Obsah (6)

§ 177§ 613§ 477§ 132§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17672 Tsiviilasi Gr

§ 177lg-le 2.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldajate nõue

1. T Vule kuulus xxx mõttelist osa korteriomandist asukohaga xxx.
2. septembril 2018 võõrandas T V temale kuuluva mõttelise osa Soome Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõttele Greensoft OY.
3. juulil 2019 tõestas notar S V volikirja, millega Greensoft OY kui korteriomandi aadressiga xxx xxx mõttelise osa omanik volitas T Vut sõlmima lepinguid, millega muudetakse xxx korteriomandite mõtteliste osade suurust ja teostama eelnimetatud lepingute sõlmimiseks vajalikke eeltoiminguid (sh nt elamule nõuetekohase projektdokumentatsiooni koostamine, lubade ja nõusolekute andmine, taotlemine, kättesaamine).
5. septembril 2017 sõlmisid xxx elamu korteriomanikud (välja arvatud S S, L A, M R ning Tropley Finance S.A) eriomandi eseme ruumilise piiritluse muutmise lepingu, millega nad andsid nõusoleku sellele, et T V ehitab välja xxx reaalosa kõrval oleva pööningukorruse ala, mis hakkab kuuluma selle lepingu alusel muutunud korteriomandi 14 reaalosa koosseisu ning I R ja T R (korteriomandi nr xxx omanikud) ehitavad välja korteriomandi xx reaalosa kohal oleva pööningukorruse ala, mille kasutusõigus hakkab kuuluma selle lepingu alusel korteriomandi xxx igakordsele omanikule.
6. Täpsemalt avaldasid ja kinnitasid lepingus osalejad notariaalse lepingu punktis 2, et vastavalt lepingu punktile 7.4 kohustus avaldaja I tasuma Korteriühistule K seoses kaasomandis olnud lepingu eseme liitmisega korteriomandi 14 reaalosa koosseisu kompensatsiooni 37 000 eurot. Lepingu punkti 12.6 kohaselt kohustusid avaldajad II ja III seoses kaasomandis oleva korteriomandi 20 pööningu ala korteriomandi 20 igakordse omaniku ainukasutusse ja valdusse jätmise eest tasuma kasutuskorra tasu 5 000 eurot. 4
8. oktoobril 2017 ühinesid lepinguga veel kolm korteriomanikku (L A, M R ning Tropley Finance S.A). Avaldajad ning puudutatud isikud on korduvalt palunud notariaalsest lepingust tulenevatele tingimustele nõusolek anda ka korteriomandi nr xx omanikul S Sil ning tema endisel abikaasal E Dl, kelle jagamata ühisvara hulka korteriomand nr xx kuulub, kuid puudutatud isikud pole seda käesolevaks hetkeks teinud ning pole nõusoleku andmisest keeldumist ka põhjendanud.
9. Vastavalt KrtS § 9 lg-le 1 võib asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib iga korteriomanik teiselt korteriomanikult nõuda nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui 1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega; 2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
10. Muudatuse tegemata jätmine peab seega ühest küljest olema avaldajate seisukohalt vastuolus hea usu põhimõttega ja teisest küljest mitte kahjustama ülemääraselt ühegi korteriomaniku huve. KrtS § 9 lg 3 kohaselt eeldatakse vastuolu hea usu põhimõttega, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Käesoleval juhul on antud otsus tehtud
11. veebruaril 2017 toimunud korteriomanike üldkoosolekul, seejuures pööningu võõrandamisele andsid hääled 19 ühistu liiget, kellest moodustus 163 häält kokku 222 häälest. Kõik korteriomanikud peale vastustajate on hiljem enda nõustumust muudatuste tegemise osas kinnitanud muuhulgas notari juures.
12. Samuti ei kahjustata muudatustega ülemääraselt ühegi korteriomaniku huve. Kaasomandisse kuuluv pööningukorrus on olnud käesoleva hetkeni välja ehitamata, mistõttu ükski korteriomanikest ei ole pööningut seni ka kasutanud. Seetõttu jääb avaldajatele arusaamatuks, miks ei soovi vastustajad anda muudatusele nõusolekut, kui varasemalt pole nad pööningu kasutamise vastu huvi tundnud ning neil puudub igasugune praktiline vajadus pööningut ise kasutada. Vastupidiselt, avaldajate hinnangul on nimetatud muudatuste näol tegu kõigi korteriomanike jaoks tulusate tehingutega, kuivõrd pööninguosa korteri nr xxx omanikule võõrandamise eest saab korteriühistu kompensatsiooniks 37 000 eurot ning teise pööninguosa korteri nr xx omanikele kasutusse andmise eest saab korteriühistu kasutuskorra tasu 5 000 eurot. Nimetatud summade eest saab katta korteriühistu valitsemisega seotud kulusid (mh nt kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont), seega antud juhul ühegi korteriomaniku õigustatud hüvede kahjustamist ei nähtu.
13. Eelnevast tulenevalt leiavad avaldajad, et eriomandi ulatuse muutmiseks on kõik vajalikud tingimused täidetud, mistõttu vastustajatel puudub alus nõusoleku andmisest keeldumiseks. Seega paluvad avaldajad tuvastada vastustajate kohustus anda tahteavaldused võlaõiguslikule kokkuleppele olemasoleva korteriomandi reaalosa koosseisu ja olemasolevate korteriomandite reaalosade juurde kuuluvate mõtteliste osade suuruste muutmiseks ja kokkuleppele kaasomandi lõpetamiseks; korteriomandite kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele ning kaasomandis oleva korteriomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele.
14. Avaldajad paluvad kohustada puudutatud isikuid I ja II vajalike tahteavalduse ja nõustumuste andmiseks. Puudutatud isikute V K, V K ja A K seisukoht
15. Puudutatud isikud V, V ja A K toetavad esitatud avaldust ning paluvad kohtul jätta menetluskulud puudutatud isikute S Si ja E D kanda. Puudutatud isikute M K ja K K seisukoht 5
16. Puudutatud isikud M K ja K K toetavad avaldajate avaldust ja leiavad, et avaldus on põhjendatud. Puudutatud isikute hinnangul tuleb käesoleva asja menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtumääruse põhjendused
17. Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isikute vastusega, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb rahuldada.
18. Greensoft OY, I R ja T R esitasid avalduse S Si ja E D vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks seoses xxx elamuga. Nii avaldajad kui puudutatud isikud on xxx elamus asuvate korterite korteriomanikud. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk järgi hagita menetluses.

§ 613

lg 1 p 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Antud juhul puudub vaidlus küsimustes, et
2. septembril 2017 sõlmisid xxx elamu korteriomanikud (välja arvatud S S, L A, M R ning Tropley Finance S.A) eriomandi eseme ruumilise piiritluse muutmise lepingu, millega nad andsid nõusoleku sellele, et T V kui Greensoft OY esindaja ehitab välja xxx reaalosa kõrval oleva pööningukorruse ala, mis hakkab kuuluma selle lepingu alusel muutunud korteriomandi xxx reaalosa koosseisu ning I R ja T R (korteriomandi nr xx omanikud) ehitavad välja korteriomandi xx reaalosa kohal oleva pööningukorruse ala, mille kasutusõigus hakkab kuuluma selle lepingu alusel korteriomandi xx igakordsele omanikule. Vastavalt lepingu punktile 7.4 kohustus avaldaja I tasuma Korteriühistule K seoses kaasomandis olnud lepingu eseme liitmisega korteriomandi xx reaalosa koosseisu kompensatsiooni 37 000 eurot. Lepingu punkti 12.6 kohaselt kohustusid avaldajad II ja III seoses kaasomandis oleva korteriomandi xx pööningu ala korteriomandi xx igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusse jätmise eest tasuma kasutuskorra tasu 5 000 eurot.
3. oktoobril 2017 ühinesid lepinguga veel kolm korteriomanikku (L A, M R ning Tropley Finance S.A). xxx korteriomanikest ei ole kõnealusele lepingule andnud nõustumust üksnes korteriomandi nr xx omanik S Sil ning tema endine abikaasa E D.
4. Eeltoodust tulenevalt paluvad avaldajad kohustada S Sit ja E Dt andma vajalikud tahteavaldused ja nõusolekud. Puudutatud isikud S S ja E D ei ole käesolevas menetluses oma seisukohta avaldanud, kuigi neile on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud.
5. Kohus on seisukohal, et avaldajate nõude alus on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 9 lg 1, mille kohaselt võib asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. KrtS § 9 lg-st 2 tulenevalt võib iga korteriomanik teiselt korteriomanikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui: 1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega; 2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 9 lg-st 3 lähtuvalt KrtS paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. 6
6. Kohus on seisukohal, et antud juhul esinevad KrtS § 9 lõigetes 1-3 sätestatud eeldused ning avaldajate nõue tuleb rahuldada. Antud küsimuses toimus korteriomanike üldkoosolek
7. veebruaril 2017 ning pööningu võõrandamise poolt andsid hääled 19 ühistu liiget, mis moodustus 163 häält 222 häälest. Kõik korteriomanikud peale puudutatud isikute I ja II on enda nõustumust muudatuste tegemise osas kinnitanud muuhulgas notari juures. Seega tuleb lähtuvalt KrtS § 9 lg-st 3 eeldada KrtS § 9 lõikes 2 sätestatud tingimuste esinemist. Kohus leiab, et kohtu ette ei ole toodud ühtegi asjaolu, millest ilmneks, et plaanitavate muudatustega kahjustataks ühegi korteriomaniku huve. Nähtuvalt avaldajate selgitusest on kaasomandisse kuuluv pööningukorrus välja ehitamata, mistõttu ükski korteriomanikest ei ole pööningut seni ka kasutanud. Samuti on muudatuste näol tegemist kõigi korteriomanike jaoks tulusate tehingutega, kuivõrd pööninguosa korteri nr xx omanikule võõrandamise eest saab korteriühistu kompensatsiooniks 37 000 eurot ning teise pööninguosa korteri nr xx omanikele kasutusse andmise eest saab korteriühistu kasutuskorra tasu 5 000 eurot. Nimetatud summade eest saab katta korteriühistu valitsemisega seotud kulusid, seega antud juhul ühegi korteriomaniku õigustatud hüvede kahjustamist ei nähtu.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isikuid I ja II tuleb kohustada andma avaldajate taotletud tahteavaldusi kooskõlas TsÜS § 68 lõikega 5, mille kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
9. Kohus leiab, et S Sit (isikukood xxx) tuleb kohustada andma tahteavaldused korteriomandi, asukohaga xxx eriomandi suurendamiseks vastavalt 08.09.2017 notariaalakti lisaks nr 2 ja 3 olevatele plaanidele ja korteriomandite eriomandi juurde kuuluvate mõtteliste osade suuruste muutmiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kaasomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks. Asendada tahteavaldused kohtumäärusega.
10. Kohustada S Sit (isikukood xxx) andma tahteavaldused korteriomandite kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele ning kaasomandis oleva pööninguosa valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele, mille kohaselt jääb korteriomandi, asukohaga xxx igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusse pööningukorruse ala, mis on 08.09.2017 notariaalakti lisaks nr 1 oleval plaanil viirutatud kollase värviga. Asendada tahteavaldused kohtumäärusega.
11. Kohustada S Sit (isikukood xxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx tehtud kande muutmiseks xxx eriomandi eseme suuruse osas. Asendada tahteavaldus kohtumäärusega.
12. Kohustada S Sit (isikukood xxx) andma tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx tehtud kannete muutmiseks korteriomandite koosseisu kuuluvate kinnistu mõtteliste osade suuruste osas. Asendada tahteavaldused kohtumäärusega.
13. Kohustada S Sit (isikukood xxx) andma tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx kolmandasse jakku kasutuskorra märkuse kandmiseks korteriomandite kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra ning korteriomandi nr xx ainukasutusse ja -valdusse jääva pööninguosa osas.
14. Kohustada S Sit (isikukood xxx) andma volitus selleks, et T V saaks esindada korteriomanikke kõigis toimingutes, mis on vajalikud pärast ehitustööde lõppu korteriomandite oluliseks osaks 7 oleva elamule kasutusloa või kasutusteatise väljastamisel. Asendada tahteavaldus volituse andmiseks kohtumäärusega.
15. Kohustada E Dt (isikukood xxx) andma tahteavaldused korteriomandi, asukohaga xxx eriomandi suurendamiseks vastavalt 08.09.2017 notariaalakti lisaks nr 2 ja 3 olevatele plaanidele ja korteriomandite eriomandi juurde kuuluvate mõtteliste osade suuruste muutmiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kaasomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks. Asendada tahteavaldused kohtumäärusega.
16. Kohustada E Dt (isikukood xxx) andma tahteavaldused korteriomandite kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele ning kaasomandis oleva pööninguosa valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele, mille kohaselt jääb korteriomandi, asukohaga xxx igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusse pööningukorruse ala, mis on 08.09.2017 notariaalakti lisaks nr 1 oleval plaanil viirutatud kollase värviga. Asendada tahteavaldus kohtumäärusega.
17. Kohustada E Dt (isikukood xxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx tehtud kande muutmiseks xxx eriomandi eseme suuruse osas. Asendada tahteavaldus kohtumäärusega.
18. Kohustada E Dt (isikukood xxx) andma tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx tehtud kannete muutmiseks korteriomandite koosseisu kuuluvate kinnistu mõtteliste osade suuruste osas. Asendada nõusolekud kohtumäärusega.
19. Kohustada E Dt (isikukood xxx) andma tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx kolmandasse jakku kasutuskorra märkuse kandmiseks korteriomandite kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra ning korteriomandi nr xx ainukasutusse ja -valdusse jääva pööninguosa osas.
20. Kohustada E Dt (isikukood xxx) andma volitus selleks, et T V saaks esindada korteriomanikke kõigis toimingutes, mis on vajalikud pärast ehitustööde lõppu korteriomandite oluliseks osaks oleva elamule kasutusloa või kasutusteatise väljastamisel. Asendada tahteavaldus volituse andmiseks kohtumäärusega.
21. Edastada jõustunud kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
22. Tsiviilasja hind on

§ 132järgi on 21 000 eurot.

Menetluskulud 33.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud võrdsetes osades puudutatud isikute I ja II kanda. Käesolev lahend on küll tehtud avaldajate huvides, kuid avaldajad olid sunnitud kohtusse pöörduma, kuna puudutatud isikud I ja II ei olnud kohtuväliselt andnud tarvilikke tahteavaldusi. 8 34.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtulahendi tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2, 4 alusel pärast kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 9