lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. ASJAOLUD 1
) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (
Kohus tuvastas, et lapsel (hagejal) on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus ning kostja elukoht on Venemaal. Seega esineb asjas nn rahvusvaheline element ning tuleb kontrollida rahvusvahelisi lepinguid kohtualluvuse osas. Eesti ja Venemaa suhetes kuulub sellistel juhtudel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Olukorras, kus kohaldub õigusabileping, ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse sätete järgi, kuna õigusabileping näeb ette ammendavad alused, millal teatud liiki tsiviilvaidlustes saab pöörduda Eesti kohtu poole. Õigusabilepingu artiklite 30 ja 32 kohaselt määratakse vanemate ja laste õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Artiklites 29–31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kui hageja ja kostja elavad ühe lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole kohtud artiklite 29 ja 31 sätete järgimise korral. Tartu Ringkonnakohus selgitas, et õigusabilepingu artiklid 30 ja 32 ei reguleeri kohtualluvuse ja kohalduva õiguse kindlaksmääramist elatisevaidlustes, kuna vastasel juhul ei oleks Vene kodanikele tagatud Eesti kodanikega võrdväärne õigus pöörduda Eesti kohtu poole. Seetõttu tuleb pöörduda kohtualluvuse kindlakstegemiseks üldnormi ehk artikkel 21 poole, mille lg 1 kohaselt, kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama 2
lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kohtul puudub võimalus tsiviilasja kohtualluvusel edastamiseks Venemaa Föderatsiooni kohtule, seega on hagejal õigus pöörduda hagiga kostja elukohajärgse kohtu poole.
lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt
lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja esitatud vastusest ei nähtu, et kostjal oleks mingeid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.