Obsah (9)

§ 187§ 407§ 444§ 174§ 175§ 162§ 177§ 178§ 317

2-19-112583 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 4.november 2020.a, Tallinn Tsiviila

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Asjaoludest nähtub, et C OÜ (laenuandja) ja X OÜ (laenusaaja) sõlmisid 31.07.2018.a laenulepingu nr Ci

1. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 5000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige J. M. (kostja) sõlmisid 31.07.2018.a laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK
2. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 01.08.2019.a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu 2 2-19-112583 erakorraliselt üles 19.03.2019.a. Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud 28.02.2019.a laenusaajale laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale käenduslepingus fikseeritud e-posti aadressile nõudeavalduse, milles palus tasuda laenulepingust tulenev võlgnevus. Kostja võlgnevust ei tasunud. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu 04.10.2020.a. Kostjal tuli vastus hagile esitada hiljemalt 02.11.2020.a. Kostja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 550 eurot ning õigusabikulust summas 224 eurot, st maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine summas 20 eurot ja hagiavalduse koostamine (ajakulu 1h 25m) summas 204 eurot koos käibemaksuga. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja kinnitab, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Lisaks ei saa kohtu hinnangul teha etteheiteid hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud 204 euro ulatuses (sh käibemaks). Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162

lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 550 eurot ja esindajakulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja esindajakulud hagimenetluses summas 204 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Kohus määrab kohtuotsuse kostjale kätte toimetada avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 317lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3