lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kalev Malanov, ik: 37712165215, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Katrin Vizel, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond, ennetusja menetlustalitus, üldsüütegude grupp RESOLUTSIOON 1. Kalev Malanov süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva. 2.
lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 8 (kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. 3.
lg 3 alusel määrata 8 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 3 (kolm) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Määrata Kalev Malanov üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 63 70 76). 5.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 01.12.
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on arusaadav ja tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Väärteo toimepanemise kohta selgitas menetlusalune isik, et sõber oli külas ja tegid joobes olles rumalusi. Alguses oli konflikt naabriga M R, kes lubas auto põlema panna. Siis oli konflikt alt naabriga, kes koos sõbraga tulid ukse taha ja sõbral oli ehitusnuga, millega teda rünnatata taheti. Kutsus politsei, asi lahendati. Kahetseb, et õhtul rikkus öörahu. Lõpetas alkoholi tarvitamise, enam seda ei juhtu. Käib tööl, maksab oma kohtukulusid, täiturid peavad kinni. Esitab kohtule töölepingu ja väljavõtted töötasu ja sellest rahaliste vahendite kinnipidamise kohta. Oleks nõus rahatrahviga, mida saaks maksta graafiku alusel. Teeb asenduskaristusena üldkasulikku tööd xxx, kuid viiruse tõttu lükkub registreerimine detsembrist jaanuarikuusse. On kohtuvälise menetleja ettepanekuga nõus, nõus kui arest asendatakse üldkasuliku tööga. Siiani on teinud, on nõus edasi tegema, ei taha töökohta kaotada. Tunnistajana üle kuulatud P P seletas, et töötab Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnas välijuhina ning oli
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, mille kohaselt karistatakse isikut avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Kohtupraktika kohaselt eeldab
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et selle teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ning avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga vahetult seotud. Avaliku korra all mõistetakse kohtupraktikas tavade, heade kommete, normide või reeglistikega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seejuures eeldab teiste isikute rahu rikkumine konkreetse füüsilise isiku olemasolu ja selle all tuleb mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. KorS § 4 lõike 1 kohaselt mõistetakse avaliku korra all ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ning isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Taoline sõnastus ühtib kohtupraktikas omaks võetud seisukohtadega, millised on märgitud ülalpool. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KorS § 56 lg 2 keeldu, mille kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. 3 Kohtuistungil ülekuulatud menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt tunnistas menetlusalune isik temale süüks arvatud tegu. Seejuures tajusid kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad K T ja P P ise vahetult sündmuskohal viibides lärmi, mis rikkus majaelanike rahu ja tunnistajad tulid sündmuskohale just majaelanike tehtud väljakutse tõttu. Kuigi tunnistajad käisid samal sündmuskohal majaelanike tehtud väljakutsete tõttu kahel korral, siis ei süüdistatava menetlusalust isikut avaliku korra rikkumises 14.08.2020 ajavahemikul kella 23.00st kuni 24.00ni, kuivõrd tegemist oli puhkepäevale eelneva ööga, mil öörahu algab kella 00.st. Samas saab sellest väljakutsest teha järeldusi selle kohta, missugune oli menetlusaluse isiku suhtumine oma teosse ka eelnevalt kui teda korrale kutsuma tuldi. Küll süüdistatakse menetlusalust isikut öörahu rikkumises 15.08.2020 ajavahemikul kella 00.30st kuni 01.15ni, mil KorS § 56 lg 2 kohaselt on öörahu. Karistusõiguslik vastutus oluliselt häiriva müra tekitamise eest on sätestatud
§-is 262 (avaliku korra rikkumine), mis näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Säte kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-is 55 või §-is 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-is 54. Selle normi tähenduses on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kohus leiab, et
S § 56 lg 1 kui ka lg 2 kirjeldatud nõudeid. Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses heidetakse Kalev Malanovile ette seda, et ta enda korteris järjepideva karjumise ja lärmamisega – nii korteris sees kui ka rõdul – häiris maja naabreid, kuna lärm kostus nii õue, maja koridori kui ka naabrite korterisse. Isik tekitas müra ajavahemikul 00:30-st kuni 01:15-ni ja häiris sellega kestvalt naabrite rahu, kes viibisid temaga samas kortermajas. Juhul kui kortermajas karjutakse ja lärmatakse ja selle käigus tekkiv müra häirib teiste kortermajas viibivate isikute rahu, on tegemist KorS § 56 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga. Seega on väärteoprotokollis kirjeldatud ja väärteomenetluses tuvastatud kõik faktilised asjaolud, mis täidavad KorS § 56 lg 2 ja seega ka
S § 56 lg 2 sätestatud keelu rikkumine ning Kalev Malanov on mujal kui avalikus kohas käitumise üldnõuetes kehtestatud keeldu rikkudes tekitanud kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra, mis seisnes teiste inimeste häirimises – karjus ja lärmas ajavahemikul kell 00:30-01:15 enda korteris, mis kostus nii õue, maja koridori kui ka naabrite korterisse. Seetõttu on Kalev Malanov süütegu kohtu arvates õigesti kvalifitseeritud
Arvestades süüteo asjaolusid leiab kohus, et tegemist on tahtlikult toime pandud süüteoga.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise puhul menetlusalune isik peab teadma, et ühiskonnas kehtivad üldtunnustatud käitumisnormid, mida tuleb järgida ning keelatud on käituda teist isikut häirival viisil. Sellegipoolest on Kalev Malanov käitunud keelatud viisil ning väljendanud lugupidamatust naabrite suhtes nagu kohus juba eelpool leidis. Seejuures viitab menetlusaluse tahtlusele üheselt asjaolu, et majanaabrid olid juba eelnevalt lärmi lõpetamiseks politsei välja kutsunud ja menetlusalune isik oli üheselt teadlik sellest, et tema käitumine ka enne öörahu oli teisi majaelanikke häirinud ja teda oli juba korrale kutsutud. Seega pärast kella 00 korteris ja rõdul edasi lärmates oli ta teadlik, et paneb toime avaliku korra rikkumise ja ta tahtis seda teha, s.t tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. 4 Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Kalev Malanov rikkus KorS § 56 lg 2 keeldu ning pani toime
Karistuse määramine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku karistusandmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt tasub ta oma rahalisi kohustusi kohtutäituri vahendusel, mille tõestamiseks esitas menetlusalune isik isikukonto väljavõtted ajavahemikust 01.06.2020 kuni 31.10.2020. Väljavõtetest nähtub menetlusaluse isiku sissetulek, samuti summad, millised kantakse üle kohtutäiturile. Menetlusaluse isiku karistusandmetest tulenevalt on menetlusalusel isikul viis kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. Väärteokaristustest viis on rahatrahvid, mis on jäetud tasumata ning ühel korral on mõistetud arest, mis käesolevaks ajaks on kantud. Seejuures on süüdistatavat viimane kord karistatud kriminaalkorras Harju Maakohtu 15.04.2020 otsusega ning mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Sama otsusega mõisteti menetlusaluselt isikult välja tsiviilhagi ja menetluskulu. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul on aga viis kehtivat kriminaalkaristust, millistega kaasnes menetluskulu väljamõistmine, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku rahalised kohustused tasumata rahatrahvide, menetluskulu ja tsiviilhagi tõttu on suhteliselt suured. Kuigi süüdistatav esitas kohtule töölepingu, siis nähtub sellest lepingust, et see on sõlmitud alles 01.06.2020, s.t menetlusalusel isikul on püsiv sissetulek olnud suhteliselt lühikest aega, millest võib järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid kõigi rahaliste kohustuste koheseks tasumiseks, rääkimata siis uue rahatrahvi tasumiseks. Arvestades taolisi andmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tähtaegselt tasumata ja rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid kui kergemaliigilised karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 sätetest asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja menetlusalust isikut on viimane kord arestiga karistatud enam kui aasta aega tagasi, kuigi ta kandis selle ära suhteliselt hiljuti, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib kahetsust kui kergendavat asjaolu arvestades siiski karistuse mõista mõningal määral alla keskmise määra. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga, kuid seda vaid juhul, kui sellega nõustub menetlusalune isik. Menetlusalune isik oli aresti asendamisega nõus ning kohus leiab, et kuivõrd menetlusaluse isiku karistusandmetesse ei ole uusi andmeid lisandunud ning menetlusalune isik töötab, siis vältimaks võimalikku töö kaotust seoses aresti kandmisega, peab kohus võimalikuks mõistetava aresti asendada üldkasuliku tööga. Kuivõrd käesolevaks ajaks on kehtestatud täiendavad koroonaviiruse SARS-Cov-2 5 leviku vastased piirangud, siis ilmselgelt on raskendatud ka üldkasuliku töö tegemiseks võimaluste leidmine. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vaatamata suhteliselt väikesele üldkasuliku töö tundide arvule, peab kohus võimalikuks määrata üldkasuliku töö tegemiseks kolmekuuline tähtaeg. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.