kitsendatud. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab 908 euro osas menetluse otsust tegemata.
3. Kohus võtab vastu kostja 12.11.2020 esitatud menetlusdokumendi koos selle lisadega ja arvestab sellega osas, milles kostja vastas kohtu 09.11.2020 esitatud täpsustavatele küsimustele. II 3
4. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. 15. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt on alaealisel lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamise andmist. Hageja nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem; 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) kostja rikub elatise maksmise kohustust, st ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt. Hageja sünnitõendi kohaselt on kostja hageja isa ja hageja on alla 18.a vana (tl 4). Kostja ei ole neid asjaolusid ka vaidlustanud. Samuti kinnitas kostja, et elab hagejast lahus ja hageja elukoht on ema juures. 16. Hagi rahuldamiseks tuleb seega tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Selle välja selgitamiseks tuleb kindlaks teha hageja vajadused ja see, kui suures ulatuses on kostja hageja vajadusi katnud. 17. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on

§ 101

lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles ulatuses ei ole lapse vajadusi vaja tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17). 17.

1. Hageja esitas koos hagiavaldusega oma kulude nimekirja, mille kohaselt on hagejal iga kuu eluaseme-, toidu-, transpordi-, side-, tervishoiu-, hügieenitarvete-, koolikohustuse-, riiete ja jalanõude- ning spordikulud. Hageja nõuab elatise tasumist seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt eeldatakse, et seaduses sätestatud määr vastab hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kuluvale summale ja hageja ei pea oma vajadusi täiendavalt tõendama. 17.
2. Kostja maksis hagejale elatist alates jaanuarist 2019 kuni 2020 jaanuarini 165 eurot kuus. Märtsis ja aprillis maksis kostja 212 eurot kuus, maikuus 131 eurot ja alates juunist on tasunud 180 eurot kuus (tl 136 ja 137). Hageja leiab, et see ei ole piisav, arvestades tema vanust ja vajadusi. Hageja on xxx kasvueas sportlik noormees, kelle vajadused ulatuvad vähemalt seaduses sätestatud määrani. 17.
3. Kostja leidis, et ei ole oma kohustust rikkunud, kuna tasus elatist kokkuleppe alusel. Kohus selgitab, et võimalik vanematevaheline kokkuleppe ei välista ega piira lapse seadusest tuleneva elatisnõude esitamist (

§ 100lg 3 teise lause).

Vanemate kokkulepet tuleb eelkõige arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3- 4 2-1-78-13, p 13). Seega, kuna kostja ei anna ülalpidamist hageja vajadustele vastavas ulatuses, s.o seaduses sätestatud määras, on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega. 18. Kohus selgitas kostjale 05.10.2020, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (

§ 102

lg 2 esimene lause) ja alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on praktikas loetud ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Kohus selgitas ka seda, et asjaolud, mis

§ 102

lg 2 alusel annavad aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, tuleb tõendada kostjal. Kostja ei ole seda tõendanud. 19. Hageja kulude kohta märkis kostja vaid üldsõnaliselt, et need on ülepaisutatud, kuid ei toonud esile, milline konkreetne kulu ja millisel põhjusel peaks kostja arvates olema väiksem. Kostja ei toonud esile selliseid objektiivseid asjaolusid, mis lükkaks ümber seadusest tuleneva vajaduste eelduse. Ainuüksi viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uurimusele (tl 72-100) ei võimalda teha järeldust hageja kulude ja kostja võimaluste kohta hagejat üleval pidada. Kohus pöörab kostja tähelepanu sellele, et Riigikohus on ka viidatud lahendis selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda perekonnaseaduses sätestatust, s.o

§ 101lg-st 1 ja § 102 lg-st 2.

1. Tõendamata on kostja väide, et ta peab hagejat vahetult üleval. Kostja väitis, et ostab hagejale riideid ja annab taskuraha. Kohus selgitas, et kui kostja soovib, et kohus nende asjaoludega arvestaks, tuleb need konkreetselt esile tuua ja ka tõendada, sh tuleb esile tuua, milliseid konkreetseid kulusid kostja kannab. Kostja ei ole seda teinud. Kostja esitas vaid oma abikaasa poolt erinevate poodide mais, oktoobris ja detsembris 2019 ning jaanuaris 2020 tasutud arvete maksekorraldused (tl 160 ja 160 pöördel), selgitamata, milliseid konkreetseid regulaarseid kulutusi kostja hagejale teeb, s.h millised riided ja millal on ostetud just hagejale. Samuti on sisustamata ja tõendamata kostja väide taskuraha andmise kohta. Kuna hageja on vaielnud vastu sellele, et kostja hagejale regulaarseid ja vajalikke kulutusi teeb, ei ole kostja üldsõnaliste väidete alusel võimalik teistsugust järeldust teha. 20.
2. Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile ega tõendanud, kui palju hageja tema juures viibib ja milliseid lapse kasvatamisega seotud kulusid kostja sellel ajal vahetult kannab. Kostja jäi vaid üldsõnaliste väidete juurde, et tal on hagejaga head ja usaldusväärsed suhted, et hageja külastab pidevalt kostjat ja elab kostja vanemate juures ja kostja kannab sellel ajal hageja esmavajadusi. Kostja esitas selle, et hageja viibib tema vanemate juures, tõendamiseks oma ema ja abikaasa kirjalikud kinnitused (tl 138 ja 138 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole võimalik nende tõendite alusel tuvastada, et hageja viibib regulaarselt ja märkimisväärse aja kostja ülalpidamisel ega seda, milliseid hagejaga seotud kulusid kostja sellel ajal kannab ja millises ulatuses tuleb need kulud elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Samas kinnitasid hageja ise ja tema seaduslik esindaja, et kostja suhtleb hagejaga mitte rohkem kui 1–2 korda aastas ja hageja viibis 2020.a suvel vanaema juures kokku maksimaalselt 30 päeva (tl 166-168). Ka nendest kinnitusest ei ole võimalik järeldada, et vanaema juures viibimine ühel suvel 30 päeva vähendab hageja seadusliku esindaja kulusid hagejale ega seda milliseid kulusid kostja sellel ajal kandis. Kostja üldsõnaliste väidete alusel ei ole seega võimalik järeldada, et esineks piisavalt kaalukas asjaolu, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, arvestades ka lapse õigustatud huve. 5 20.
3. Kohus märgib, et nii kostja esitatud kostja abikaasa ja kostja ema selgituste kui hageja seadusliku esindaja selgituse näol on tegemist dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Tegemist ei ole ilmselgelt ebausaldusväärsete tõenditega (TsMS § 238 lg 5) ja kohus saab nendega otsuse tegemisel arvestada.
4. Kostja viitas ka asjaolule, et hageja seaduslikule esindajale makstakse peretoetusi kokku kolme lapse eest 577,54 eurot kuus (tl 5). Perekonnaseaduse sätetest ei tulene aga, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16 p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa lapse vajadusi on kaetud peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esile oleks toodud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. 22.

§ 105

lg 3 kohaselt vastutavad vanemad ülalpidamiskohustuse täitmise eest osavõlgnikena. Kusjuures kummagi vanema kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 alusel ei anna alust see, kui hageja seadusliku esindaja sissetulekud on suuremad või väiksemad kui kostjal (vt Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Kuna käesolevas menetluses hindab kohus kostja võimet hagejale ülalpidamist anda, jääb rahuldamata kostja taotlus nõuda välja dokumendid, millega tõendada, et hageja seaduslik esindaja täidab hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole esile toonud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu tema ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel taotletavad dokumendid omavad (TsMS § 238 lg 1). Lapsega koos elav vanem täidab lapse ülalpidamiskohustust eelduslikult vahetult temaga koos elades ja tema igapäevaseid vajadusi rahuldades (vt ka

§ 100lg 2).

1. Kostja tõi esile, et tal on veel kaks alaealist last. xxx sündinud J B ja xxx sündinud M B (tl 147 ja 148). Ainuüksi asjaolu, et kostjal on peale hageja veel lapsi, ei ole aga alus elatise vähendamiseks. Elatise vähendamiseks annab alust see, kui hagejale seaduses sätestatud määras elatise väljamõistmisel osutuks nooremad lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selleks hindab kohus kostja nooremate laste vajadusi ja kostja võimalusi anda lastele ülalpidamist, kahjustamata tema enda tavapärast ülalpidamist. 23.
2. Kostja tõi esile, et J. Bi igakuised vajadused on 363,27 eurot, millest kostja osa on 181,63 eurot, sh kannab kostja lapse kommunaal-, elektri-, side-, toidu-, hügieeni-, olmeesemete-, riietuse- ja transpordikulusid ning ravimi ja vitamiinide kulusid ja kulusid spordile ja huviringidele. M. Bi igakuised vajadused on 365,28 eurot, millest kostja osa on 182,64 eurot, sh kannab kostja lapse kommunaal-, elektri-, toidu- hügieeni-, olmeesemete-, riietuse-, ravimite- ja vitamiinide ning transpordikulusid. Kostja esitas laste vajaduste tõendamiseks tõendid kommunaalkulude ja teenuste arvete tasumise kohta, huvialaringide kulude ning tervishoiukulude kohta (tl 149–156). Kohtu hinnangul on kulud mõistlikud, sh on eluliselt usutavad kulud laste toidule ja transpordile. Hageja ei ole kostja nooremate laste kulude suurusele vastuväiteid esitanud. 6
3. Kostja enda tavapärased igakuised kulud on järgmised: kommunaalkulud 30,23 eurot (tl 149), elektrikulu 5,05 eurot (tl 150), sidekulu 16 eurot (tl 151), TV ja interneti kulu 9,99 eurot (tl 152), kulud toidule, hügieeniesemetele, olmeesemetele, riietusele ja transpordile keskmiselt 80 eurot, ravimitele ja vitamiinisee 10 eurot. Viimase kahe kohta ei saa kostja tõendeid esitada. Täiendavalt kannab kostja järgmisi püsikulusid: remondilaen (nr xxx) kostja elukoha tagamiseks igakuise maksega 165,38 eurot (tl 157 ja 179–183), liisingleping (nr xxx) igakuise maksega 373,66 eurot (tl 158 ja 187–189) ja xxx järelmaks (kodumööbel), igakuise maksega 229,40 eurot (tl 159 ja 190–191). Kohus leiab, et need kulud on põhjendatud osaliselt. 24.
4. Põhjendatud on kostja igakuised olmekulud, sh osas, mille kohta ei ole tõendeid esitatud. Kohus loeb toidu, hügieeniesemete, olmeesemete, riiete ja transpordikulud tõendatuks TsMS § 231 lg 1 alusel. Kulude tekkimine on eluliselt usutav, kulud on vajalikud ja nende suurus on mõistlik. Kostja kohustusi seoses remondilaenu, liisingu ja xxx järelmaksuga tuleb aga arvestada 50% ulatuses. Kostja kinnitas, et tegemist on abikaasade ühiste kohustustega ja seega vastutab kostja nende eest eelduslikult pooles ulatuses. Kostja igakuised keskmised kulud on seega kokku 535,49 eurot (30,23+5,05+16+9,99+80+10+(165,38÷2)+(373,66÷2) +(229,40÷2)), millele lisandub kulu kostjaga koos elavatele lastele 364,27 eurot.
5. Kostja selgitas, et peab üleval oma abikaasat, kuid ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile, kuidas see tema hinnangul mõjutab käesoleva asja lahendamist. Usutavad ei ole kostja selgitused selle kohta, et tema abikaasa ainus sissetulek on lapsetoetus 120 eurot kuus. Arvestades kostja noorema lapse vanust (sündinud 07.07.2020), on kostja abikaasal õigus ka vanemahüvitisele.

§ 111nimetatud asjaolude esinemist ei ole kostja esile toonud.

Samuti ei toonud kostja esile abikaasaga seonduvaid kulusid. Kostja väited tema abikaasa ülalpidamise kohta on seega üldsõnalised.

1. Kostja selgitas, et töötab xxx-s ja tema igakuine sissetulek on töötasu 1500 eurot. xxxAS 20.03.2020 kinnituse kohaselt on kostja töötasu 1496 eurot kuus (bruto), millele lisandub töötasu ületundide eest (tl 54). Kostja arvelduskonto väljavõtte (tl 16-20) kohaselt on tema töötasu olnud viie kuu jooksul järgmine: 2019 oktoobris 1702,89 eurot, 2019 novembris 1826,64 eurot, 2019 detsembris kahe osamaksena kokku 1738,50 eurot, 2020 jaanuaris kahe osamaksena kokku 1501,73 eurot, 2020 veebruaris 1443,99 eurot (tl 46). Seega on kostja keskmine sissetulek tegelikult 1642,75 eurot, mitte 1500 eurot. Lisaks on kostja kontole tehtud sularaha sissemakseid järgmiselt: 19.10.2019 200 eurot, 26.10.2019 1000 eurot, 28.10.2019 20 eurot, 27.01.2020 150 eurot, 04.02.2020 200 eurot. Kostja selgitas sularaha sissemaksete kohta vaid seda, et sularaha oli võetud võlgu, kuid ei ole oma väidet millegagi sisustanud ega tõendanud. Kostja väide ei ole ka usutav, kuna sularaha sissemaksed ei ole regulaarsed ei tagasimakstava summa suuruse ega kuupäeva osas. Seega tuleb kostjale laekuvad summad lugeda tema sissetulekuks. Kokku on hageja igakuine keskmine tulu, võttes aluseks esitatud viie kuu andmed, seega 1956,75 eurot (1642,75+314). Kostja ei ole kohtule 28.10.2020 esitatud seisukohas esile toonud, et tema igakuised tulud oleksid muutunud. Kostja viitab oma tulu suuruse tõendamiseks samale, 20.03.2020 väljastatud xxx tõendile tema töötasu suuruse kohta (tl 140). Seega on kostja sissetulekute kohta esitatud andmed ajakohased. Hageja väitis küll, et kostja ei tööta enam xxx-s ja on asunud tööle Soome Vabariiki, kuid ei ole oma väidet millegagi sisustanud ega tõendanud. Samuti ei ole hageja väitnud, et kostja teeniks rohkem, kui käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtub.
2. Lisaks igakuisele sissetulekule kuulub kostjale ühisvarana kaks kinnisasja (xxx ja xxx), mis soetati 16.06.2017 hinnaga kokku 20 000 eurot (tl 141-146), eesmärgiga ehitada elukoht. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, nagu ei oleks Harjumaal asuv kinnisasi COVID-19 leviku tõttu realiseeritav vara. Kostja ei saa õigustada hagejale ülalpidamise andmata jätmist ka 7 hindade kõikumisega kinnisvaraturul. Kostja esitatud selgituste ja tõendite kohaselt on ta asunud ehitama ühele kinnisasjale (xxx) uut elukohta (tl 186). Samas ei toonud kostja esile, et ta kasutaks teist kinnisasja või vajaks seda muul vältimatul põhjusel ise. Seega on kostjal olemas ka likviidne vara, mille arvelt hagejat vajadusel üleval pidada.
3. Õige ei ole kostja väide, et tema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse vajadused. Isegi, kui vanem sellises olukorras oleks, ei anna see alust mõista elatist hageja kasuks välja ulatuses, mis vanemal pärast oma kulude kandmist üle jääb.

§ 102

lg 2 teise lause järgi peab vanem kasutama tema käsutada olevad vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Arvestades ülal tuvastatud andmeid, on hageja igakuised kulud eelduslikult 292 eurot ja kostja igakuised kulud eelduslikult 899,76 eurot (s.o vanema kulu endale ja noorematele lastele). Arvestades hageja ja kostja vajaduste proportsiooni, tuleks kostjal kulutada oma sissetulekust 32,5% hageja ja 67,5% enda kulude katmiseks. Kuna 32,5% 1956,75 eurost on 635,03 eurot, on kostjal võimalik tagada hagejale elatis seaduses sätestatud määras, s.o 292 eurot kuus, ja katta pärast seda ka enda ja oma nooremate laste vajadused. Kostjal on eeltoodust tulenevalt võimalik teha ka noorematele lastele suuremaid kulutusi kui ta on esile toonud, sh seaduses sätestatud määras. Seetõttu ei ole veenvad kostja väited, et tal ei ole võimalik tasuda kostjale igakuise elatisena rohkem kui 212 eurot kuus või 180 eurot kuus. Samuti on kostjal vajaduse ilmnemisel olemas võõrandatav vara, mille arvelt lastele ülalpidamist anda. 29. Kohtu järeldusi kostja sissetuleku ja võime kohta hagejale ülalpidamist anda ei muuda ka tema viited 2004.a toimunud õnnetusele ega perearsti üldsõnaline tõend, et kostja jäi 2004.a auto alla (tl 139). Kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta on hoolimata 16 aastat tagasi toimunud õnnetusele olnud võimeline endale ja lastele piisavalt ülalpidamist teenima. Tema töövõimet ei ole piiratud. 30. Eeltoodust tulenevalt puudub alus vähendada hageja nõutavat elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Hageja nõue elatise välja mõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. III 31. Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt perioodi eest 10.02.2019–09.10.2020 summas 1222 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid (

§ 99

, § 101 lg 1,

§ 102ja § 105 lg 3).

32. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevale rahuldamisele, täidab ülalpidamisnõue oma eesmärki üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuva elatise nõude ulatuse määramisel arvestab kohus seetõttu sellega, kas ja mida õigustatud isik on sellel ajavahemikul teinud kohustatud isikult ülalpidamise nõudmiseks, st mis kuupäeval ja ajal ning mis viisil ja mitmel korral on hageja (seaduslik esindaja) elatise saamiseks kostja poole pöördunud. Samuti arvestab kohus sellega, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Seega võib kohus arvestada ka õigustatud isiku toonaste vajaduste, kohustatud isiku ülalpidamisvõime ja elatise 8 vähendamise aluseks olevate muude asjaoludega (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus nr 3-2-1-3516 p 19-20).

1. Kostja vaidles hageja tagasiulatuva elatise nõudele vastu põhjusel, et ta on hagejale seni maksnud igakuist elatist kohtuvälise kokkuleppe alusel. Seega leiab kostja, et ta ei ole perioodil enne hagi esitamist ülalpidamiskohustust rikkunud. Asjaolu, et poolte vahel oli varem kokkulepe elatise maksmise kohta, nähtub poolte vahel veebruaris ja märtsis peetud kirjavahetusest (tl 40–44 ja tõlked 52–53, parandatud 60–61 ja 64–65). Hageja on menetluses ka ise varasema kokkuleppe olemasolu kinnitanud (vt tl 67). Hageja vanemate kirjavahetusest nähtub, et vanemate vahel oli alates
2. aastast kokkulepe summas 150 eurot. Hageja ema märkis kirjas veel, et vahepeal on aga hinnad tõusnud ja laps kasvanud. Hageja vaidles küll kostja esitatud tõendile vastu põhjusel, et see on väga halvasti tõlgitud, kuid tugines hiljem ise samale tõendile, et tõendada, et on püüdnud kostjaga kohtuvälist kokkulepet saavutada. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on halva tõlkega. Kirjade sisust on aga võimalik aru saada, s.t tõendiga on võimalik asjas arvestada. Kohus lähtub kostja poolt viimasena saadetud tõlkest (tl 64–65).
3. Kohus selgitas, et asjaolu, et hageja on kostjalt ülalpidamise andmist nõudnud suuremas ulatuses kui see, mida kostja on andnud, tuleb tõendada hagejal. Hageja selgituste kohaselt palus ta Viber suhtluskeskkonna vahendusel korduvalt, et kostja hakkaks tasuma hageja ülalpidamiseks suuremat summat kui 165 eurot kuus, kuid suhtlus ei ole säilinud ja tal ei ole võimalik seda tõendada. Sellise suhtluse olemasolu ei ole kostja omaks võtnud. Hageja viitas tagasiulatuva elatise nõuet põhjendades vaid kostja esitatud kirjavahetusele, millest nähtub see, et hageja püüdis leida kohtuvälist lahendust vahetult enne kohtusse pöördumist. Kuigi kõikidelt kirjadelt ei nähtu nende saatmise kuupäev, on tuvastatav, et pooled pidasid läbirääkimisi vähemalt alates 09.02.2020 (tl 64) ja läbirääkimised on jätkunud märtsikuuni. Arvestades, et hagi esitati juba 10.02.2020 ei tõenda see kirjavahetus, et hageja oleks nõudnud kostjalt ülalpidamist perioodil alates 10.02.
5. Elatise kostjalt väljamõistmine aasta eest enne hagi esitamist olukorras, kus ei ole tõendatud, et hageja oleks selle aja jooksul kostjale oma nõudest teatanud ja nõudnud elatise maksmist ulatuses, mis ületab vanematevahelist varasemat kokkulepet, on kostja suhtes ebamõistlikult koormav. Kuna vanemate vahel oli kokkulepe, võis kostja mõistlikult eeldada, et ta on kokkuleppe täitmisega oma kohustuse täitnud. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei täidaks sellisel juhul enam ka oma eesmärki tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine. Hageja tagasiulatuva elatise nõue jääb eeltoodu tõttu rahuldamata.
6. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb maksta iga järgneva kuu eest ette hiljemalt eelmise kuu
7. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Kohus võtab seejuures arvesse kostja selgitusi selle kohta, et tema töötasu laekub alles
8. kuupäevaks ja ta ei saa seetõttu elatist tasuda enne kui
9. kuupäevaks, kuid ka hageja õigust saada elatist iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4). Menetluskulude jaotus 37. Ts

MS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral oma menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, rahuldades ühe ja jättes teise hageja nõude rahuldamata, samuti võtab osaliselt vastu hageja loobumise tagasiulatuva elatise nõudest. 9 Arvestades rahuldatud ja rahuldamata jäetud nõuete proportsiooni, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja nõustus menetluskulude jätmisega poolte endi kanda ja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist hagejalt ka osas, milles hageja nõudest loobus.
2. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata ja menetluskulusid rahaliselt välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 10