Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2020, Võru Kriminaalasja number 1-19-9476 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva

§ 424

lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 27.

– 28. november 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti T. Raigi kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui T.

Raig ei pane 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-des2 ja 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle

§ 75

lg 1 4 alusel pandud kohustust registreerida end 15 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida esmase hindamise teenus programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28. novembrist 2019.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti T.

Raigilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks otsuse jõustumisest.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas
2. septembril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale T. Raigi suhtes erakorralise ettekande, kuna T. Raig ei allunud
3. augustil 2020 alkoholi tarvitamise keelu järgimise kontrollile oma elukohas ja tarvitas
4. augustil 2020 alkoholi.
5. Erakorralisest ettekandest nähtub, et T. Raigi suhtes algas kriminaalhooldus
6. detsembril
7. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda T. Raigiga
8. detsembril 2019 ja sellel kohtumisel selgitas ametnik talle kontrollnõuete sisu, kohtu määratud kohustusi ja võimalikke tagajärgi nende rikkumise korral. T. Raig on Töötukassas töötuna arvel alates
9. novembrist 2019 ja ta on praeguseni töötu. T. Raigi väitel on talle määratud osaline töövõimetus ja tema ainus sissetulek on töövõimetoetus. Alkoholi tarvitamise keelu järgimist on kontrollitud üheksal korral.
10. jaanuaril 2020 tuvastas kriminaalhooldusametnik Põlva esinduses T. Raigil alkoholijoobe 0,366 mg/l. Alkoholi tarvitamise eest
11. jaanuaril 2020 tegi kriminaalhooldusametnik T. Raigile esimese kirjaliku hoiatuse.
13. augustil 2020 ei allunud T. Raig alkoholi tarvitamise keelu järgimise kontrollile.
14. augustil 2020 kella 17.15 paiku soovisid kriminaalhooldusametnikud kontrollida, kas T. Raig järgib alkoholi tarvitamise keeldu. Koputuse peale ei avanud T. Raig ust ja ta väitis telefonis, et on sügaval metsas. Samas oli talle kuuluv auto kortermaja ees. Kui T. Raig sai teada, et ametnikud soovivad teda kontrollida, polnud ta nõus oma täpset asukohta avaldama ja ta katkestas kõne. Kui ametnik helistas T. Raigile uuesti, ei vastanud ta telefonile ja lülitas telefoni välja. Kuna T. Raig teadis, et kriminaalhooldusametnik soovib temaga kohustuse täitmise kontrolli raames kohtuda, viitab ametnikule tagasi helistamata jätmine ja telefonikõnedele hilisem vastamata jätmine soovile kohustuse täitmise kontrollist kõrvale hiilida.
15. augustil 2020 antud kirjalikus seletuses põhjendas T. Raig
16. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumist sellega, et ta viibis
17. augustil 2020 kella 17.00 – 18.00 ajal kodus ja oli närvivapustuse äärel. Seega on T. Raig kirjalikus seletuses tunnistanud, et ta viibis sel kellaajal, mil ametnikud proovisid teda kodust kätte saada, oma elukohas. Korteri ukse avamata jätmisega, telefonis kriminaalhooldusametnikele oma asukoha kohta valetamisega ja oma täpse asukoha avaldamisest keeldumisega muutis T. Raig kohustuse täitmise kontrolli võimatuks.
19. augustil 2020 tuvastas Võru esinduse kriminaalhooldusametnik T. Raigil xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi tarvitamise. Indikaatorvahendi näit oli 0,202 mg/l.
20. juulil 2020 toimunud esimesel Liiklusohutusprogrammi individuaalkohtumisel tutvustati T. Raigile sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogramm järgnevaid kohtumise aegu ja talle selgitati, et rühmakohtumised toimuvad
21. ja
22. augustil 2020 algusega kell 9.
23. T. Raig allkirjastas programmis osalemise kokkuleppe, milles kinnitas, et osaleb kõigil kohtumistel. Kokkuleppes olid kirjas rühmakohtumiste ajad.
24. augustil 2020 kell 8.40 helistas T. Raig ja teatas, et ta on teist päeva palavikus ning ta ei saa seetõttu programmi rühmakohtumisele tulla. Talle selgitati, et tal tuleb võtta oma haiguse kohta arstilt tõend ja esitada see kriminaalhooldusametnikule.
25. augustil 2020 esitas T. Raig perearsti tõendi selle kohta, et ta ei saanud haigestumise tõttu
26. augustil 2020 kriminaalhooldusosakonda ilmuda. Seetõttu luges kriminaalhooldusametnik sotsiaalprogrammi kohtumiselt puudumise 2 põhjendatuks. T. Raig on uuesti lisatud programmi planeeritute nimekirja, kuid praegu pole programmi toimumise aeg teada.
27. T. Raig täitis kohustuse läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus
28. augustil
29. T. Raig otsustas programmi raames edasi mitte osaleda, mis näitab, et ta ei tunnista alkoholi tarvitamise probleemi olemasolu. Kriminaalhoolduse jooksul on T. Raigiga vesteldud alkoholi tarvitamise mõjust tema senisele käekäigule ja joobes juhtimisest ja selle võimalikest tagajärgedest. Vestlustes on selgunud, et T. Raig näeb alkoholi negatiivset mõju oma elukäigule eelkõige kriminaalkaristuste osas, sest ta on alkoholijoobes korduvalt toime pannud kuritegusid. Joobes juhtimise võimalike tagajärgedena nimetab ta kahjulikke tagajärgi iseendale. Samas ta ei mõista, millist kahju võib ta joobes juhtimisega tekitada teistele inimestele.
30. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata T. Raigile Tartu Maakohtu
31. novembri
32. a otsusega mõistetud karistus täitmisele, sest ta on kahel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning ta pole allunud kriminaalhooldusametnike kontrollile. T. Raig pole teinud vajalikke järeldusi ja ta jätkab alkoholi kuritarvitamist, hoolimata talle antud võimalusest kanda oma karistust vabaduses. Kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tõttu puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et lisakohustuse seadmise või katseaja pikendamise korral muudab T. Raig oma eluviisi ja täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid tingimusteta. Kohtu seisukoht
33. Erakorralises ettekandes heidetakse T. Raigile ette seda, et ta ei avanud
34. augustil 2020 kriminaalhooldusametnikule koputuse peale ust, ei avaldanud kriminaalhooldusametnikule telefoni teel andmeid oma asukoha suhtes, katkestas kõne ning ei vastanud kriminaalhooldusametniku uuele kõnele. Erakorralisele ettekandele on lisatud nende väidete kinnituseks kriminaalhoolduse elektrooniline päevik, millest nähtub, et
35. augustil 2020 kella 17.15 paiku soovisid kriminaalhooldusametnikud kontrollida, kas T. Raig järgib alkoholi tarvitamise keeldu. Koputuse peale T. Raig ust ei avanud. Telefonis väitis ta, et on sügaval metsas. Kui ta sai teada, et ametnikud soovivad teda kontrollida, polnud ta nõus oma täpset asukohta avaldama ja katkestas telefonikõne. Kui T. Raigile helistati uuesti, ei vastanud ta kõnele ning lülitas telefoni välja. Ka T. Raig tunnistab, et ta ei allunud
36. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas. Enda sõnade kohaselt ta ei tea, miks ta kriminaalhooldajale ust lahti ei teinud. Kas oli närvipinge, sest ei maga öösel korralikult ja see teeb tuska. Kohtu hinnangul on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega ning asjaolusid, mis seda vabandaks, ei esine. T. Raig on rikkunud

§ 75

lg 1 p 3 alusel pandud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

1. Erakorralises ettekandes heidetakse T. Raigile ette seda ka seda, et ta tarvitas
2. augustil 2020 alkoholi. Seda väidet kinnitab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas
3. augustil 2020 kell 13.39 xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx T. Raigil indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi näit oli 0,202 mg/l. Ka T. Raig tunnistab, et ta tarvitas
4. augustil 2020 alkoholi. Tegemist on sellise käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, mis üldjuhul ei saagi olla vabandatav. Seega rikkus T. Raig
5. augustil 2020 talle

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

3 10.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. T. Raig rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Ta on ka varem ühel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja kriminaalhooldusametnik tegi selle eest talle kirjaliku hoiatuse. T. Raig käis
2. augustil 2020 vaimse tervise õe vastuvõtul programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames ja otsustas edaspidisest programmis osalemisest loobuda. Kohtuistungil selgitas ta, et polnud põhjust seal käia. Sellele järgnes alkoholi tarvitamise keelu rikkumine 20.08.
4. Kohus nõustub kriminaalhooldaja kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et T. Raigi senise käitumise pinnal rikkumised jätkuksid. Ta ei tunnista enda ilmset alkoholiprobleemi. Süüdimõistetu sõnul on tal vaimse tervise probleemid, kuid millised konkreetselt, ta nimetada ei oska. Kohtuistungil avaldunud T. Raigi üldine ellusuhtumine on väga negatiivne. „Närvid on läbi“ paljude erinevate asjade pärast – perekonnasuhted, tööd ja raha ei ole, tervis on kehv. Need asjaolud võivadki vastata tegelikkusele ja on kahtlemata kahetsusväärsed. Paraku viivad erinevad asjaolud T. Raigi tema enda sõnu kasutades „närvivapustuse äärele“ ja see ei võimaldanud tal alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Võime kriminaalhooldaja kontrollile alluda on karistuse kontrollnõuetega tingimusliku kohaldamata jätmise korral siiski vältimatu. Isiku selgitustest nähtub, et ta ei adu alkoholikeelu olemust ega seda, et kohtu seatud keeld on järgimiseks. Eelneva koosmõju alkoholiprobleemi mittetunnistamise ja katseaja suhtelise pikkusega viib kohtu järeldusele, et edaspidi rikkumistest hoidumine ei ole tõenäoline.
5. Seega tuleb T. Raigile Tartu Maakohtu
6. novembri
7. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa täitmisele pöörata ja saata ta vanglasse karistust kandma 5 kuuks ja 28 päevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4