Obsah (8)

§ 314§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-4931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4931

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja pank sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 7000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 25.05.2016 summas 56,89 eurot kuni viimase osamakseni 25.05.2020 summas 220,33 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 20,9% aastas. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu p.1.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates 25.04.2017 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 12.09.

1. Peale lepingu ülesütlemist on kostja teinud tasumise 30.04.2019 summas 50 eurot, lähtuvalt eeltoodust moodustub tagastamata põhiosa 5928,24 eurot (5978,24 - 50). Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes § 113 ² lg 2 p 3 on hagejal õigus 2 2-20-4931 nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 29.03.2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 5928,24 eurot 2) intressid 554,13 eurot (alates 25.04.2017 kuni 12.09.2017, summades 104,25 + 102,17 + 100,18 + 98,22 + 96,10 + 53,21 (94,00 / 30 = 3,13 x 17p)) 3) viivised summas 3160,29 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja palub: välja mõista kostjalt M S hageja PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus 5928,24 eurot, intressid 554,13 eurot, viivised 3160,29 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot; välja mõista kostjalt M S hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5928,24 eurolt alates 01.04.2020.a kuni põhinõude täitmiseni 0,057260% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; välja mõista kostjalt M S hageja PlusPlus Capital AS kasuks tsiviilasja menetluskuludena riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M Sil tasuda PlusPlus Capital AS-le viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 25.09.
2. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud

§ 314

1 lg 2 alusel kostja poolt kohtule avaldatud aadressil ning need on loetud kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest. Hagile vastamise tähtaeg oli seega 15.10.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmisel on kohtul õigus teha kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite 3 2-20-4931 hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 720 eurot (600+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4