← Eesti

1-20-8908/6

1-20-8908 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8908 (20230101006) Kohtunik Sten Lind Vaidlu

§ 207

lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates teatise saamisest. PPA Põhja prefektuuri

  1. septembri 2020 teatis edastati samal päeval kuriteoavalduse esitaja X esindaja QQ e-posti aadressile xxx. See e-posti aadress oli kuriteoavalduses märgitud kaebaja kontaktaadressina. Vastavalt kohtuasjas nr 1-19-8852/13 tehtud Riigikohtu määrusele (p 24-27) loetakse kuriteoavalduses märgitud aadressile saadetud menetlusotsus kättetoimetatuks elektronkirja saatmise päevast. Seega sai X esindaja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kätte
  2. septembril
  3. Sellest päevast alates tuli arvestada ka KrMS § 207 lg-s 3 sätestatud kaebuse esitamise tähtaega. Kuivõrd KrMS § 171 lg 1 teise lause kohaselt ei arvestata tähtaja hulka päeva, millest tähtaja algust loetakse, lõppes KrMS § 207 lg-st 3 tulenev 10-päevane tähtaeg
  4. septembril
  5. Seega oli
  6. oktoobril 2020 Põhja Ringkonnaprokuratuurile saadetud kaebus esitatud pärast kaebetähtaega.
  7. X esindaja QQ esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  8. oktoobri 2020 määruse peale kaebuse Riigiprokuratuurile. Ta taotles vaidlustatud määruse tühistamist ja palus kohustada ringkonnaprokuratuuri
  9. oktoobril 2020 esitatud kaebust sisuliselt läbi vaatama. Kaebuse kohaselt tutvus X esindaja QQ
  10. septembril 2020 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisega
  11. oktoobril
  12. Sedavõrd hilja tutvus kaebaja teatisega põhjusel, et see sattus xxx aadressi e-postkasti rämpsposti kausta. Kaebaja sõnul satuvadki mõnikord talle saadetud e-kirjad rämpsposti kausta, kuna ta kasutab mail.ru domeeni, mis käsitab võõrast serverist tulenevaid e-kirju rämpspostina. Praegusel juhul käsitleski kaebaja e-post politsei.ee aadressilt tulnud e-kirja võõrana ja saatis selle rämpsposti kausta. Seda kausta kontrollib kaebaja aga objektiivsetel põhjustel harva. Politseilt
  13. septembril 2020 saadetud e-kirja avastas kaebaja juhuslikult, kui kontrollis rämpsposti kausta. Teatise leidmisel koostas kaebaja 10-päevast tähtaega arvestades selle peale kaebuse. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis kaebuse läbi vaatamata ja saatis määruse
  14. oktoobril 2020 samuti kaebajale e-postiaadressi xxx vahendusel. Kaebaja arvates oli tal kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus ja ringkonnaprokuratuur jättis tema kaebuse aluselt läbi vaatamata. Kaebaja hinnangul ei ole ringkonnaprokuratuuri määruses viidatud Riigikohtu lahend asjakohane, kuivõrd selles käsitleti dokumentide kättetoimetamist e-postiaadressile, mille õigsust ja töökorras olemist oli esindaja menetluses juba eelnevalt kinnitanud. Vaidlusalusel juhul avaldas QQ oma e-posti aadressi politseile esmakordselt. Varem kaebaja ja politsei selle e-posti aadressi vahendusel suhelnud ei olnud. Nii ei saanud politsei olla veendunud, et teatis jõudis kättetoimetamise päeval kaebajani, kui selle saamist ja e-postiaadressi korrasolekut ei kinnitatud. Kaebaja märkis, et sama kehtib ka tsiviilkohtumenetluses, kus kohtudokumente võib saata elektronpostiaadressile, mis oli märgitud hagis või avalduses ja mida on kinnitatud omapoolse vastuse saatmisega sellelt aadressilt. Kaebaja peab oluliseks ka KrMS § 165 lg-t 4, mille kohaselt peab elektronpostiga saadetud kohtukutse sisaldama märget kättetoimetamise kinnitamise kohta. Sellist kinnitust politsei
  15. septembri 2020 e-kirjas ei nõudnud. Kinnituse vajadust näitab aga Põhja 2 1-20-8908 Ringkonnaprokuratuuri määrusega saadetud kinnituskiri. Kaebaja leidis kokkuvõttes, et kui politsei kiri koos manuses oleva teatisega oleks saabunud kaebaja e-posti tavakausta, ei oleks pruukinud ta seda näha, sest sellel puudus kirja kättesaamise kinnitamise nõue.
  16. Riigiprokuratuur jättis
  17. novembri 2020 määrusega X esindaja QQ kaebuse rahuldamata. Riigiprokuröri hinnangul oli Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör jätnud X esindaja kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Kaebajale saadeti teatis tema poolt kuriteoavalduse juurde lisatud kontaktaadressile xxx. Sellelt ei laekunud tagasisidet veateate, e-kirja ümbersuunamise või kättetoimetamise võimatuse kohta. Seega oli prokuröri viide kohtuasjas nr 1-19-8852/13 tehtud Riigikohtu määrusele asjakohane ning prokurör leidis õigesti, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis tehti QQ-le kättesaadavaks
  18. septembril 2020 ja sellest kuupäevast hakkas kulgema 10-päevane kaebetähtaeg. Prokurör ei nõustunud kaebajaga, et kuriteoavalduse lahendaja peaks enne menetlusotsuse saatmist veenduma kuriteoavalduses esitatud meiliaadressi õigsuses ja töökindluses (nt kontrollmeili saatmisega ja tagasiside saamisega). Ka viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, et kuriteoavalduse lahendaja peaks enne selle lahendamist kontrollima, kas e-postiaadress on ikka õige ja töötab. Niisamuti ei tulene Riigikohtu praktikast ja menetlusotsuse kättesaamise kuupäeva arvestamisel rakendatavast KrMS §-st 165, et menetlusdokumendi saatmise e-kirjas peaks sisalduma märge dokumendi kättesaamise kinnitamise kohustuse kohta. Ammugi ei ole dokumendi kättesaamist seatud sõltuvusse kättesaamiskinnituse kohustuse täitmisest. Riigikohtu määruses nr 1-19-8852/13 on selgelt öeldud,

§ 165

lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud e-posti aadressile. Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. Samu seisukohti väljendab Riigikohus ka määruses nr 1-20-2341. Nii on kokkuvõttes järeldatav,

§-de 207-208 korras kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise vaidlustamise kaebetähtaja algust tuleb arvestada hetkest, mil isikul avaneb võimalus vaidlustatava menetlusotsusega tutvuda, sõltumata sellest, kas menetlusdokument edastatakse e-posti teel või e-toimiku süsteemi kaudu. Sarnaselt kutsete kättetoimetamisega eeldatakse ka menetlusdokumendi edastamisel isiku enda avaldatud e-posti aadressile, et ta saab selle kätte põhjendamatu viivituseta. Teatise kättesaamise kinnitamisel ei ole KrMS § 207 lg 3 kontekstis aga tähtsust, kuivõrd erinevalt KrMS § 165 lg 1 ja 41 ei räägita selles menetlusdokumendi kättetoimetamisest, vaid selle koopia saamisest. Kuna X esindaja QQ

  1. septembril 2020 esitatud digiallkirjastatud kuriteoavalduses oli märgitud tema kontaktmeiliaadressina xxx (lisaks ka yyy), siis oli samale aadressile edastatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis kättesaadavaks tehtud
  2. septembril
  3. Riigiprokuröri hinnangul ei olnud kaebajal kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuvat põhjust. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kaebaja e-postkasti seadistustest tulenevalt probleemi. E-postkasti mistahes seadistused, sh rämpsosti seadistused on kaebaja kontrolli all. Niisiis on see, kui X esindaja ei olnud politseisse kuriteoavaldust esitades ja sellele oma meiliaadressi 3 1-20-8908 lisades veendunud, et politsei.ee domeeniaadressilt saadetav e-kiri ei satuks rämpsposti kausta, kaebaja tegemata jätmine. Selle tulemusel ei ole teatisega tutvumine tükk aega pärast selle saatmist käsitatav mõjuva põhjusena kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kuivõrd kuriteoavalduse esitamine ei ole igapäevane toiming ja selle kohta vastuse saamine on menetlustes kehtivate kaebetähtaegade tõttu oluline, peab kaebaja selle esitamisel tagama ka kannatanu ja tema esindaja kontaktandmete õigsuse.
  4. X esindaja Aivar Ennok esitas Riigiprokuratuuri
  5. novembri 2020 määruse peale ringkonnakohtule kaebuse, milles palub Riigiprokuratuuri määrus tühistada ning kohustada prokuratuuri kaebust läbi vaatama ja alustama kriminaalmenetlust. Kaebuses selgitatakse, et kuriteoavalduses oli märgitud kaks e-posti aadressi, millest esimesena oli nimetatud e-posti aadress yyy ja teisena xxx. Kaebuse esitaja hinnangul on ilmne, et aadress tähisega „info“ on ilmselgelt esmane ehk töö kontaktaadress. Seda e-postkasti kontrollib QQ pidevalt. Teise, s.o koduse e-postiaadressi märkis kaebaja juhuks, kui mingil põhjusel esimesele saatmine ei õnnestu. Ehkki ka seda kontrollib QQ sageli, eeldas ta, et vastus kuriteokaebusele saadetakse esmasele e-postiaadressile. Eelnevale vaatamata saatis politsei kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise e-posti aadressile xxx, mis ei olnud märgitud peamiseks aadressiks ja mis luges politsei saadetud kirja rämpspostiks. Kaebuse kohaselt juhtub see mõnikord seetõttu, et mail.ru-lõpuga elektronpost loeb võõrast serverist tulnud kirja rämpspostiks. Riigikohtu määruse nr 1-19-8852 seisukohti ei pea kaebaja jätkuvalt põhjendatuks ja kordab Riigiprokuratuurile esitatud seisukohti. Kaebuse esitaja ei nõustu riigiprokuröri väitega, et kohtupraktikast ei tulene menetleja kohustust kaebuse esitaja e-posti õigsust ja töökorras olemist kontrollida. Oluline on, et tegemist oli alles esimese X esindaja kirjaga, mistõttu ei olnud menetlejaga kirjavahetust toimunud ja seetõttu ei olnud aadressi õigsust kinnitatud. Lisaks ei saatnud politsei vastust avalduses märgitud peamisele ehk esindaja töö e-posti aadressile. Kaebaja hinnangul viitab Riigikohtu määruse punkt 26 just sellele, et e-posti töökindlus tuvastatakse esindaja ja politsei või prokuratuuri korduva kirjavahetuse põhjal. Praegusel juhul on esindaja saatnud politseile vaid avalduse ja rohkem kirjavahetust ei ole olnud. Seejuures märgiti avalduses peamise aadressina yyy. Sellest tulenevalt kaebaja hinnangul kõnealune Riigikohtu lahend ei kohaldu. Seega tuleb kaebaja hinnangul lugeda kriminaalmenetluse teade lugeda kohaletoimetatuks
  6. oktoobril 2020, kui X esindaja sellest esmakordselt teada sai. Ühtlasi tähendab see, et
  7. oktoobri 2020 kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuurile oli tähtaegne ning see tuleb läbi vaadata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Riigiprokuratuuri
  9. novembri 2020 määruse tühistamiseks ja prokuratuuri kohustamiseks X esindaja kaebust läbi vaatama ei ole alust. 4 1-20-8908
  10. Ringkonnakohus nõustub Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis tuleb lugeda X esindaja poolt kättesaaduks
  11. septembril
  12. 9.
  13. Prokuratuur on kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjendades õigustatult tuginenud Riigikohtu
  14. juuni 2020 määrusele kohtuasjas nr 1-19-
  15. Ringkonnakohus ei jaga kaebuse esitaja arusaama, nagu tuleneks Riigikohtu määrusest, et e-posti teel saadetud menetlusdokumendi võib saatmise päeval kättesaaduks lugeda tingimusel, et seda e-posti aadressi on menetluses korduvalt kasutatud. Riigikohtu määruse argumentatsioon ei põhine sellel, kui mahukat või pikaajalist kirjavahetust on menetleja ja kannatanu esindaja mingi konkreetse e-posti aadressi vahendusel pidanud, vaid sellel, et menetleja saatis määruse e-postiaadressile, mille oli kannatanu esindaja avaldanud oma kontaktaadressina. Riigikohus tugines KrMS § 165 lg-le 4, mille kohaselt omab elektroniposti teel isikule menetlusdokumentide kättetoimetamisel tähtsust see, kas tegemist on isiku enda poolt teatavaks tehtud või menetleja enda välja selgitatud aadressiga. Riigikohtu argumentatsioon põhineb üheselt mõistetavalt sellel, et „KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile“ (määruse p 25). Määruse punktis 26, millele on viidatud kaebuses, põhjendas Riigikohus just seda, miks konkreetses asjas tuli esindaja e-posti lugeda tema enda poolt avaldatud kontaktaadressiks, mitte menetleja välja selgitatud aadressiks. Konkreetsel juhul oli kannatanu esindaja kasutanud e-posti aadressi, millele menetlusdokument oli saadetud, terve menetluse vältel. See ei tähenda aga, et mingi e-posti aadress muutuks menetlejale avaldatud aadressiks alles pärast seda, kui isik on seda kasutades suhelnud menetlejaga korduvalt. 9.
  16. Kriminaalasja alustamata jätmise teatis saadeti kuriteokaebuse esitaja enda poolt teatavaks tehtud e-posti aadressil. See aadress oli kuriteokaebuses märgitud kaebuse esitaja kontaktandmetes. Lisaks sellele oli küll märgitud veel teine e-postiaadress (yyy), kuid see ei tähenda, et e-posti aadressi xxx puhul ei oleks tegemist kaebuse esitaja poolt menetlejale teatavaks tehtud e-posti aadressina. Neist e-posti aadressidest oli menetlejal põhjust saata kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis just aadressil xxx, kuna ringkonnakohtule kriminaalasja materjalidega edastatud dokumendiregistri väljavõtte kohaselt oli kuriteokaebus saadetud just sellelt e-posti aadressilt. On igati mõistetav, et vastus saadetakse just sel aadressil, millelt on isik menetleja poole pöördunud. Kuigi menetlusseadustiku kohaselt omab õiguslikku tähendust üksnes see, kas tegemist on isiku enda poolt menetlejale teatavaks tehtud e-postiaadressiga, tõdeb ringkonnakohus, et vastuse saatmisel samal e-posti aadressil, millelt on esitatud kuriteokaebus, on menetlejal põhjust eeldada, et tegemist on isiku poolt tõesti kasutatava ja toimiva e-posti aadressiga. Märkimata ei saa jätta sedagi, et kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale on Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud taaskord aadressilt xxx, mitte aga 5 1-20-8908 aadressilt yyy. Seda arvestades peab ringkonnakohus etteheidet, et menetleja valis kuriteokaebuse esitajaga suhtlemiseks just selle e-posti aadressi, täiesti alusetuks. 9.
  17. See, et rämpsposti kausta võib sattuda ka kirju, mille puhul ei ole tegemist rämpspostiga, on üldteada. Nagu näha ka kaebuste argumentatsioonist, oli see teada ka QQ-le. Veelgi enam, esitatud argumentidest lähtuvalt teadis ta, et mail.ru e-postiteenust kasutades on oht, et teise riigi serverist pärit kirjad satuvad rämpsposti kausta, suur. Seega võttis QQ ise riski, et ei saa talle saadetud kriminaalasja alustamata jätmise teatisest õigeaegselt teada, kui saatis kuriteokaebuse sellist e-posti teenust kasutades ega kontrollinud piisavalt tihti rämpsposti kausta.
  18. Eelnevast tulenevalt oli PPA Põhja prefektuuri
  19. septembri 2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis X esindaja QQ-le kättesaadavaks tehtud
  20. septembril 2020, mistõttu oli vastavalt KrMS § 171 lg-le 1 kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise tähtaeg
  21. september
  22. Järelikult ei olnud X esindaja
  23. oktoobri 2020 kaebus tähtaegne. See, et e-kiri, millega teatis edastati, sattus rämpsposti kausta, ei ole tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus ja ringkonnaprokuratuur jättis esitatud kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Seetõttu jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-st 5 juhindudes Riigiprokuratuuri
  24. novembri 2020 määruse muutmata ning X esindaja vandeadvokaadi Aivar Ennoki kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.