Kriminaalasi nr 1-18-7578 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7578 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekret

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 7 kuud vangistust.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati Ruslan Karevile mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.09.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5652 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti temale liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 15 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 20.10.
2. a.
3. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.04.
4. a ja lõppeb 20.12.
5. a.
6. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Ruslan Karevi suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta vabastamist.
7. Prokurör kohtule edastatud kirjalikus seisukohas ei toeta Ruslan Karevi vabastamist.
8. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht, mis asub aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud ka nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.
9. Süüdimõistetu Ruslan Karev selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus jätab Ruslan Karevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda järgnevatel põhjustel. 8.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Ruslan Karev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Ruslan Karev andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on formaalsed alused Ruslan Karevi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla täidetud. 8. Sellele vaatamata pole kohtu hinnangul täidetud

§-s 76 lg 4 kõik sätestatud materiaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 9. Esmalt tulebki

§ 76

lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb, kusjuures kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada. Seejuures tuleb omavahel selgepiiriliselt eristada kuriteo toimepanemise asjaolusid isiku poolt toimepandud kuriteo raskusest ja selle eest mõistetud karistusest, sest süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja 2 selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks

§ 76

lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud (RKKKm 1-14-5339, p 12).

1. Ruslan Karev kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Esimene asjaolu, mis toimepandud kuritegu iseloomustab ning mille pinnalt on võimalik juba anda retsidiivsusriski kohta hinnangut, on kuriteo toimepanemise aeg, täpsemalt selle toimepanemine katseajal. Ruslan Karev tunnistati Harju Maakohtu 23.09.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5652 süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust, kuid Viru Maakohtu 16.03.

1. a määrusega vabastati Ruslan Karev enne tähtaega. 05.04.
2. a pani Ruslan Karev toime uue kuriteo, seega vaevalt aasta pärast vabanemist. Uue samalaadse kuriteo katseajal toimepanemine annab selge signaali selle kohta, et Ruslan Karev suhtus oma kehtivasse karistusse vähemalt sama ükskõikselt, kui ta suhtus õiguskorda kahjustavasse tegevusse. See omakorda tähendab seda, et karistus kuriteo toimepanemise eest ei avaldanud Ruslan Karevile mingit mõju eripreventiivses mõttes ja tema soov jätkata kuritegelikku eluviisi prevaleeris. Reaalne vangistus on kõige karmim viis reageerida inimese teole. Kuritegelikule teele eksinud inimese peaks sellise karistuse hirm suunama õigele teele. Ruslan Karev aga võttis taas teadliku riski reaalse vangistuse näol ja leidis, et suures koguses narkootilise aine käitlemisest tõusev mistahes tulu või kasu on suurem. Miski ei anna nende loetletud asjaolude pinnalt alust arvata, et seekordne suhteliselt lühike ära kantud reaalne vangistus oleks praeguseks hetkeks vähendanud Ruslan Karevist tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu.
3. Kohtuotsuse kohaselt käitles Ruslan Karev narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit, milles oli puhtal kujul kokaiini 78,6 grammi, kanepiõisikud (marihuaana) koguses 17,14 grammi ja amfetamiini sisaldavat pulbrit koguses 323,7 grammi, milles oli puhtal kujul amfetamiini 92,7 grammi. 78,6 grammist kokaiinist piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1209 inimesele, 17,14 grammist marihuaanast 23 inimesele ja 92,7 grammist amfetamiinist 713 inimesele, kokku oleks saanud narkojoobe keskmiselt 1945 inimest. Nende faktide pinnalt on ilmne, et Ruslan Karev ei käidelnud narkootilist ainet üksnes enda tarbeks. Kogused on selleks lihtsalt liiga suured. Eesmärk oli tulu teenida ja sellest tulust elada, sest kindlat ja ametlikku töökohta Ruslan Karevil olnud ei ole. Ruslan Karevi sõnul on ta vanglas osalenud majandustöödel, omandanud eesti keele ja ta on erialalt keevitaja ja elektrik ning seetõttu ei näe ta probleemi töökoha leidmisel ning oma hinnangul ta töö endale ka leiaks. Samas arvestades, et Ruslan Karevil puudub nö ametlik töökogemus ja et ta on üpris pikka aega viibinud vangistuses, võib koheselt tööle asumine olla raskendatud. Need asjaolud ja faktid koostoimes eelpooltooduga viivad aga omakorda tõdemuseni, et risk uute kuritegude toimepanemiseks, selleks et ära elada, on endiselt kõrge.
4. Ruslan Karevi isikut ja varasemat elukäiku hinnates tuleb kahetsusväärselt tõdeda, et ka need hinnangud on retsidiivsusohtu suurendavad. Ruslan Karev on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ka praegune liitkaristus on moodustatud samalaadse narkokuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ära kandmata osa liitmisel. Enne praegust karistust kandis Ruslan Karev ära üle seitsme ja poole aasta pikkuse reaalse vangistuse. Kohtu veendumust Ruslan Karevi ohtlikkuse kohta ei muuda ka Ruslan Karevi kinnitus, et nüüdseks ta on nii oma tegudest kui ka põhjustest, mis nende tegudeni viisid, täielikult aru saanud ja ta soovib jätkata seaduskuulekalt. Esmalt põhjusel, mida kohus nentis määruse punkti 10 kokkuvõttes, aga ka seepärast, et täpselt samasisulise kinnituse andis Ruslan Karev kohtule ka eelmisel enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamise arutamisel. Tollel korral selgitas Ruslan Karev samuti, et ära kantud karistusaja jooksul on ta laiendanud oma silmaringi ja kavatseb edaspidiselt elada seadusekuulekalt. Elu aga näitas, et seda teha ta ei suutnud ja arvestades, et vaevalt aasta pärast vabanemist pani ta toime uue kuriteo, on selge, et Ruslan Karevile valitud meede, ehk võimalus karistuse kandmiseks vabaduses, on olnud ebapiisav. Oma käitumisega on Ruslan Karev üksnes kinnitanud, et isegi pärast pikaajalist viibimist vanglas ei olnud ta suuteline oma varasemat 3 käitumismustrit muutma. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus veendumuseks, et just nüüd, s.o olles vanglas veidi üle 2 aasta, oleks Ruslan Karev võimeline oma varasemat käitumist kardinaalselt muutma.
5. Positiivseid külgi on asjas ka, kuid need ei kaalu üles just märgitud negatiivseid. Nii peab kohus positiivseks, et Ruslan Karev on lõpuks mõistnud oma sõltuvust narkootikumidest ning et ta soovib ka edaspidi jääda kaineks. Muidugi tuleb sellesse suhtuda mõnevõrra kahtlevalt, sest Ruslan Karev jõudis nimetatud tõdemusteni alles praeguse vangistuse jooksul. Eelnev pikk karistus teda äratundmiseni ei viinud, sest viimatisel kohtuistungil ta oma sõltuvust kategooriliselt eitas. Lisaks tõik, et ilmselt pidi Ruslan Karev vanglas vähemalt 7 aastat kaine olema, kuid vanglast vabanedes jätkas siiski suhteliselt kiiresti narkootikumide tarvitamisega. Loomulikult ei saa selles kindel olla, et ka sel korral kõik sama moodi kordub, kuid ohuprognoosi tõstab Ruslan Karevi senine elukäik märkimisväärselt ja just ohuprognoosi tuleb kohtul teha ja sellepealt ka otsustada.
6. Vangistuse jooksul on Ruslan Karev läbinud sotsiaalprogrammi 12 Sammu, täitnud töövihikut ja 04.06.
7. a alustas ta osalemist tagasilanguse ennetamise grupis. Lisaks viib ta läbi anonüümsete narkomaanide grupi koosolekuid. Pärast vabanemist soovib ta pöörduda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon rehabilitatsiooni läbimiseks ning ühtlasi seal ka elada. xxxxxxxxxx edastatud kinnitusest nähtuvalt on tal võimalik liituda tugiisikuteenusega Sütik. Kuigi kõik need asjaolud näitavad Ruslan Karevit heast küljest ja peaksid koostoimes vabastamist toetama ja võibolla isegi selleni mingil juhul viima, ei ole neist sel korral abi. Kui kohus tugineks praegusel juhul rohkem neile tegelikult formaalsetele alustele ja jätaks kõrvale ohupotentsiaali, teeks kohus Ruslan Karevit vabastades sisuliselt vale lahendi.
8. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Ruslan Karevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Ruslan Karevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolud, tema isik ja varasem elukäik. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4